Muud › Muud hagiasjad

kasimatuse tõttu hiired ja prussakad ning lisaks on kostja korduvalt seadnud ka teised majaelanikud ohtlikku olukorda: teinud ümber maja lõkkeid, loopinud aknast välja pudeleid ja prahti ning teinud toas tuld. Kuna majas on gaasiahi ja kuumaveeboiler, siis võib kostja tegevus maja ka lõpuks hävitada. KÜ Tulika 62 liikmed on esitanud kostjale korteri võõrandamise nõude, kuid erinevate põhjendustega korteriomandit võõrandatud ei ole. Isegi kostja üheks aastaks paigutamine kinnisesse asutusse ei tähenda hagi aluseks olevate asjaolude ära langemist ning seda isegi mitte ajutiselt, kuivõrd ära ei ole langenud teised asjaolud nagu hais, hiired ja prussakad. Seega ei ole olukord muutunud. Hageja palus kohustada kostjat kolme kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist võõrandama korteriomandi Tallinnas Tulika 62-21. Juhul kui kostja ei ole korteriomandit võõrandanud, võõrandada korteriomand täitemenetluse korras enampakkumise teel. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei vaidlusta hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et 08.06.2007 on kostja suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi tulemusena selgus, et kostjal esinevate psüühikahäirete tõttu on tema toimetuleku tagamiseks vajalik sotsiaalselt turvatud, olmeliselt tagatud ja raviga toetatud keskkond. Ilma ööpäevaringse tugevdatud järelvalveta ning regulaarse ravita võib ta oma psüühilise seisundi tõttu olla ohtlik endale ja ümbritsevatele. Arvestades kostja haiguse eripära, ei saa V Klt nõuda kostja hooldamist ning eestkostja ülesannete täitmist täies mahus, kuivõrd tal puuduvad selleks vajalikud meditsiinilised teadmised ja oskused ning ka võimalus. Kostja haigus on sedavõrd süvenenud, et ta on muutunud ohtlikuks ka hooldaja ja eestkostja jaoks ning tulenevalt eelpool nimetatud eksperdiarvamusest esitas Tallinna linn Harju Maakohtusse avalduse paigutada kostja kinnisesse asutusse tahtevastasele ravile ööpäevaringse tugevdatud järelevalve all. Harju Maakohtu 04.09.2007 määrusega tsiviilasjas 2-07-13371 Tallinna linna avaldus rahuldati ning peale määruse jõustumist paigutatakse kostja erihooldekodusse tähtajaga 1 aasta. Seega on vastuse esitamise hetkeks on ära langenud hagi alus, kuna kostja ei viibi enam oma alalises elukohas pikema aja jooksul, kuid hagis toodud nõude rahuldamisel jääks kostja kodutuks. Hageja väited selle kohta, et kostja korteris on hiired ja prussakad on paljasõnalised ja tõendamata, samuti ei ole tõesed hageja väited selle kohta, et kostja teeb maja ümber lõkkeid (see juhtus ainult ühel korral ning mitu aastat tagasi) või tuld korteris sees. Samuti on vale hageja väide, et kostja taob öösiti vastu radiaatoreid. Korteris on radiaatorid kinni ehitatud puidust katetega ning nendeni on võimatu ulatuda. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kolmkümmend kaks KÜ Tulika 62 korteriomanikku on allkirjastanud nõude kostjale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks ning esitanud selle 09.04.2007 kostja eestkostjale V Kle. Korteriomanikud on korteriomandi seaduse (KOS) § 14 lg 3 mõttes häälteenamusega otsustanud nõuda korteriomandi võõrandamist ning nad ei pea kostja ühisusse kuulumist enam võimalikuks. Seega on korteriomanike poolt võõrandamisnõude esitamise formaalne eeldus täidetud. Võõrandamisnõude materiaalsed eeldused on toodud KOS § 14 lg-s 2, mille p-des 2-3 on esitatud mitteammendav näidisloetelu võõrandamisnõude esitamise alustest, mis ei ole hõlmatud sama seaduse §-is 11 sätestatud kohustustega. Tuvastatud on, et enne aprilli 2007 on kostja korteris toimuv häirinud kaasomanikke. Tõendamist leidnud asjaolud annavad alust järeldada, et kostja on enne

aprilli 2007 häirinud oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist ning on rikkunud kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Antud asjaoludel ei ole võõrandamisnõude materiaalsed eeldused täidetud, sest teisi korteriomanikke häiriv tegevus on lõpetatud. KOS § 14 lg 2 sõnastusest tuleneb, et mitte iga rikkumine ei saa olla võõrandamisnõude aluseks. Korteriomandi võõrandamisele sundimine kujutab endast isiku ühe põhiõiguse (omandiõiguse) rasket riivet, mistõttu on tegemist äärmusliku abinõuga ning võõrandamisnõude sisulise eelduse täitmiseks peab esinema oluline põhjus KOS § 14 lg 2 tähenduses. KOS-is § 14 sätestatud nõudenormi eesmärgiks on kaitsta teisi korteriomanikke ühe korteriomaniku poolt korteriomandite kasutamist häiriva tegevuse eest, milline tegevus on aga antud juhul teiste õiguskaitsevahenditega lõpetatud. Seega on KOS §-s 14 sätestatud normi eesmärk saavutatud ning ei esine KOS § 14 lg 2 tähenduses võõrandamisnõude materiaalse eelduse täitmiseks vajalikku olulist põhjust. Kostjale on määratud eestkostja, mistõttu on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 alusel tegemist piiratud teovõimega isikuga, kelle suhtes on kohus kohaldanud tahtevastast hooldust ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega kinnises asutuses. Kostja viibib antud tingimustele vastavas Kernu Hooldekodus alates 02.04.2008. Seega ei viibi kostja oma korteris ning sellega on kõrvaldatud teisi korteriomanikke häiriv tegevus. Asjaolu, et korterist on 2007.a imbunud majja ebameeldivat lõhna ning seal olid 2006-2007 prussakad, ei anna alust võõrandamisnõude rahuldamiseks, sest kohustuste rikkumine on kostja eemalviibimisega kõrvaldatud. Tunnistaja V K on avaldanud, et kui majas tehti 2007.a üldprussakatõrjet, siis prussakaid enam polnud. Kohus tuvastas kostja korteris läbiviidud vaatlusel, et lutikaid, prussakaid ega närilisi näha ei olnud ning väliskoridoris on trepikodadele omane lõhn ja kuigi korterit on just õhutatud, on tunda tolmu ja mustusega kaasnevat lõhna. Kostja korteris olnud tolmu ja mustuse lõhn oli küll ebameeldiv, kuid selle toimet teistele korteriomanikele ei saa lugeda omandi tavakasutusest tekkivat mõju ületavaks KOS § 11 lg 1 p 1 mõistes. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on materiaalõigust kohaldanud ebaõigesti. Maakohus jättis kohaldamata KOS § 14 lg 5, mille kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Seadusandja mõte on KOS § 14 lg 5 teises lauses sätestatuga kaitsta teiste korteriomanike huve selliselt, et oleks välistatud, et teiste korteriomanike õigusi rikkunud korteriomaniku rikkumise (ajutise, menetluse aegse) kõrvaldamise puhul ei saaks jätta võõrandamisnõuet rahuldamata, kuna teiste korteriomanike õigusi rikkunud korteriomanik võib kohustuse täita vaid ühekordselt (ajutiselt, menetluse ajal) ning jätkata seda tulevikus. Asjaolu, et kostja on tervisehäirega isik, ei saa tuua kaasa materiaalõiguse teistsugust kohaldamist, materiaalõigust tuleb kohaldada alati ja kõigi isikute suhtes ühetaoliselt. Hageja esitas korteriomandi võõrandamisnõude kostjale 09.04.2007 ning järelikult leidsid võõrandamisnõude aluseks olevad asjaolud, mida kohus otsuse tegemisel oleks arvesse pidanud võtma, aset enne seda kuupäeva. Kohtu järeldus, et teisi korteriomanikke häiriv tegevus on kõrvaldatud, on seega asjassepuutumatu, kuna selline asjaolu ei olnud hageja poolt kostjale 09.04.2007 esitatud võõrandamisnõude aluseks. Kuna maakohus on leidnud, et enne võõrandamisnõude esitamist aset leidnud asjaolud olid küllaldased võõrandamisnõude esitamiseks, kuulub hagi rahuldamisele.

Maakohus on leidnud asjas 2-07-13371 tehtud Harju Maakohtu 04.09.2007 kohtumäärus alusel, et korteriomanikke häiriv tegevus on kõrvaldatud kostja eemalviibimisega (kinnisesse asutusse paigutamisega). Nimetatud väide ei vasta tõele selles osas, mis puudutab selle väite kehtivuse ajalist piiri, ehk perioodi, mil häiriv tegevus on tõenäoliselt kõrvaldatud. Olenemata sellest, kas kostja viibib 04.09.2007 kohtumäärus alusel kinnises asutuses 2008.a septembrini või 2009.a aprillini, on tegemist lühikese ja ajutise ajavahemikuga. Kohtuistungil selgitas kostja seaduslik esindaja, et kostjal läheb kinnises asutuses hästi, ta on rahulik ja käitub adekvaatselt. Seega on mitte ainult tõendamata, vaid ka väga vähe tõenäoline kostja esindaja väide, et tõenäoliselt pikendatakse kostja kinnises asutuses viibimise aega. Maakohtu seisukohad ei ole kooskõlas ka teiste korteriomanike põhiseaduslike õigustega, muuhulgas põhimõttega, et riik ei tohi panna osadele oma kodanikele suuremat oma õiguste rikkumise taluvuskohustust, kui teistele ning seda ka juhul, kui see õiguste rikkumine tuleneb mõne isiku tervislikest või sotsiaalsetest probleemidest. Riik ja kohalik omavalitsus peavad kostjat puuduse korral aitama ning seda kohustust ei tohi panna kodanike peale. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 11.06.2008 otsuse muutmiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja kaevatav kohtuotsus muutmata. Kuna ringkonnakohus jätab otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ta hagi rahuldamata jätmise põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi käsitlusega, et kohus pidi vaidluse lahendamisel tuginema vaid võõrandamisnõude esitamise ajal, s.o 09.04.2007, ja sellele eelnevalt ilmnenud asjaoludele. Nõustudes apellandiga, et KOS § 14 lg 5 eesmärgiks on kaitsta teiste korteriomanike huve õigusi rikkunud korteriomaniku vastu, ei ole sellele tuginev järeldus seaduse mõttega kooskõlas. Vastava hagi lahendamisel peab kohus tuvastama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning nende põhjal tegema oma otsustuse. Kõnealuse nõude puhul ei saanud kohus jätta arvestamata, et kostja puhul on tegemist rasket haigust põdeva isikuga ning et tema paigutamisega kinnisesse raviasutusse on nõude aluseks olevad rikkumised lõppenud. Maakohus märkis õigesti, et võõrandamisnõude rahuldamine on oma olemuselt isiku ühe põhiõiguse – omandiõiguse – raske riive, mille rakendamist peab alati põhjalikult kaaluma. Kohus ei pannud teistele korteriomanikele talumiskohustust, mida neil seadusest tulenevalt ei ole. Kohus tuvastas, et hagi aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud. Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, siis jätab ta TsMS § 162 lg-st 1 tulenevalt apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Ü. Jänes

G. Kivinurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.