Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-10454

I Asjaolud HCAC P Ltd on esitanud avalduse OÜ NH(edaspidi OÜ N H ) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu nr ADACRUSIN050607-01 kauba – adipiinhappe – ostmiseks. 13.06.2007 tellis võlausaldaja võlgnikult 100 MT adipiinhapet 145 000 euro e. 2 268 757 krooni eest. Võlausaldaja ja võlgnik leppisid kokku, et võlausaldaja tasub võlgnikule akreditiivi alusel. Nimetatud akreditiivi väljastas Mumbais asuv Deutche Bank ning eelpool nimetatud summa tasuti võlgnikule 21.06.2007. Kuivõrd võlgnik ei toimetanud võlausaldajale tellitud kaupu, siis hakkas kindlustusandja uurima, miks kaup ei ole võlausaldajani jõudnud ja kas tegemist on kindlustusjuhtumiga. Hiljem selgus, et nimetatud kaupa ei ole kunagi eksisteerinud ning võlausaldaja taganes 07.01.2008 võlgnikuga sõlmitud lepingust, mistõttu võlgnik kohustus tagastama võlausaldajale lepingu alusel saadu. Võlgnik teatas võlausaldajale korduvalt, et ta ei ole suuteline võlausaldajale nõutuid summasid tagastama. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 10.09.2008 Harju Maakohtu määrusega algatas kohus OÜu NH pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks I Lepsoo. Võlgnik ei ole esitanud kirjalikku vastust pankrotiavaldusele.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku ainuosanikuks PDL, kelle osa on nimiväärtusega 40 000 krooni. Pangakontodelt nähtuvalt on võlgnik alustanud oma aktiivse majandustegevusega 2006. aasta mai kuust. Võlgnik ei ole esitanud äriregistrile mitte ühtegi majandusaasta aruannet, mistõttu Äriregister trahvis võlgnikku nimetatud kohustuse rikkumise eest ja avaldas Ametlikes Teadaannetes 23.07.2008 sundlõpetamisteate. Ajutise halduri aruande kohaselt ei tuvastanud ajutine haldur võlgnikul vara, seevastu kohustusi on võlgnikul teadaolevalt kohustusi 38 000 000 krooni ulatuses. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik tasunud NTL’ile kokku 2 457 000 EUR ja 110 032 USD. Lisaks on võlgnik tasunud vahendustasu Mr. XM Woo’le 118 610 EUR ja Mr. Erikat’ile 8 736 EUR. Ajutise halduri hinnangul on nimetatud ülekanded tehtud õigusliku aluseta ning võlgnikul võib esineda võimalus nimetatud maksete tagasinõudmiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on kuriteo tunnustega teod. Esinevad asjaolud, mis viitavad võlgniku maksevõime olulisele vähendamisele või võlgniku poolt enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve.

2-08-10454 Kõnealused asjaolud on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse ning kvalifitseeruvad raskete juhtimisvigade alla PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Lisaks eeltoodule, arvestades 2007. a välja kujunenud olukorda, tulnuks võlgniku juhatus esitama kohtule ise pankrotiavalduse.

III Kohtuistung 07.10.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku seaduslik juhatuse liige tunnistas võlausaldaja nõuet ja ka võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur hindas võimaliku pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluses tehtavate kulutuste suuruseks 100 000 krooni, mille arvelt oleks võimalik tellida koostöös rahvusvaheliste advokaadibüroodega arvamus, millised on võimalused esitada nõuded Inglismaa ettevõtte NTL vastu, selgitada välja ettevõtte maksejõulisus ning hagi esitamise perspektiivid.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on OÜu huvides vajalik, samuti kui OÜul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus.

2-08-10454 ÄS § 176 sätestab, et kui OÜul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜule pärast maksejõuetuse ilmnemist OÜu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. ÄS 183 sätestab, et juhatus korraldab OÜu raamatupidamist.

Kohus, hinnates asjas kogunud tõendeid, leiab, et võlausaldaja avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. HCAC P Ltd on esitanud avalduse OÜ NH pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid pooled lepingu nr ADACRUSIN050607-01 kauba – adipiinhappe – ostmiseks. Võlausaldaja tasus kauba eest 145 000 euro e. 2 268 757 krooni, kuid võlgnik omapoolset kohustust ei täitnud ning kaupa üle ei andnud. Hiljem selgus, et nimetatud kaupa ei ole kunagi eksisteerinud ning võlausaldaja taganes 07.01.2008 võlgnikuga sõlmitud lepingust, mistõttu võlgnik kohustus tagastama võlausaldajale lepingu alusel saadu. Võlgnik on tunnistanud, et tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. 07.10.2008 toimunud kohtuistungil võttis võlgniku seaduslik esindaja võlausaldaja nõude õigeks ja tunnistas võlgniku maksejõuetust. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid, mis tõendavad nõude olemasolu, suurust ja maksmise tähtaega ning võlgniku seaduslik esindaja on 07.10.2008 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud, siis on tulenevalt TsMS § 231 lg 2 võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses asjaoluga, et võlgnik on võlausaldajalt saadud raha kandnud üle kolmandatele isikutele, võlgnikul puudub majandustegevus ja tal on võlgnevusi kolmandate isikute ees ning võlgnik on tunnistanud, et tal puuduvad vahendid võlausaldaja nõude rahuldamiseks. Lisaks nimetatule põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 22.10.2007 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (I kd, tl 17), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku seaduslik esindaja on kohtuistungil tunnistanud pankrotihoiatuse kättesaamist. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige selgitas kohtuistungil, et võlgnikul puuduvad vahendid võlgnevuste tasumiseks ning tunnistas võlgniku maksejõuetust. Ajutise

2-08-10454 pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku juhatuse liikme seletus, ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; teatis maksuvõlgnevuste kohta; pangakontode väljavõtted – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2007.a lõpul. Võlgnikul puuduvad varad ja õigused, kohustusi on võlgnikul teadaolevalt ca 38 000 000 krooni. Võlgnikul puuduvad võimalused ettevõtte tegevuse jätkamiseks, samuti ei ole keegi nõus eraldama võlgnikule täiendavaid vahendeid tegevuse jätkamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara ca 38 000 000 krooni võrra ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui OÜ on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab OÜu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab OÜu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgnik on kantud äriregistrisse 07.03.2005, kuid äriregistri andmetel äriregistrile oma majandusaasta aruandeid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtul andmed võlgniku omakapitali suuruse kohata. Samas on ajutine pankrotihaldur välja selgitanud, et aruande koostamise hetkel puudusid võlgniku varad ning kohutusi on võlgnikul ca 38 000 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei vasta võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele. Arvestades asjaolusid, et võlgniku kohustused koosnevad võlgnikule 2007.a tehtud ettemaksetest kokku ca 38 000 000 krooni (II kd, tl 4) ja võlgniku seadusliku esindaja seletuse kohaselt (II kd, tl 7) on oktoobriks 2007.a. selgunud, et suureulatusliku pettuse tõttu ei ole ühelegi kliendile võimalik kaupa kätte toimetada, oleks ettevõtte juhatuse liige pidanud olema teadlik ettevõtte maksejõuetusest. Äriregistri andmetel on võlgniku omakapitali suuruseks 40 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt peaks võlgniku omakapitali suuruseks 2007.a olema (vara 0 krooni – kohustused 38 000 000 krooni + omakapital 40 000 krooni) -37 960 000 krooni. Kuna ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku tegevus lõppes 2007.a lõpus, siis sellest tulenevalt ei ole võlgniku omakapitali suurus alates 2007.a kuni käesoleva ajani oluliselt muutunud. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt peab juhatus kokku kutsuma osanike koosoleku, kui OÜul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku juhatuse liige oleks täitnud ÄS § 171 lg 2 p 1 tuleneva osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse. KarS § 380 kohaselt on süütegu juhatuse liime poolt osanike koosoleku kokku kutsumata jätmine olukorras, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Kuna osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Kohtul puuduvad ka andmed selle kohta, kas võlgniku osanikud on tarvitusele võtnud ÄS § 176 nimetatud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Olenemata sellest, kas võlgniku osanikud on otsustanud ÄS § 176 tulenevate

2-08-10454 abinõude tarvituselevõtmise, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Juhatuse liime poolt pankrotiavalduse esitamata jätmise kohustuse täitmata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Kuna pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu ka tähtaegse pankrotiavalduse esitamata jätmise tõttu on suurenenud ettevõtte kohustused, siis on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Äriregistri andmetel ei ole OÜ NH äriregistrile alates asutamisest majandusaasta aruandeid esitatud. ÄS § 183 kohaselt korraldab OÜu raamatupidamist juhatus. ÄS § 179 lg 4 kohaselt on OÜu juhatus kohustatud esitama OÜu majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Eeltoodust tuleneb, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud ettevõtte raamatupidamisdokumentide ja aruannete koostamist, siis ei ole võlgniku juhatuse liige täitnud ÄS § 183 tulenevata raamatupidamise korraldamise kohustust, mis karistusseadustiku 3811 kohaselt on süütegu. Kuna raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on raamatupidamise korraldamata jätmine võlgniku juhatuse liikme poolt käsitletav raske juhtimisveana. Võlgnik alustas 2007.a alguses läbi internetilehekülje www.red.com erinevate keemiatoodete pakkumist. Võlgnikul on puudunud tööjõud, palgalised töötajad ning võlgniku juhatuse liikmel ka vastavad teadmised ja kogemused keemiatoodete müügiga. Ajutises pankrotimenetluses kogutud andmete põhjal on ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjustanud võlgniku juhatuse liikme tegevus ja tegevusetus äriühingu majandamisel ja juhtimisotsuste tegemisel. Võlgniku maksejõuetuse põhjustes esinevad ajutise pankrotihalduri hinnangul asjaolud, mis viitavad võlgniku maksevõime olulisele vähenemisele või võlgniku poolt enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist võlgniku poolt, kes oli teadlik, et olemasolevate või oodatavate majandusraskuste tõttu võivad tema teod kahjustada võlausaldajate huve. Juhatuse liikme tegevus ja tegevusetus tehingute tegemisel ja kauba vahendamisel ning raha kandmised äriühingule N T ilma selleks eelnevalt tuvastamata äriühingu taga olevaid isikuid, mis on põhjustanud võlgniku maksejõuetuse, on ajutise pankrotihalduri hinnangul rasketeks juhtimisvigadeks. Samuti on võlgnik ajutise pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjustamisel toime pannud karistusseadustiku § 209, § 344, § 384 ja § 385 sätestatud süüteod. Võlausaldaja HCAC P Ltd avalduse aluseks on Põhja Ringkonnaprokuratuuris alustatud kriminaalasi. OÜ NH poolt pakutud keemiakaupade eest on 2007.a võlgnikule teinud ettemakseid järgmised võlausaldajad: K B Ltd summas 110 032 USD, M S summas 137 940 eurot, Al-J I D summas 589 680 eurot, ASE C summas 126 000 eurot, HLtd summas 145 000 eurot ja S P summas 1 725 366.18 eurot. Kaupade müüjaks võlgnikule on olnud Venemaa ettevõte S N JCS ning ostjatelt laekunud ettemaksed on kantud müüja avalduse alusel N T L arveldusarvele Läti Vabariigis, Riia Trasta Komercbanka kontole, samuti on võlgnik kandnud rahalisi vahendeid vahendajatele (agentidele) (II kd, tl 72, 94 - 99). Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et ükski ettemakse teinud ettevõte ei ole kaupa tegelikkuses saanud, samuti ei ole ettemaksete tegijatele võlgniku poolt ettemakset tagastatud. Tehingute tegemisel on kasutatud võltsitud ja fiktiivseid dokumente. Ükski müüdud saadetistest pole

2-08-10454 kunagi reaalselt eksisteerinud ega tellijatele välja saadetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ajutise pankrotihalduri seisukoht, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega teod, on põhjendatud, nimetatud kuriteotunnustega tegude osas on Põhja Ringkonnaprokuratuuris alustatud kriminaalasi. Võlgniku seaduslik esindaja on 07.10.2008 toimunud kohtuistungil avaldanud, et võlausaldajaga HCAC P Ltd toimus lepingu tingimuste läbirääkimine läbi vahendaja P N . Tehingust HCAC P Ltd sai võlgniku seaduslik esindaja teada alles siis, kui leping oli ette valmistatud. Samuti selgitas võlgniku seaduslik esindaja kohtuistungil, et iga kord oli leping ette valmistatud N poolt (II kd, tl 106). Võlgniku seaduslik esindaja on 07.10.2008 toimunud kohtuistungil avaldanud, et tal puuduvad keemiaalased teadmised. Ta tegi koostööd Venemaa kodaniku P N , kes omas teadmisi keemia valdkonnas, nende kokkuleppel viis N läbi läbirääkimisi ostu eesmärgiga ning lepingute koostamine, tõlkimine ja maksmise toimingud toimuksid läbi Tallinna (II kd, tl 107). Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse liige, kes asus tegelema ettevõtlusega valdkonnas, kus tal puudusid eriteadmised ning kes jättis välja selgitamata ja kontrollimata majandustegevuse korraldamiseks kaasatud isiku P. N eriteadmiste olemasolu ning usaldusvääruse, mille tulemusel on OÜ NH teadaolevaid täitmata kohustusi võlausaldaja ees ca 38 miljonit krooni, kohtu hinnangul toime pannud raske juhtimisvea tunnustega teo. Võlgnik on tasunud NTL’ile kokku 2 457 000 eurot ja 110 032 USD ning vahendustasu Mr XM W ’le 118 610 eurot ja Mr E ’ile 8736 eurot. Nimetatud ülekanded on tehtud ilma õigusliku aluseta ning võib esineda võimalus nimetatud maksete tagasinõudmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule ja võlausaldajale tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 100 000 krooni. Kohtu deposiiti ei ole kõnealust summat laekunud. Kohus leiab, et kuna OÜul NH puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜu NH pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.