Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-52812

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik 06.08.2008 esitas võlausaldaja OÜM Harju Maakohtule avalduse võlgniku OÜE pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on poolte vahel 20.04.2007 sõlmitud töövõtuleping, mille järgi võlausaldaja teostas objektil XXX, Tallinn gaasikatlamaja väljaehitamise koos vastavate seadmete paigaldamisega. Võlgnikule on üle antud gaasiseadmed 637 300 krooni väärtuses. Kokkuleppe kohaselt tuli tööd teostada etapiviisiliselt ja tööde üldmaksumuseks oli 1 022 808 krooni, kaasa arvatud gaasiseadmed. 13.12.2007 koostati akt tööde lõpetamise kohta, võlgnikul tööde kohta pretensioone ei olnud. Võlgnik on tasunud võlausaldajale üksnes 689 927 krooni ja tema võlgnevus võlausaldaja ees on 332 881 krooni. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule 23.01.2008 pretensiooni ning 10.04.2008 ja 14.07.2008 pankrotihoiatused. Kuna võlgnik ei ole vastanud ega nõuet rahuldanud ja võlausaldajal on tekkinud alus pankrotiavalduse esitamiseks, siis palub võlausaldaja võlgniku pankrot välja kuulutada. 11.08.2008 esitas võlausaldaja V Eesti filiaal Harju Maakohtule avalduse võlgniku OÜEpankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt olid võlausaldaja ja võlgniku vahel ärisuhted, mille raames võlausaldaja müüs võlgnikule kaupa ning on esitanud selle eest arved kokku summas 306 954.56 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et võlgnik võttis kauba vastu. Võlgnik ei ole kauba kvaliteedi kohta pretensioone esitanud, samuti ei ole ta vastu vaielnud arvetele. Käesoleva ajani on võlgniku poolt talle esitatud arvete eest tasumata 200 227.11 krooni, millele lisandub viivis. Võlausaldaja esitas võlgnikule pretensiooni, kus teavitas võlgnikku täiendavalt võlgnevusest ning andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik võlgnevust tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Harju Maakohtu 26.08.2008 määrusega on võlausaldajate OÜM ja V Eesti filiaal avaldused OÜE pankroti väljakuulutamiseks liidetud ühte menetlusse, tsiviilasja numbriga 2-08-52812. Harju Maakohtu 23.10.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks S Tael. 21.11.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Võlgnik on kantud äriregistrisse 08.06.1999. Võlgniku osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli veevarustus- ja kütteseadmete ning nende koosteosade hulgimüük. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnikul vara väärtuses 10 650.33 krooni. Kohustusi on võlgnikul 591 249.72 krooni. Panga väljavõtete ja maksudeklaratsioonidest

2-08-52812 järeldub, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud 2008.a algul. Võlgniku 2006.a majandustegevuse tulemuseks oli kahjum 364 442 krooni ja 2007.a majandusaasta tulemuseks kahjum 1 083 379 krooni. Ettevõtte kulud ületasid ettevõtte tulusid juba aastast 2006.a Aastal 2006.a ületas kauba, toorme ja materjalikulu kogu müügikäivet, olles 102 % müügikäibest ning aastal 2007.a tõusis kauba, toorme ja materjalikulu 112%-ni müügikäibest. Lisaks kauba, toorme ja materjalikulule kannab äriühing veel lisaks palgakulud, muud tegevuskulud, põhivara kulum, intressikulud. Antud kulude katmise jaoks äriühingu müügikäibest raha enam ei jätkunud alates 2006. aastast. Seega võib järeldad, et äriühingu juht ei suutnud planeerida ettevõtte rahavoogusid, kui ainuüksi kauba ja sisseostetud teenuse kulu ületab müügikäibe. Järelikult antud äriühingu majandustegevusele pidi äriühingu juht peale maksma. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldajate nõude kokku 553 000 krooni on tekkinud 2007.a. Maksunõue on tekkinud 2008.a aprillis. Kuigi äriregistri kaardi järgi on toimunud juhatuse liikme vahetus veebruaris 2008.a, on pangaväljavõtetest näha, et ka pärast juhatuse liikme vahetust on osaliselt äriühingu pangatoiminguid teinud ka teine juhatuse liige. Kuigi pankrotivalduse esitanud võlausaldajate eest on vastutavad nii k.a ajal ametis olev juhatuse liige kui ka endine juhatuse liige, sest juhatuse liikmete vahetus on toimunud. Kuigi pärast juhatuse liikme vahetust tehtud pangatehingute maht on vaid 104 400 krooni, mille eest tasuti ühe võlausaldaja nõudeid. Ajutine pankrotihaldur analüüsis AS-lt SEB Pank saadud panga väljavõtet, maksuameti poolt edastatud isikukontokaarte ja võlgniku vastuses antud dokumente. Panga väljavõttest nähtub, et osanik JK on maksnud osanikule laenu tagasi 182 000 krooni ja võtnud pangast kaardiga raha 327 800 krooni, kokku on väljamaksed 509 800 krooni. Kassa dokumentidest selgub, et võlgnik on tasunud kassast 250 000 krooni OÜ-le VHM K ja töötasu 50 096 krooni, kokku 300 096 krooni. Seega on kassa jääk (327 800- 300 096) 27 704 krooni. Samas on JK andnud äriühingule laenu 322 562.58 krooni, millega on täidetud kohustus AS SEB Pank ees. Laenu maksmiseks on JK võtnud ise AS-lt SEB Pank laenu 20 aastaks. Seega on JK saanud osaniku laenu tagasi 182 000 krooni (pangast ülekanded) ja 27 704 krooni (kassajääk), kokku 209 704 krooni. Samas on JK andnud laenu 322 562.58 krooni. Käesoleval ajal peaks äriühing võlgnema osanikule 112 822.58 krooni. Eelnimetatud tehingute tulemusena on täielikult tasutud kahele võlausaldajale: AS SEB Ühispank ja OÜ-le VHM, kokku summas 520 000 krooni, äriühingu enda vahenditest on tasutud 250 000 krooni ning 182 000 krooni ehk kokku summas 442 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur ei tea põhjusi, miks JK ei kohelnud võlausaldajaid võrdselt tasumise ajal. Loota, et Venemaa äriühingult laekub raha ning sel juhul on võimalus tasuda ka teistele võlausaldajatele, on paljasõnaline põhjendus, sest ajal kui teostati makseid AS SEB Ühispank ja OÜ-le VHM oli ettevõttel käimas sisuline likvideerimine. Äriühingu juht oleks pidanud likvideerimise menetluses hindama eriti konservatiivselt nõudeid, millise laekumine sõltub Venemaa ärihingust. Äriühingu juht oleks pidanud võtma vastu otsuse kui pikalt kehtib likvideerimisperiood ning kas suudetakse likvideerimisperioodil tagada nõude laekumine. Samas peab olema ka tagatud võrdne ühingu kohustuste tasumine likvideerimisperioodil, sest juhul kui kohustusi ei suudeta tasuda, tuleb esitada pankrotiavaldus. Äriühingu majandustegevus on tegutsemise aja olnud edukas kuni 2006.a lõpuni, kahjum tekkis alates 2006. aastast, kuid netovara on muutunud negatiivseks äriühingu likvideerimise ajal 2008. aastal.

2-08-52812 Ajutine pankrotihaldur analüüsis AS-lt SEB Pank saadud panga väljavõtet ja võlgniku vastuses antud dokumente. Panga väljavõttest nähtub, et osanik JK maksnud osanikule laenu tagasi 182 000 krooni ja võtnud pangast kaardiga raha 327 800 krooni, kokku on väljamaksed 509 800 krooni. Kassa dokumentidest selgub, et võlgnik on tasunud kassast 250 000 krooni OÜ-le VHM K ja töötasu 50 096 krooni, kokku 300 096 krooni. Seega on kassa jääk 327 800 krooni - 300 096 krooni = 27 704 krooni. Samas on JK andnud äriühingule laenu 322 562.58 kr, millega on täidetud kohustus AS SEB Pank ees. Laenu maksmiseks on JK võtnud ise ASlt SEB Pank laenu 20 aastaks. Käesolevaks ajaks on võla tasumise tagasinõudmine ühele võlausaldajale eelistades teist võlausaldajat aegunud. Võimalik oleks esitada tagasivõitmise nõue JK vastu 182 000 krooni. JK omab aga nõuet äriühingu vastu. Ajutine haldur leiab, et võimalik on läbi tagasivõitmise saavutada, et JK nõue on 3. järgu nõue. Pankrotiseaduse § 99 lubab tasaarvestada nõudeid. Seega on võimalk tasaarvestada nõue JK vastu. Kuigi Pankrotiseaduse § 99 lubab tasaarvestada samaliigilisi nõudeid. Pikemat analüüsi vajaks, kas III järgu nõue pankrotiseaduse tähenduses on samaliigiline või mitte. Kuigi võlaõiguseseaduse tähenduses on teineteise vastu olevad nõuded samaliigilised ning pankrotimenetluse rahuldamisjärgud ei tee nõuet eriliigiliseks. Juhatuse liikme mitteõigeaegse pankrotiavalduse esitamise tagajärjeks on asjaolu, et ei ole võimalik esitada tagasivõitmise hagi OÜ VHM vastu ning JK poolt AS SEB Pank nõude tasumise tulemusel on JK saanud võimaluse tasaarvestada enda nõudeid. Milline on kahjum, vajab pikemat analüüsi ning ei ole ajutise menetluse aega ja ressursse arvestades võimalik. Analüüsi eesmärk on, tuleks taastada olukord, kui oleks pankrotiavaldus esitatud jaanuaris 2008.a ning millised oleks olnud äriühingu varalised laekumised ja millised oleks pidanud olema väljamaksed. Pärast seda on näha, millist kahju taolises situatsioonis põhjustati tänastele võlausaldajatele. Ilmselgelt jääb endise juhatuse liikmete vastuväiteks – tema oli veendunud, et Venemaa äriühingult raha laekub ajal (jaanuar/veebruar 2008.a, mil tehti väljamakseid). Kas 7 kuni 8 kuud nõude eest raha lootmine on lootusetu või tõsiselt võetav, on hinnangu küsimus. Võlgnik on selgitanud, et niikaua kui ta lootis, et Venemaa äriühingult laekub vara, on ettevõtte maksejõuline ja suudab tasuda enda kohustuste eest. Ajutine pankrotihaldur tuginedes pankrotiseadusele, mille kohaselt on äriühing maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda võlausaldaja nõudeid ja võime mitte tasuda enda võlausaldajatele ei ole lühiajaline. Ettevõtte juhataja on lootnud, et maksetähtaja ületanud nõue laekub, kuid äriühingu likvideerimise protsessis maksetähtaja ületanud nõudega sissenõudmisega tegelemine ei saa vabastada juhatust kohustusest esitada õigeaegselt pankrotiavaldus, sest nõude sissenõudmisega tegelemise ajal tekib juurde uusi kohustusi. Võimalus lahendada maksejõuetu äriühingu võlausaldajate nõudeid kolmanda isiku nõudega on aga pankrotimenetluse tervendavas menetluses. Pankrotimenetlusega peatuvad ka võlausaldajate intressi ja viiviste nõuded ning samas tagab pankrotimenetlus kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise. Maksejõuetu äriühingu juhatus ei saa otsustada kui kaua tegeldakse maksetähtaja ületanud võla sissenõudmisega, kui ei ole olemas teisi vahendeid äriühingu võlanõuete katteks, vaid maksejõuetu äriühingus otsustavad võlausaldajad kuidas ja mil viisil tegelda nn. lootusetu nõudega ning keda nad volitavad asju ajama kas juhatust läbi tervendava pankrotimenetluse või haldurit likvideerivas menetluses . Endine juhatuse liige JK on moodustanud uue äriühingu OÜ M , mis on kantud äriregistrisse 29.11.2007. OÜ M tegeleb katelde hooldusega. Ajutisel halduril puuduvad andmed, kas OÜ M tarnib ka katlaid, eeldatavalt V ei tarni katlaid OÜ-le M . Kuivõrd OÜ M tegevust saab nimetada OÜ E tegevuse ülevõtmiseks, on ajutisel halduril olevate andmete põhjal raske

2-08-52812 hinnata ning kindlasti on vaja täiendavat analüüsi. Kuid analüüsi tulemus võib olla ka negatiivne - ei ole toimunud OÜ E tegevuse ülevõtmist . Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus tingitud kauba ja teenuskulude liialt suur ülekaal müügikäibes, maksejõuetuse situatsioonis ei ole äriühingu juhatus kohelnud võlausaldajaid võrdselt ning on hilinenud pankrotavalduse esitamisega. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses tehtavate kulude suuruseks umbes 60 000 krooni. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluses tehtavaid kulutusi kanda.

II Kohtuistung 03.03.2009 toimunud kohtuistungil jäi kohtuistungile ilmunud võlausaldaja V Eesti filiaal esindaja avalduse juurde. Võlausaldaja OÜM esindaja esitas kohtule avalduse, milles palus seoses esindaja haigestumisega arutada asja ilma tema osavõtuta. Võlgniku lepinguline esindaja tunnistas võlausaldajate nõuet ja võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et

2-08-52812 netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. OÜM esitas avalduse võlgniku OÜE pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on poolte vahel 20.04.2007 sõlmitud töövõtuleping, mille järgi võlausaldaja teostas objektil XXX, Tallinn gaasikatlamaja väljaehitamise koos vastavate seadmete paigaldamisega. Kokkuleppe kohaselt tuli tööd teostada etapiviisiliselt ja tööde üldmaksumuseks oli 1 022 808 krooni, kaasa arvatud võlgnikule üle antud gaasiseadmed 637 300 krooni väärtuses. 13.12.2007 koostati akt tööde lõpetamise kohta, võlgnik tööde kohta pretensioone ei esitanud. Võlgnik on tasunud võlausaldajale üksnes 689 927 krooni ja tema võlgnevus võlausaldaja ees on 332 881 krooni. Võlausaldaja on esitanud võlgnikule 23.01.2008 pretensiooni ning 10.04.2008 ja 14.07.2008 pankrotihoiatused. Kuna võlgnik ei ole vastanud ega nõuet rahuldanud ja võlausaldajal on tekkinud alus pankrotiavalduse esitamiseks, siis palub võlausaldaja võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlgniku esindaja on eel- ja kohtuistungitel võlausaldaja OÜM nõude õigeks võtnud. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid nõude suuruse, aluse ja maksmise tähtaja kohta ning võlgniku lepinguline esindaja on eel- ja kohtuistungitel omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja OÜM põhistanud asjaoluga, et võlgnik ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevust tasunud, võlgnik hoiab kõrvale võlausaldajaga suhtlemisest, samuti keeldub tahtlikult võlgnevuse tasumisest. Samuti põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 10.04.2008 ja 14.07.2008 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 26, 27, 33, 34), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku esindaja ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu vaielnud. Võlausaldaja V Eesti filiaal on esitanud avalduse OÜE pankroti väljakuulutamiseks. Äriseadustiku § 384 lg 2 kohaselt ei ole välismaa äriühingu filiaal juriidiline isik. Kohus leiab, et kuna V on saanud loa Eesti filiaali asutamiseks, filiaal on kantud nõuetekohaselt registrisse

2-08-52812 ja on piisavalt määratletud ning võlausaldaja on esile toonud, et tegutseb filiaali kaudu, siis omab võlausaldaja tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ning võib osaleda menetluses. Võlausaldaja V Eesti filiaal pankrotiavalduse kohaselt olid võlausaldaja ja võlgniku vahel ärisuhted, mille raames võlausaldaja müüs võlgnikule kaupa ning on esitanud selle eest arved kokku summas 306 954.56 krooni. Võlgnik ei ole kauba kvaliteedi kohta pretensioone esitanud, samuti ei ole ta vastu vaielnud arvetele. Käesoleva ajani on võlgniku poolt talle esitatud arvete eest tasumata 200 227.11 krooni, millele lisandub viivis. Võlausaldaja esitas võlgnikule pretensiooni, kus teavitas võlgnikku täiendavalt võlgnevusest ning andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Võlgnik võlgnevust tasunud ei ole. Võlausaldaja on teinud võlgnikule pankrotihoiatuse, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik võlgnevust tasunud. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja on eel- ja kohtuistungitel võlausaldaja V Eesti filiaal nõude õigeks võtnud. Kohus leiab, et kuna võlausaldaja on esitanud kohtule tõendid nõude suuruse, aluse ja maksmise tähtaja kohta ning võlgniku lepinguline esindaja on eel- ja kohtuistungitel omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja V Eesti filiaal põhistanud asjaoluga, et võlgnik ei ole vaatamata pretensioonile ja täiendava täheaja andmisele võlausaldajale võlgnevust tasunud. Lisaks nimetatule põhistab võlausaldaja võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 10.04.2008 ja 14.07.2008 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 26, 27, 33, 34), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlgniku esindaja ei ole pankrotihoiatuse kättesaamisele vastu vaielnud. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; väljavõte pangatehingutest; laenuleping; vastused järelepärimistele; võlgniku 2006.a ja 2007. a raamatupidamisbilanss; 2006.a kasumiaruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Võlgnikul majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad vahendid ja võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on vara teadaolevalt 10 650.33 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 591 249.72 krooni. Võlgniku 2006.a bilansi kohaselt on võlgniku majandusaasta tulemuseks olnud kahjum 364 443 krooni, 2007.a bilansi kohaselt on majandusaasta tulemuseks olnud kahjum 1 083 379 krooni. Võlgniku 2008.a raamatupidamisaruandeid kohtule esitatud ei ole. Arvestades asjaolu, et käesoleval ajal on võlgnikul vara 10 650.33 krooni ja kohustusi 591 249.72 krooni, siis ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara kordades. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara mitmekordselt, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital 687 935 krooni (tl 145). 2008.a majandusaasta aruannet ega bilanssi ei ole kohtule esitatud. Arvestades asjaolu, et võlgnikul

2-08-52812 on vara 10 650.33 krooni ja kohustusi 591 249.72 krooni, siis ei ole tõenäoline, et võlgniku omakapital vastaks ÄS § 136 nõuetele. Raamatupidamise algdokumentide ja aruannete puudumisel ei ole võimalik tuvastada võlgniku maksejõuetuks muutumise aega. Kohus on tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu ning ta on maksejõuetuks muutunud 2008.a jooksul. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et pärast omakapitali vähenemist alla ÄS § 136 sätestatud miinimumkapitali oleks võlgniku osanikud tarvitusele võtnud ÄS § 176 ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Kohtul puuduvad andmed, kas võlgniku juhatuse liikmed on seoses võlgniku netovara vähenemisega ja tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p 1 kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku. Olenemata sellest, et võlgniku osanikud ei ole otsustanud võlgniku pankrotiavalduse esitamist, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud, võlgnik ei ole kohtule pankrotiavaldust esitanud. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on kaasa toonud vara tagasivõitmise nõuete esitamise tähtaja aegumise OÜ VHM K vastu ning juhatuse liikme JK poolt SEB Pank AS nõude tasumise tulemusel on JK saanud võimaluse tasaarvestada enda nõudeid, samuti on pankrotiavalduse esitamisega viivitamine kaasa toonud täitmata kohustuste olulise suurenemise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et juhatuse liikme poolt äriühingu pankrotiavalduse esitamata jätmine on käsitletav võlgniku juhatuse liikmete raske juhtimisveana. Sama tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Äriregistri andmetel on äriregistrile esitatud 2006.a majandusaasta aruanne, hilisemaid majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud ei ole. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 179 lg 4 kohaselt on osaühingu juhatus kohustatud esitama osaühingu majandusaasta aruande äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Arvestades asjaolu, et puuduvad võlgniku 2008.a raamatupidamisaruanded ja äriregistrile ei ole esitatud äriühingu 2007.a majandusaasta aruannet, on võlgniku juhatuse liige jätnud täitmata oma kohustused. Kuna puuduvad võlgniku 2008.a raamatupidamisaruanded, mis ei võimalda tuvastada võlgniku omakapitali suurust ja sellest tulenevalt võlgniku maksejõuetuks muutumise aega ning karistusseadustiku § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse teadvalt rikkumine süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kauba ja teenuskulude liialt suur ülekaal müügikäibes, maksejõuetuse situatsioonis ei ole äriühingu juhatus kohelnud võlausaldajaid võrdselt ning on hilinenud pankrotavalduse esitamisega. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri seisukoht võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta on põhjendatud ja õige. SEB Pank AS väljavõtte kohaselt on juhatuse liige ja osanik JKmaksnud osanikule laenu tagasi 182 000 krooni ja võtnud pangast kaardiga raha 327 800 krooni, kokku on väljamaksed 509 800 krooni. Kassa dokumentidest selgub, et võlgnik on tasunud kassast 250 000 krooni OÜ-le VHM K ja töötasu 50 096 krooni, kokku 300 096 krooni. Samas on JK andnud äriühingule laenu 322 562.58 krooni, millega on täidetud kohustus AS SEB Pank ees. Laenu maksmiseks on JK võtnud ise AS-lt SEB Pank laenu 20 aastaks. Seega on JK saanud osaniku laenu tagasi 182 000 krooni (pangast ülekanded) ja 27 704 krooni (kassajääk), kokku 209 704 krooni. Samas on JK andnud laenu 322 562.58 krooni. Käesoleval ajal peaks äriühing võlgnema osanikule 112 822.58 krooni. Kahele võlausaldajale SEB Pank AS ja OÜle VHM K on tasutud võlgnevused kohu ulatuses, kokku summas 520 000 krooni, äriühingu enda vahenditest on tasutud 442 000 krooni. Puuduvad andmed selle kohta, mis võlgnik ei kohelnud võlausaldajaid võrdselt kohustuste täitmisel. Võlgniku juhatuse liikme seletus, et ta lootis, et Venemaa äriühingult laekub raha ning sel juhul on võimalus tasuda ka teistele

2-08-52812 võlausaldajatele, on paljasõnaline põhjendus, sest ajal kui teostati makseid SEB Pank AS-le ja OÜ-le VHM K oli ettevõttel käimas sisuline likvideerimine. Võlgniku juhatuse liige pidanuks lähtuma Venemaa ärihingu nõuete laekumise hindamisel raamatupidamise seaduse § 16 p 8 kohaselt konservatiivsuse printsiibist ja sellest tulenevalt puudus alus eelistada kohustuste täitmisel ühtesid võlausaldajaid teistele, millega on rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi. Käesolevaks ajaks on võla tasumise tagasinõudmine ühele võlausaldajale eelistades teist võlausaldajat aegunud. Võimalik oleks esitada tagasivõitmise nõue JK vastu 182 000 krooni, samas omab JK nõuet äriühingu vastu, mis annab võimaluse nõude tasaarvestamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, millest tulenevalt ei ole võimalik vara puudumisel rahuldada ülejäänud võlausaldajate nõudeid summas 591 249.72 krooni, siis on võlgniku juhatuse liikme nimetatud tegu raske juhtimisvea tunnustega. Juhatuse liikme mitteõigeaegse pankrotiavalduse esitamise tagajärjel ei ole võimalik esitada tagasivõitmise hagi OÜ VHM K vastu ning JK poolt AS SEB Pank nõude tasumise tulemusel on JK saanud võimaluse tasaarvestada enda nõudeid. Tekitatud kahju suurust ei ole ajutises pankrotimenetluses aja ja ressursside puudumisel võimalik kindlaks teha. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜEei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜEpankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.