Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-08-252 pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse eelnev käik Hageja esitas 19. oktoobril 2007 avalduse Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjonile töövaidluse lahendamiseks. Hageja esitas töövaidluskomisjonile nõuded: lugeda tema tööleping lõppenuks töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel ja välja mõista hüvitisena kahe kuu keskmine palk 7200 krooni; mõista välja saamata jäänud palk 5280 krooni töölt sunnitud puudumise aja eest alates

2-08-252 1550 krooni. Välja töötatud tundide eest maksmata palk 2005. aasta eest moodustab 5738 krooni (360 h x tariif 15,94 krooni), 2006. aasta eest 8366 krooni (470 h x tariif 17,80 krooni), 2007. aasta kaheksa kuu eest 6588 krooni (309 h x tariif 21,32 krooni), kokku 20 692 krooni. Hageja selgitab, et 2007. aasta 309 tundi on saadud kahe aasta keskmise arvutamise teel, kuna tõendid puuduvad. Maksmata ületunnitasud arvestusega 0,5 tariifi moodustavad 2005. aasta eest 1961 krooni (246 h x tariif 7,97 krooni), 2006. aasta eest 2848 krooni (320 h x tariif 8,90), 2007. aasta kaheksa kuu eest 2196 krooni (206 h x tariif 10,66 krooni), kokku 7005 krooni.. Hageja selgitab, et 2007. aasta 309 tundi on saadud kahe aasta keskmise arvutamise teel, kuna tõendid puuduvad. Maksmata töötasud riigipühadel töötatud aja eest kahekordse tariifi arvestusega moodustavad 2005. aastal 2295 krooni (12 päeva x 24 h x tariif 31,82 / nelja inimesega), 2006. aastal 2562 krooni (12 päeva x 24 h x tariif 35,60 / nelja inimesega), 2007. aastal 2304 krooni (12 päeva x 24 h x tariif 42,66 / nelja inimesega), kokku 7161 krooni. Hageja selgitab, et neli inimest tähistavad operaatorite arvu. Hageja märgib, et töötasu kolme kuu eest aastal 2004, arvestusega, et keskmine palk 2005. aastal on 5930 + ületunnid 1961 + pühad 2295 = 10 186 krooni, moodustab 10 186 / 11 kuud x 3 kuud = 2778 krooni. Kolme aasta kogusumma moodustab 20 692 + 7005 + 7161 + 2778 = 37 636 krooni. Kohtule 24. märtsil 2008 esitatud avalduses palub hageja vaadata hagimenetluses läbi töövaidluskomisjonile esitatud nõuded mõista välja ületunnitöö eest saamata jäänud töötasu 3 aasta eest 8280 krooni, välja mõista 24-tunnistest vahetusest kahe tunni eest saamata jäänud töötasu 3 aasta eest 9300 krooni, mõista välja lisatasu 3 aasta eest riiklikel pühadel töötatud aja eest 6900 krooni. Nõude osas, välja mõista 24-tunnistest vahetusest kahe tunni eest saamata jäänud töötasu 3 aasta eest 9300 krooni, teatab hageja, et kostja poolt on hagejale välja maksmata töötasu arvestusega 2005. aastal 5680 krooni, 2006. aastal 8234 krooni ja 2007. aastal 6934 krooni, kokku 20 870 krooni, kusjuures kahe aasta keskmine töötasu on arvestuslikult 6934 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks tunnitöö tasu 20 870 krooni, ületunnitöö tasu 8280 krooni, riigipühadel töötatud aja eest tasu 6900 krooni, kokku 36 050 krooni, millest tuleb maha arvestada töövaidluskomisjoni otsusega saadud 7200 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 28 850 krooni. Kohtule 16. veebruaril 2009 esitatud avalduses teatab hageja, et kostja poolt kohtule esitatud tööarvestustabelid 2004. kuni 2007. aasta kohta ei vasta tegelikkusele ning nendel puuduvad töö tegijate allkirjad. Samuti ei vasta tegelikkusele kostja esitatud kassa orderid, sest puuduvad raha saaja allkirjad. Hageja teatab, et vastavalt lisatud tõenditele 2005.-2007. aastal makstud palga kohta, on kostja jätnud hagejale maksmata 2004. aasta kolme kuu eest 1238 krooni, 2005. aasta eest 5680 krooni, 2006. aasta eest 8234 krooni ja 2007. aasta kaheksa kuu eest 2562 krooni, kokku 17 714 krooni. Ületunnitöö tasu 2004. aasta kolme kuu eest 169,30 krooni (22 h x 0,5 x 15,39 kr/h), 2005. aasta eest 2335,40 krooni (296 h x 0,5 x 15,78 kr/h), 2006. aasta eest 2917 krooni (333 h x 0,5 x 17,52 kr/h) ja 2007. aasta kaheksa kuu eest 811,30 krooni (76 h x 0,5 x 21,35 kr/h), kokku 6233 krooni. Riigipühadel töötatud aja eest 2004. aasta kolme kuu eest 277 krooni (3 päeva x 24 h / 4 inimest x 15,39 kr/h), 2005. aasta eest 1136,20 krooni (12 päeva x 24 h / 4 inimest x 15,78 kr/h), 2006. aasta eest 1260,40 krooni (12 päeva x 24 h / 4 inimest x 17,52 kr/h), 2007. aasta kaheksa kuu eest 1152,90 krooni (9 päeva x 24 h / 4 inimest x 21,35 kr/h), kokku 3825,50 krooni.

3(10)

2-08-252 Seega on kostjal hagejale maksmata 27 774 krooni, millest tuleb maha arvata töövaidluskomisjoni otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 7200 krooni ja vastavalt tõenditele 2006.-2007. aasta eest välja makstud palk 1315 krooni. Kokku palub hageja välja mõista kostjalt 20 447 krooni Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: tõend hagejale 2005. aastal arvestatud töötasu kohta parandustega (t.l.-60); tõend hagejale 2006. aastal arvestatud töötasu kohta parandustega (t.l.-61); tõend hageja 2004., 2005., 2006. aasta töötundide kohta parandustega (t.l.-62); töövaidluskomisjoni otsus (t.l.-63-64); tõend hagejale 2007. aastal arvestatud töötasu kohta parandustega (t.l.-167); tõend hagejale 2006. aastal arvestatud töötasu kohta parandustega (t.l.-168); tõend hagejale 2005. aastal arvestatud töötasu kohta parandustega (t.l.-169); tõend hageja 2004., 2005., 2006. aasta töötundide kohta parandustega (t.l.-170); ületunnitöö arvestus (t.l.-171). Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid: tööleping (TVK t.l.-3-4); käskkiri nr 7 (TVK t.l.-5); puhkuseavaldus (TVK t.l.-6); töölepingu lõpetamise avaldus (TVK t.l.-7); lennukipilet (TVK t.l.-8); sanatooriumi kaardid (TVK t.l.-9-10); puhkuste graafik (TVK t.l.-11); tööaja graafikud juuli ja august 2007 (TVK t.l.-12-13); teatis 21. septembrist 2007 (TVK t.l.-14). Kostja vastuväited ja põhjendused Kohtule 21. jaanuaril 2008 esitatud taotluses selgitab kostja, et hageja töötas kostja juures naftasaaduste operaatorina alates 08. detsembrist 2000 kuni 21. septembrini 2007 määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel. Hageja tööaeg moodustas 12 tundi vahetuses. Kogu töötatud aja jooksul ei esitanud hageja kordagi pretensioone palga väljamaksmise osas. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 lg 6 alusel seoses hageja mitteilmumisega tööle perioodil alates 25. augustist 2007 kuni 17. septembrini 2007. Hageja esitas 19. oktoobril 2007 avalduse Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjonile töövaidluse lahendamiseks ning töövaidluskomisjoni 29. novembri 2007 otsusega nr 9.02-02/20092007 rahuldati hageja nõuded osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hagejal saamata jäänud lisatasu ületunnitöö eest ja riiklikel pühadel tehtud töö eest brutosummas 15 180 krooni. Muus osas jäteti hageja nõuded rahuldamata. Kostja väitel hageja rahuldatud nõuete aluseks olevaid asjaolusid dokumentalselt ega ka muul viisil tõendanud ei ole. Kostja palub vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas, s.o osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hagejal saamata jäänud lisatasu ületunnitöö eest ja riiklikel pühadel tehtud töö eest brutosummas 15 180 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja poolt esitatud arvestused ei ole tõendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: tööleping (t.l.-3-7, tõlge t.l.-40-43); käskkiri nr 7 (t.l.-7-8, tõlge t.l.-46-47); tõend hagejale 2006. aastal arvestatud töötasu kohta (t.l.-9); tõend hagejale 2005. aastal arvestatud töötasu kohta (t.l.-10); tõend hageja 2004., 2005., 2006. aasta töötundide kohta (t.l.11); töövaidluskomisjoni otsus (t.l.-13-15); ümbrik otsuse kostjale kättetoimetamise kuupäevaga (t.l.16); töölepingu nr 16 lisa (t.l.-44); töötasu arvestuse juurde (t.l.-106, tõlge t.l.-104); kassa väljamineku orderid (t.l.-107-116); tööaja koondtabel 2006. aasta (t.l.-117); tööaja koondtabel 2007. aasta (t.l.-118); tõend hagejale 2007. aastal arvestatud töötasu kohta (t.l.-119); tööaja arvestuse tabelid (t.l.-120-162); tööaja graafik juuli 2007 (t.l.-163). Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid: avaldus (TVK t.l.-18); seletuskiri (TVK t.l.-19, tõlge kohtu t.l.-48); ettekanne (TVK t.l.-20); teatis 31. augustist 2007 (TVK t.l.-21, tõlge kohtu t.l.-39); teatis 05. 4(10)

2-08-252 septembrist 2007 (TVK t.l.-22, tõlge kohtu t.l.-38); puhkuste graafik (TVK t.l.-23); alamkonto kaardid (TVK t.l.-24-37); hageja palga arvestuse väljatrükk (TVK t.l.-38); hageja palgatõend (TVK t.l.-39). Kohtuistungid Kohtuistungitel jäi hageja oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Hageja võttis omaks, et sai kätte kostjalt töövaidluskomisjoni 29. novembri 2007 otsusega välja mõistetud 7200 krooni. Hageja nõustus kohtu selgitustega, et kohus saab arutada hagi vaid ulatuses, milles kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse, s.o ületunnitöö eest saamata jäänud lisatasu ja riiklikel pühadel töötatud aja eest saamata jäänud tasu nõuete osas. Hageja palub nende nõuete osas hagi rahuldada. Hageja selgitas, et esitas kohtule omapoolsete täiendustega töögraafikud (t.l.-60-61), millest on näha, et oli tehtud ületunde. Graafikutest on näha, et hageja töötas 11-12 vahetust kuus. Nende graafikute alusel teostas hageja keskmise arvestuse ületunnitöö ja riigipühadel töötatud töötundide kohta. Hageja tunnistab, et ei mäleta konkreetselt, mis kuupäevadel töötas pühade ajal. Hageja liitis kokku riigipühade arvu aastas ning jagas saadud tulemuse nelja operaatoriga, iga operaator töötas aastas keskmiselt kolm vahetust. Hageja leiab, et kostja raamatupidaja koostatud palgatõendid ei vasta tööaja arvestuse osas tegelikkusele ning seetõttu on hageja poolt lisatud arvestused tegelikult töötatud tundide kohta (t.l.60-61). Hageja leiab, et raamatupidaja poolt antud tõenditel on andmed töötatud tundide alusel arvutatud palga kohta õiged, lisada tuleb vaid töötaja enda arvestatud lisatunnid. Hageja viitab, et tööaja tabelitesse on juurde lisatud neljas isik O, kes oli autojuht. Hageja kahtleb, kas autojuht oli suuteline töötama operaatorina. Hageja leiab, et kui neli inimest töötasid kolmkümmend päeva kuus, siis on töötunnid kinni maksmata. Summa 1315 krooni, mis oli hagejale tasutud ületunnitöö ja töö eest riigipühadel, on hageja arvesse võtnud. Hageja palub välja mõista kostjalt 20 447 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, millistel konkreetsetel riigipüha päevadel ta töötas. Hageja ei ole märkinud konkreetseid kuupäevi. Samuti puudub hagejal konkreetne arvestus, milliste vahetuste eest on kostja jätnud maksmata. Kostja ei tunnista hageja nõudeid 6900 krooni ja 8280 krooni osas ning leiab, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokku 15 180 krooni. Kostja viitab, et hageja poolt esitatud arvestused ei ole teiste operaatorite poolt allkirjastatud ning samuti ei ole ka kinnitatud direktori poolt. Kostja on seisukohal, et hageja ei saanud kasutada keskmist arvestust, kuna operaatoritel oli liikuv töögraafik ning seetõttu võis mõnele operaatorile sattuda mitu tööpäeva riigipühade päevadele. Kostja leiab, et hageja tööaeg on tõendatud kostja esitatud tööajagraafikutega ning vastavalt nendele koostatud tõenditele saadud palga kohta. Kostja väitel on kõik hageja palga arvestused, mis on tehtud kostja poolt ja kostja dokumentide alusel, on õiged. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kui palju hageja töötas päeval, õhtusel ajal, öösel, riigipühade ajal ning kui palju on hagejale nende tundide eest makstud. Kostja leiab, et ta on toiminud seadusega kooskõlas ning seega palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et hageja töötas töölepingu alusel (t.l.-3-7, tõlge t.l.-40-43) kostja juures naftatoodete realiseerimise operaatorina alates 08. detsembrist 2000 kuni 21. septembrini 2007. Töölepingu tingimuste üle vaidlus puudub. 5(10)

2-08-252 Hageja nõuded Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjonile 19. oktoobril 2007 esitatud avalduses palub hageja lugeda tema tööleping lõppenuks töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel ja välja mõista hüvitisena kahe kuu keskmine palk 7200 krooni; mõista välja saamata jäänud palk 5280 krooni töölt sunnitud puudumise aja eest alates 25. augustist 2007; mõista välja ületunnitöö eest saamata jäänud töötasu 3 aasta eest 8280 krooni; välja mõista 24-tunnistest vahetusest kahe tunni eest saamata jäänud töötasu 3 aasta eest 9300 krooni; mõista välja lisatasu 3 aasta eest riiklikel pühadel töötatud aja eest 6900 krooni ning mõista välja hüvitis tema raviga seonduva temale tekitatud moraalse kahju eest summas 10 000 krooni. Töövaidluskomisjoni 29. novembri 2007 otsusega nr 9.02-02/2009-2007 rahuldati hageja nõuded osaliselt. Kostjalt mõisteti välja hageja kasuks saamata jäänud lisatasu ületunnitöö eest ja riiklikel pühadel tehtud töö eest brutosummas 15 180 krooni, millest viivitamatule täitmisele kuulus 7200 krooni. Muud hageja nõuded jäeti rahuldamata. Kostja esitas 04. jaanuaril 2007 kohtule avalduse vaadata töövaidlus läbi hagimenetluses. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1, lg 2 ja lg 4 kohaselt, töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral ning lähtuvalt ITLS § 25 lg 1 ja lg 2, /---/. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas. Jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja saamata jäänud lisatasu ületunnitöö eest ja riiklikel pühadel tehtud töö eest brutosummas 15 180 krooni. Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni 19. oktoobri 2007 otsus on hageja ülejäänud nõuete, s.o töövaidluskomisjonile esitatud nõuete lugeda tema tööleping lõppenuks töölepinguseaduse (TLS) § 82 alusel ja välja mõista hüvitisena kahe kuu keskmine palk 7200 krooni, mõista välja saamata jäänud palk 5280 krooni töölt sunnitud puudumise aja eest alates 25. augustist 2007, välja mõista 24-tunnistest vahetusest kahe tunni eest saamata jäänud töötasu 3 aasta eest 9300 krooni ning mõista välja hüvitis tema raviga seonduva temale tekitatud moraalse kahju eest summas 10 000 krooni, osas jõustunud ja pooltele täitmiseks kohustuslik. Hageja nõustus kohtuistungil (t.l.-79), et kohus saab arutada hagi vaid ulatuses, milles kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse, s.o ületunnitöö eest saamata jäänud lisatasu ja riiklikel pühadel töötatud aja eest saamata jäänud tasu nõuete osas. Kohus on seega seotud Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni 19. oktoobri 2007 otsusega selle vaidlustamata osas, mis on jõustunud ning kohus saab töövaidluse läbi vaadata vaid hageja nõuete osas, mida kostja vaidlustas. Kohus asub seisukohale, et hageja nõueteks tuleb lugeda - mõista välja ületunnitöö eest saamata jäänud töötasu 3 aasta eest 8280 krooni ja mõista välja lisatasu 3 aasta eest riiklikel pühadel töötatud aja eest 6900 krooni.

6(10)

2-08-252 Töövaidluskomisjonile 19. oktoobril 2007 esitatud avalduses (TVK t.l.-1-2) on hageja märkinud ületunnitöö eest saamata jäänud lisatasu suuruseks 8280 krooni, riiklikel pühadel töötatud aja eest saamata jäänud lisatasu suuruseks 6900 krooni. Kohtule 22. veebruaril 2008 esitatud avalduses (t.l.49-51) märgib hageja, et ületunnitöö eest saamata jäänud lisatasu moodustab 7005 krooni ja riiklikel pühadel töötatud aja eest saamata jäänud lisatasu on 7161 krooni. Kohtule 16. veebruaril 2009 esitatud avalduses (t.l.-165-166) on hageja nimetanud ületunnitöö eest saamata jäänud lisatasu suuruseks 6233 krooni ja riiklikel pühadel töötatud aja eest saamata jäänud lisatasu suuruseks 3825,50 krooni. Kokku palus hageja välja mõista kostjalt 20 447 krooni. Kohtuistungil 26. veebruaril 2009 palus hageja välja mõista kostjalt kokku 20 447 krooni (t.l.-180). Kuna kohtuistungil esitatud nõuete arvulised väärtused vastavad hageja 16. veebruari 2009 avalduses märgitud väärtustele, asub kohus seisukohale, et hageja palub välja mõista kostjalt ületunnitöö eest saamata jäänud lisatasu kolme aasta eest summas 6233 krooni ja riiklikel pühadel töötatud aja eest saamata jäänud lisatasu kolme aasta eest summas 3825,50 krooni. Tasu ületunnitöö eest Hageja väitel töötati puhkuste perioodil kolmekesi 24-tunniste graafikute alusel, puhkeajaga 48 tundi. Kostja ei maksnud töötajatele, sealhulgas hagejale, ületunnitasu puhkusel viibiva neljanda operaatori asemel tööl oldud aja eest. Puhkuste perioodil töötati aastas kolm kuud kolmekesi 24 tundi järjest üle iga 48 tunni. Kõigil neljal operaatoril kogunes maksmata ja puhkamata ületunde. Tööaja tabelitesse on juurde lisatud isik O, kes oli autojuht. Hageja kahtleb, kas autojuht oli suuteline töötama operaatorina. Hageja leiab, et ületunnitöö on kinni maksmata. Kostja esitas vastuväite, et hageja ei ole nõuete aluseks olevaid asjaolusid dokumentalselt ega ka muul viisil tõendanud, hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milliste vahetuste eest on kostja jätnud hagejale maksmata. Hageja enda poolt esitatud arvestused ei ole teiste operaatorite poolt allkirjastatud ning samuti ei ole need direktori poolt kinnitatud. Kostja leiab, et hageja tööaeg on tõendatud kostja esitatud tööajagraafikutega ning vastavalt nendele koostatud tõenditega saadud palga kohta. Kostja väitel on kõik hageja palga arvestused, mis on tehtud kostja poolt ja kostja dokumentide alusel, õiged. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub selgelt, kui palju hageja töötas päeval, õhtusel ajal, öösel, riigipühade ajal ning kui palju on hagejale nende tundide eest makstud. Kohus nõustub kostja vastuväitega ja leiab, et hageja poolt arvestatud ületunnitöö on tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. /---/. Kohus on seisukohal, et hagejal tuleb tõendada, millistel päevadel ta töötas ületunde, mitu tundi moodustas ületundidena töötatud aeg ning kui suur osa ületundidena töötatud ajast on kostja poolt tasustamata. Hageja võttis kohtuistungil omaks, et kostja raamatupidaja poolt antud tõenditel on töötatud tundide alusel teostatud palga arvestus õige. Seega tuleb hagejal tõendada, et ta on lisaks kostja poolt arvestatud töötundidele teinud veel ületöötunde, mille kohta kostjal arvestus puudub. Hageja esitas kohtule ületunnitöö arvestuse (t.l.-171), mille kohaselt oli hageja 2005. aastal teinud ületöötunde kokku 296 tundi, 2006. aastal kokku 333 tundi ja 2007. aastal kokku 76 tundi, 2004. aasta ületundide kohta hageja tõendeid ei esitanud. Kostja esitas kohtule tõendi hagejale 2006. aastal arvestatud töötasu kohta (t.l.-9), tõendi hagejale 2005. aastal arvestatud töötasu kohta (t.l.-10) ja tõendi hageja 2004., 2005., 2006. aasta töötundide kohta (t.l.-11). Nimetatud dokumentidest nähtub, et 2005. aastal ei ole kostja hagejale ületunde arvestanud, 2006. aastal on hagejale arvestatud aprillis 7 ületundi ja detsembris 18 ületundi, kokku 25 ületundi. Tõendeid 2004. ja 2007. aastal arvestatud ületundide kohta kostja ei esitanud. 7(10)

2-08-252 Kohus jõuab järeldusele, et hageja poolt esitatud tõendeid ületunnitöö arvestuse kohta ei saa lugeda usaldusväärseteks. Hageja on nimetatud tõendid ise koostanud ning nendes dokumentides väljendub hageja isiklik arvamus tema poolt töötatud ületundide kohta. Töö- ja puhkeaja seaduse (TPS) § 7 lg 1 ja lg 2 kohaselt, ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööaja summeeritud arvestuse korral on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Hageja selgitas kohtuistungil, et esitas kohtule omapoolsete täiendustega töögraafikud (t.l.-60-61), millest on näha, et oli tehtud ületunde. Nende graafikute alusel teostas hageja keskmise arvestuse ületunnitöö kohta. Hageja oli seisukohal, et kostja raamatupidaja koostatud palgatõendid ei vastanud tööaja osas tegelikkusele ning seetõttu on hageja poolt lisatud arvestused tegelikult töötatud tundide kohta (t.l.-60-61). Kohus märgib, et hageja tõendid t.l.-60-61 on identsed tõenditega t.l.-168-169. Hageja enda koostatud on ka ületunnitöö arvestus (t.l.-171). Hageja on 22. veebruari 2008 avalduses märkinud, et 2007. aasta 309 tundi on saadud kahe aasta keskmise arvutamise teel, kuna tõendid puuduvad (t.l.-50). Kohus leiab, et hageja ei ole viidanud faktilistele asjaoludele ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et hageja poolt kohtule esitatud ületunnitöö arvestused vastaksid hageja poolt reaalselt töötatud ületunnitöö ajale. Hageja väited, et puhkuste perioodil töötati kolmekesi nelja töötaja asemel 24-tunniste graafikute alusel, puhkeajaga 48 tundi, on tõendamata. Kostja poolt kohtule esitatud tööaja arvestuse tabelitest (t.l.-120-162) nähtub, et hageja on töötanud alates 2004. aasta jaanuarist kuni 2007. aasta augustini liikuva graafiku alusel. Vastavalt töölepingu p-le 3.2 (t.l.-4) oli graafiku alusel töötamine ka kokku lepitud. Tabelitesse märgitud ühe töötaja puhkuse ajaks on tabelisse lisatud asendav töötaja (t.l.-124129; 137-140; 147-150; 155, 161). Ilma asendajata tööpäevi kohus tööaja tabelites ei tuvastanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et asendajat ei määratud või et asendaja oleks graafikus märgitud päevadel töölt puudunud või et hageja oleks pidanud graafikuväliselt töötama ajal, mil graafikusse oli märgitud asendaja. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta oleks olnud oma vabast ajast tööl puhkusel viibiva neljanda operaatori asemel. Kohus jõuab järeldusele, et ei ole tõendatud hageja poolt ületöötundide tegemine kostja poolt teostatud hageja tööaja arvestuses märgitust erinevalt. Hageja nõue, välja mõista kostjalt ületunnitöö eest saamata jäänud lisatasu kolme aasta eest summas 6233 krooni, tuleb jätta rahuldamata. Tasu riigipühadel töötatud aja eest Hageja palub välja mõista kostjalt riiklikel pühadel töötatud aja eest saamata jäänud lisatasu kolme aasta eest summas 3825,50 krooni. Hageja leiab, et kostja raamatupidaja koostatud palgatõendid ei vasta tööaja arvestuse osas tegelikkusele. Hageja selgitas, et liitis kokku riigipühade arvu aastas ning jagas saadud tulemuse nelja operaatoriga. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, millistel konkreetsetel riigipüha päevadel ta töötas. Hageja ei ole nimetanud konkreetseid kuupäevi. Samuti puudub hagejal konkreetne arvestus, milliste vahetuste eest on kostja jätnud maksmata. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Palgaseaduse (PalS) § 16 lg 1-2 kohaselt, riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd 8(10)

2-08-252 sellises vahetuses nagu riigipühal. Pühade ja tähtpäevade seaduse (PTS) § 1 kohaselt, rahvuspüha ja puhkepäev on 24. veebruar iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev ning § 2 p-de 1-10 kohaselt, riigipühad ja puhkepäevad on: 1. jaanuar - uusaasta; suur reede; ülestõusmispühade 1. püha; 1. mai - kevadpüha; nelipühade 1. püha; 23. juuni - võidupüha; 24. juuni - jaanipäev; 20. august - taasiseseisvumispäev; 24. detsember – jõululaupäev; 25. detsember- esimene jõulupüha; 26. detsember - teine jõulupüha. Lähtuvalt PTS § 4 lg 1 ja 2, nimetatud pühad ja tähtpäevad arvestatakse gregooriuse ehk uue kalendri järgi. Rahvuspüha suhtes kohaldatakse teistes õigusaktides riigipühade ja riiklike pühade kohta sätestatut. Jõululaupäev 24. detsember on riigipühana kehtiv alates 20. maist 2005 jõustunud PTS muudatusest. Kohus tuvastas, et 2004. aastal alates oktoobrist olid riigipühad: 25. detsember- esimene jõulupüha, 26. detsember - teine jõulupüha, kokku 2 riigipüha. 2005. aastal olid riigipühad: 01. jaanuar - uusaasta; 25. märts - suur reede; 27. märts ülestõusmispühade 1. püha; 01. mai - kevadpüha; 15. mai - nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni - jaanipäev; 20. august - taasiseseisvumispäev; 24. detsember – jõululaupäev; 25. detsember- esimene jõulupüha; 26. detsember - teine jõulupüha ning rahvuspüha 24. veebruar – iseseisvuspäev, kokku 12 päeva. 2006. aastal olid riigipühad: 01. jaanuar - uusaasta; 14. aprill - suur reede; 16. aprill ülestõusmispühade 1. püha; 01. mai - kevadpüha; 04. juuni - nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni - jaanipäev; 20. august - taasiseseisvumispäev; 24. detsember – jõululaupäev; 25. detsember- esimene jõulupüha; 26. detsember - teine jõulupüha ning rahvuspüha 24. veebruar – iseseisvuspäev, kokku 12 päeva. 2007. aastal kuni septembrini olid riigipühad: 01. jaanuar - uusaasta; 06. aprill - suur reede; 08. aprill - ülestõusmispühade 1. püha; 01. mai - kevadpüha; 27. mai - nelipühade 1. püha; 23. juuni võidupüha; 24. juuni - jaanipäev; 20. august – taasiseseisvumispäev ning rahvuspüha 24. veebruar – iseseisvuspäev, kokku 9 päeva. Hageja võttis omaks, et kostja raamatupidaja poolt koostatud tõenditel on andmed töötatud tundide alusel arvutatud palga kohta õiged (t.l.-80), lisada tuleb vaid hageja enda arvestatud lisatunnid. Hageja tunnistab, et ei mäleta konkreetselt, mis kuupäevadel töötas pühade ajal. Hageja on teostanud riigipühadel töötatud aja arvestuse lähtuvalt sellest, kui palju teoreetiliselt oli töötundide keskmise arvestuse kohaselt neljal operaatoril võimalik töötada kogu aasta riigipühadel (t.l.-166). Kohus leiab, et hageja esitatud arvestus riigipühadel töötatud aja kohta on väär. Hageja ei ole arvestanud asjaoluga, et nelja operaatori töö toimus liikuva graafiku alusel ning seetõttu ei ole võimalik keskmise arvutamise teel saavutada hageja tööaja õiget väärtust. Hageja tööaega riigipühadel saab arvestada vaid viisil, et iga riigipühale langeva tööpäeva töötunnid liidetakse. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta riigipühale langenud päevadel oleks töötanud erinevalt sellest, mida kostja on tööaja arvestuse tabelites (t.l.-120-162) märkinud. Hageja enda koostatud arvestus riigipühadel töötatud aja kohta on subjektiivne ja peegeldab hageja enda arvamust töötatud aja kohta. Hageja ei ole nimetanud riigipühadel täiendavalt töötatud aja arvestuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning ei ole ka esitanud vastavaid tõendeid. Hageja ei ole tõendanud, et tema tööülesannete täitmine oleks toimunud muul ajal, kui seda on märgitud tööaja arvestuse tabelites.

9(10)

2-08-252 Kohus jõuab järeldusele, et ei ole tõendatud hageja töötamine riigipühadel kostja poolt teostatud hageja tööaja arvestuses märgitust erinevalt. Hageja nõue, välja mõista kostjalt riiklikel pühadel töötatud aja eest saamata jäänud lisatasu kolme aasta eest summas 3825,50 krooni, tuleb jätta rahuldamata. Hagi lahendamine Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Väljamõistetud raha tagastamine Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni 29. novembri 2007 otsusega nr 9.02-02/20092007 (t.l.-13-15) rahuldati hageja nõuded osaliselt ja kostjalt mõisteti hageja kasuks välja hagejal saamata jäänud lisatasu ületunnitöö eest ja riiklikel pühadel tehtud töö eest brutosummas 15 180 krooni. Otsus tunnistati viivitamatult täidetavaks 7200 krooni väljamõistmise osas. Hageja võttis omaks, et on nimetatud summa 7200 krooni kätte saanud (t.l.-79). Vastavalt ITLS § 33, kui töövaidluskomisjoni otsuse alusel oli viivitamata täitmise korras tööandjalt välja mõistetud raha töötaja kasuks ja kohus lahendab asja teisiti, otsustab kohus ka väljamõistetud raha tagastamise töötajalt. Lähtuvalt TsMS § 5 lg 1, hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning vastavalt TsMS § 4 lg 2, hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Kostja temalt töövaidluskomisjoni 29. novembri 2007 otsusega nr 9.02-02/2009-2007 hageja kasuks välja mõistetud 7200 krooni tagastamiseks taotlust kohtule ei esitanud ning seega puudub kohtul alus kostjalt väljamõistetud raha tagastamise otsustamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Geete Lahi Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.