Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Meelis Kalling võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

24.10.2008. a esitas Meelis Kalling Tartu Maakohtule hagi Anu Soosalu vastu 27 006,09 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja kinnistu X 70 kaasomanik 256/1920 osas. Kinnistul asuva korterelamu ehitustööd toimusid ajavahemikul 13.03.-03.10.2008. a. Korterelamu oli väga halvas seisukorras. Maja laudis oli mädanenud, auklik, ebaühtlane jne. Kinnisvara säilitamise nimel olid ehitustööd hädavajalikud. Kulud kokku olid 200 303,50 krooni. Hageja on kinnistu kaasomanik 400/1920 osas. Hageja tasus kostja eest ehitustööde eest laenu abil. Kostja ei ole tasunud ehitustööde eest. Vastavalt kaasomandile on kostja poolt tasumisele kuuluv summa 26 707,09 krooni. Teised kaasomanikud on ehitustööde eest tasunud. Hageja kõrvalnõue on intressimääraga aastas 4 %. Seisuga 15-24.10.2008 on intress 26,71 krooni. Kostja ei ole tasunud veevärgi ja prügiveo teenuste eest. Summa seisuga 24.10.2008. a on 299 krooni, sh vesi 144 krooni ja prügi 155 krooni. Nende teenuste lepingud on vormistatud hageja nimele. Kostja kasutab neid teenuseid jätkuvalt. Kostja ei ole tasunud eelnevat võlga katusevahetuse eest. See on välja mõistetud Tartu Maakohtu otsusega ja edastatud kohtutäiturile 2008. a.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. 27.01.2009. a toimunud istungil võttis kohus hagejalt ja kostjalt allkirja selle kohta, et nad on teadlikud järgmise istungi toimumise ajast. 11.03.2009. a toimunud istungile kostja ei ilmunud. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist kostja suhtes. TsMS § 444 lg 4 järgi kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on tõendatud, et maja seisukord oli selline, et see vajas remonditöid. Neli kaasomanikku olid oma allkirjaga kinnitanud, et kohustuvad remonttööde eest tasuma (tl 6) ning hageja sõnul on nad oma osad tasunud. Kostja kinnitas 05.04.2007. a võlakohustusega, et kohustub tasuma osamaksetena summa 10 766,22 krooni seoses katuse paigaldusega. Kostja leiab, et ülejäänud osas olid parandused toreduslikud. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Meelis Kalling hagi Anu Soosalu vastu 27 006,09 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.