2-08-14405/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 13.02.2007 teenuse kasutamise lepingu nr 35499. Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. 13.02.2007 esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Võlausaldaja rahuldas taotluse ja kandis 13.02.2007 kostja kontole 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma 3000 krooni ja intressid 700 krooni tasuma hiljemalt 15.03.2007. Kostja lepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Lepingu p 4.2.3 kohaselt on intress 0,78% laenusummalt päevas. Seisuga 20.03.2008 on tasumisele kuuluv intress 9384 krooni. Lepingu p 13 kohaselt on viivis 0,5% tasumata summalt päevas. Seisuga 20.03.2008 on viivis 5565 krooni. Lepingu p 14 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi kuni 50% ulatuses kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust, seega on leppetrahv 1500 krooni. Lepingu p-de 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.3 kohaselt on menetluskulud 7000 krooni. Hageja omandas nõude kostja vastu summas 26 449 krooni OÜ-ga SMS Laen sõlmitud nõuete loovutamise lepingu alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista kokku 26 449 krooni. Menetluse käigus vähendas hageja nõuet 14 612 kroonini, millest oli tagastamata laen 2200 krooni, tasumata intressid 6881 krooni, viivis 4081 krooni, leppetrahv 1100 krooni ja sissenõudmise kulud 350 krooni. Kostja seisukoht Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas 02.09.2008 tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja mõistis välja Andres Lumistelt AS-i Era Liisingu Inkassoteenused kasuks välja põhivõlgnevuse 2200 krooni, viivised 4081 krooni, leppetrahvi 1100 krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 350 krooni. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus määras kindlaks, et hageja menetluskulu on riigilõiv 1750 krooni ja mõistis Andres Lumistelt AS-i Era Liisingu Inkassoteenused kasuks välja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 525 krooni. Kohus selgitas, et TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus tunnistas otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. OÜ SMS Laen kui laenuandja ja Andres Lumiste kui laenusaaja sõlmisid 13.02.2007 laenulepingu nr 35499 laenuandja interneti koduleheküljel www.smslaen.ee. 13.02.2007 kandis SMS Laen OÜ Andrus Lumiste pangakontole 3000 krooni. Laenu tähtajaks on 30 päeva ning 2(5)

tagasimakse summa 3700 krooni. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja, SMS Laen OÜ, lepingust nr 35499 tuleneva nõude hagejale (loovutamisleping nr 061206 (tl 10-12) . Hagimaterjalide kohaselt ei tagastanud kostja 30-päevase tähtaja jooksul hagejale põhivõlga 3000 krooni ja intresse 700 krooni. Tagastamise tähtajaks oli 15.03.2007 (tl 13). Hagimaterjalidest nähtub, et kostja on tagasimakseid teostanud kahel korral, 25.02.2008 summas 1000 krooni ja 24.02.2008 summas 500 krooni. Seega kokku summas 1500 krooni. Antud laenulepingule kohaldatakse VÕS §-s 88 lg 8 sätestatut, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. Seega loeb hageja tasutuks intressi 700 krooni ja põhisummast 800 krooni, arvestades laenust tähtajaks tasumata 2200 krooni. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja märkis hagiavalduse lisas nr 2, et lepingu p 4.2.3 kohaselt on 3000 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,78% päevas. Hagiavaldusest ja selle täiendusest lähtuvalt on seisuga 20.03.2008 tasumisele kuuluv intress 6881 krooni. VÕS § 397 lg 3 kohaselt intresse arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud otsuses nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06. Seega asus hageja ekslikult seisukohale, et laenulepingus kokkulepitud intressi tuleb laenu kasutamise tasuna maksta ka pärast laenu tagastamise aja möödumist ja kuna tagasimakse on osaliselt arvestatud 700 krooni intressi katteks, siis ülejäänud ulatuses jääb intressi nõue rahuldamata. Pooled leppisid lepingu p-s 13 kokku viivise tasumises 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lepingu p-s 13 on fikseerinud viivise arvutamise alused. Viivise summa arvutas hageja viivituses olnud 371 kalendripäeva eest tagastamata põhinõude summalt 2200 krooni. Seisuga 20.03.2008 on tasumisele kuuluv viivis 4081 krooni (2200x371x0,5%), milline nõue kuulub rahuldamisele. Vastavalt lepingu p-le 14 määrati leppetrahvi suuruseks 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenult. Kostjal on tagastamata laen 2200 krooni. Hageja leppetrahvi nõue summas 1100 krooni on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks eelnimetatud leppetrahvile on pooled lepingu p-s 12 kokku leppinud leppetrahvi kulude hüvitamise juhul, kui laenusaaja ei täida oma kohustusi ja laenuandja loovutab nõudeõiguse. Alapunktides 12.2.1 ja 12.2.2 on märgitud leppetrahvi suurus, mis on vastavalt 150 krooni ja 200 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja taotles TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu 750 krooni tagastamist, kuna nõue vähenes. Taotlus riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud, kuna hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu õigesti 1750 krooni ning asjaolu, et ta hiljem oma nõuet vähendas, tunnistades omapoolset eksimust, ei anna seaduslikku alust riigilõivu tagastamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS Era Liisingu Inkassoteenused palus apellatsioonkaebuses muuta maakohtu otsust intressi vähendamise osas ning välja mõista vastutajalt intress 6881 krooni; muuta otsust riigilõivu

väljamõistmise osas ning välja mõista kostjalt riigilõiv 1000 krooni; Kohus leidis alusetult, et intressi arvestamine kaotab õigusliku aluse pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist. Hageja intressinõudel on õiguslik alus suuremas ulatuses kui 700 krooni. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkt 10.1 kohaselt kohustub laenuandja laenu kasutamise eest tasuma laenuandjale lepingus sätestatud intressi, makseid ja muid tasusid lepingus kokkulepitud määrades ja tähtpäeval. Intressi arvestamisel laenu tagastamata osalt lähtub laenuandja 360-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja lepingus kokkulepitud intressi määrast. Intressi periood algab laenu laenusaajale väljamaksmise päeval ja lõpeb laenu koos intressi ja maksete ning muude kulude laenusaaja poolt täieliku maksmise päeval. Seadus ei keela poolte sellist kokkulepet, mille kohaselt laenulepingu lõppemise korral säilib intressi tasumise kohustus laenulepingu lõppemise hetkeks tagasimaksmata laenusumma osalt kuni laenu tagasimaksmise kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kohus vähendas intressi viidates Riigikohtu lahenditele. Kohtu viidatud Riigikohtu lahendis 3-21-137-06 läbivaadatud asjas puudus pooltel kokkulepe intressi tasumise kohustusest pärast laenu tagastamise sissenõutavaks muutmist. Seega esinesid teised asjaolud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus intressi tasumise kohustus pärast laenu tagastamise sissenõutavaks muutmist kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni on toodud p-s 10.1. TsMS § 693 lg 2 järgi Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu lahendis 3-2-1-137-06 väljendatud seisukoht ei oma õiguslikku tähendust, kuna see puudutab ainult 3-2-1-137-06 lahendis läbi vaadatud asja ja ei ole teiste asjade lahendamiseks siduv. Lisaks ei kuulu nimetatud Riigikohtu lahend käesolevas asjas kohaldatavate õigusnormide hulka põhiseaduse ja seaduste mõistes. Eesti Vabariigi õigussüsteem ei tunne pretsedendiõigust, seega asja lahendamise õiguslikul põhistamisel teises asjas tehtud otsusele tuginemine ei ole põhjendatud. Seadusandja eesmärk ei olnud piirata poolte lepingutingimuste kokku leppimise vabadust. Käesolevas asjas on pooltel kokkulepe, et intressi maksmise kohustus säilib ka pärast laenu tagasimaksmise kohustuse sissenõutavaks muutmist kuni laenu tagastamise kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Õiguslikult põhjendatud oleks jätta väljumata käesoleva asja raamest. Seda enam, et kostja on jätnud hagiavaldusele vastamata ning hagiavalduses toodud hageja faktilised väited loetakse kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Õiguslikult on põhjendatud ja pooltel kokkulepitud, et intressi arvestamine kulgeb laenu võtmise päevast kuni laenusaaja kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Kuna käesoleva hetkeni kostja ei ole oma kohustusi täitnud, on põhjendatud intressi arvestamine alates 13.02.200720.03.2008. Seega hageja intressinõue summas 6881 krooni on põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Andres Lumiste apellatsioonkaebusele kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb otsus jätta muutmata, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, mille peale on edasi kaevatud, seega osas, millega maakohus jättis välja mõistmata intressi 6881 krooni ja jaotas menetluskulud. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti jätnud hageja poolt nõutud intressi välja mõistmata. Hageja poolt hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on laenuandja, kellelt hageja on nõude omandanud, andnud kostjale tarbijakrediiti 3000 krooni (SMS-laen). Laen anti kostjale

13.02.2007 internetis laenuandja kodulehel sõlmitud laenulepingu alusel ja tagasimaksmise tähtaeg oli 15.03.2007. Laen on sõlmitud tüüptingimusel ja tegemist on VÕS § 402 järgi tarbijakrediidiga. Apellant on kaebuses väitnud, et lepingutingimuste p 10.1 järgi on laenuandjal õigus nõuda intressi kuni laenatud raha tagasimaksmiseni olenemata kokkulepitud laenu tagastamise tähtajast ja lepingu lõppemisest. Laenulepingu p. 10.1. kohaselt algab intressi maksmise periood laenu laenusaajale väljamaksmisest ja lõpeb päeval, kui laenusaaja laenu koos intressi ja maksete ning muude kuludega täielikult tagasi maksab. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et tavapäraselt intressi maksmise kohustus lõpeb laenulepingu lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu. Laenulepingu lõppemisel on laenaja kohustatud tagastama laenulepingu alusel saadu ja tasuma kokkulepitud intressi, kusjuures intressikohustuse lõppemine laenulepingu lõppemisel ei sõltu sellest, kas laen on tagastatud. Juhul kui laen on tagastamata, asendub intressikohustus viivise tasumise kohustusega. Käesoleva laenulepingu tüüptingimuse p 10.1 järgi tuleb laenajal tasuda pärast laenu tagasimaksmise tähtaja saabumist nii viivist seoses laenu tagastamisega viivitamisega kui ka intressi laenu kasutamise eest. Seega tuleb laenajal vastavalt lepingu p-le 10.1 kohustuse rikkumise korral tasuda laenuandjale seaduses sätestatust oluliselt enam. Kolleegium leiab, et kohtul on õigus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-56-08). VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sõlmimise viisi, sisu, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada kahju tegelikku suurust. Kolleegium leiab, et laenulepingu nr 35499 p. 10.1 viimase lausega nähakse ette, et lepingu rikkumise korral peab lepingu rikkuja maksma teisele poolele ebamõistikult suurt hüvitist. Lepingu rikkumise korral peab tasuma laenaja nii viivist kui ka intressi, mida ei saa pidada mõistlikuks hüvitiseks. Seega on laenulepingu p 10.1 viimases lauses sisalduv tüüptingimus, mille kohaselt intressi arvestamine lõpeb päeval, kui laenusaaja tasub täielikult laenu koos intressi, maksete ning muude kuludega, tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täiendada. Tühise tüüptingimuse alusel ei ole apellant õigustatud nõudma kostjalt intressi maksmist pärast laenulepingu lõppemist. Järelikult on maakohus õigesti jätnud nõude rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebus jääb intressi nõude osas rahuldamata, siis ei ole alust ka menetluskulude väljamõistmiseks apellandi poolt soovitud viisil. Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellandi kanda.