Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.septembril 2008.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-08-14405
Tsiviilasi
AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi A L vastu 26 449.00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused, registrikood 10625474, asukoht Maakri 44-20 Tallinn 10145 Esindaja Aleksei Nikolajenko, isikukood 37502072716, Tallinna Õigusbüroo OÜ, Maakri 44-20, Tallinn 10145 Kostja: A L, isikukood xxxxx, elukoht xxxxxx
esindajad
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista A L AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks sealhulgas põhivõlgnevus 2200.00 (kaks tuhat kakssada) krooni, viivis 4081.00 (neli tuhat kaheksakümmnd üks) krooni, leppetrahv 1100.00 (üks tuhat ükssada) krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud 350.00 (kolmsada viiskümmend) krooni. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetatavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Määrata kindlaks, et tsiviilasjas on hageja menetluskulu riigilõiv 1750.00 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Välja mõista A L AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks (a/arve nr 10220083818018 AS SEB Pank) hagi esitamisel tasutud riigilõiv smmas 525.00 (viissada kakskümmend viis) krooni. Selgitada, et TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist Võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. Nõue loetakse menetluskulu osas nõuetekohaselt täidetuks, kui nimetatud menetluskulu tasutakse 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljaspoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000.00 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. OÜ SMS Laen kui Laenuandja ja A L kui Laenusaaja sõlmisid 13.veebruaril 2007.a. laenulepingu nr xxxxxx (tl 15-22). Laenuandja interneti koduleheküljel xxxxxxxx .veebruaril 2007 on SMS Laen OÜ A L pangakontole üle kandnud 3000.00 krooni (tl 13). Laenu tähtajaks on 30 päeva ning tagasimakse summa 3700.00 krooni. Hagiavalduse kohaselt loovutas esialgne võlausaldaja, SMS Laen OÜ, lepingust nr xxxxxx tuleneva nõude 06.detsembril 2006 ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le (loovutamisleping nr xxxxx(tl 1012) . Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Hagimaterjalide kohaselt ei tagastanud kostja 30-päevase tähtaja jooksul hagejale põhivõlga 3000.00 krooni ja intresse 700.00 krooni. Tagastamise tähtajaks oli 15.03.2007.a. (tl 13). Ka nähtub hagimaterjalidest, et kostja on tagasimakseid teostanud kahel korral, 25.veebruaril 2008 summas 1000.00 krooni ja 24.veebruaril 2008 summas 500.00 krooni. Seega kokku summas 1500.00 krooni. Antud laenulepingule kohaldatakse VÕS §-s 88 lg 8 sätestatut, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuste katteks. Seega loeb hageja tasutuks intressi 700.00 krooni ja põhisummast 800.00 krooni, arvestades laenust tähtajaks tasumata 2200.00 krooni. VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- ja kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja
on hagiavalduse lisas nr 2 (tl 9) märkinud, et lepingu punkti 4.2.3. kohaselt moodustab 3000.00 krooni suuruse laenu puhul intressimäär 0,78% päevas. Hagiavaldusest ja selle täiendusest lähtuvalt moodustab seisuga 20.03.2008 tasumiseks kuuluv intress 6881.00 krooni. VÕS § 397 lg 3 kohaselt intresse arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Laenuintress on tasu laenu kasutamise eest. Riigikohtu tsiviilkolleegium on asunud otsuses nr 3-2-1-137-06 seisukohale, et alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise eest) või kahju hüvitise arvestamine. Samale seisukohale jõudis Riigikohus ka tsiviilasjas nr 3-2-2-5-06. Seega on hageja ekslikult asunud seisukohale, et laenulepingus kokkulepitud intressi tuleb laenu kasutamise tasuna maksta ka pärast laenu tagastamise aja möödumist ja kuna tagasimakse on osaliselt arvestatud 700.00 krooni intressi katteks, siis ülejäänud ulatuses jääb intressi nõue rahuldamata. VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Viivise tasumises on pooled kokku leppinud punktis 13, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest. Lepingu punktis 13 on fikseerinud viivise arvutamise alused. Viivise summa on hageja arvutanud viivituses olnud 371 kalendripäeva eest 0,5 % tagastamata põhinõude summalt 2200.00 kroonilt. Seisuga 20.03.2008 moodustab tasumisele kuuluv viivis 4081.00 krooni (2200 x 371 x 0,5 %), milline nõue kuulub rahuldamisele. VÕS § 158 annab õiguse tagada kohustuse täitmine leppetrahviga. Vastavalt lepingu punktile 14 määrati leppetrahvi suuruseks 50 % kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenult. Kostjal on tagastamata laen 2200.00 krooni. Hageja leppetrahvi nõue summas 1100.00 krooni on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lisaks eelnimetatud leppetrahvile on pooled lepingu punktis 12 kokku leppinud leppetrahvi kulude hüvitamise juhul kui laenusaaja ei täida oma kohustusi ja laenuandja loovutab nõudeõiguse. Alapunktides 12.2.1 ja 12.2.2 on ära märgitud leppetrahvi suurus, mis on vastavalt 150.00 krooni ja 200.00 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud Kuna kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on taotlenud hagiavalduses riigilõivu väljamõistmist kostjalt, esitades ka vastava kuludokumendi. TsMS § 1741 lg 3 alusel määrab kohus tagaseljaotsuses ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja nõude suuruseks oli algselt 26 449.00 krooni, millelt hageja tasus hagiavalduse esitamisel õigesti riigilõivu 1750.00 krooni. 16.juuni 2008.a. kohtumäärusega kohustas kohus hagejat täpsustama oma nõuded, esitama vastavad arvestused ning õiguslikud põhjendused, mille tulemusena hageja tunnistas oma nõuete ebatäpsust ning aritmeetilist viga, vähendades nõuet 14 612.00 kroonini. Samas selgituses on hageja taotlenud TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu (1000.00 krooni asemel 1750.00 krooni) tagastamist, kuna nõue vähenes. Kohus leiab, et antud taotlus riigilõivu tagastamiseks ei ole põhjendatud, kuna hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu õigesti 1750.00 krooni ning asjaolu, et ta hiljem oma nõuet vähendas, tunnistades omapoolset eksimust, ei anna seaduslikku alust riigilõivu tagastamiseks 750.00 krooni ulatuses. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2009.a. Kohtuotsusega nr 2-08-14405. Resolutsioon: Jättan Pärnu maakohtu 02.09.2008.a. tagaseljaotsus muutmata, arvestades põhjenduste osas ringkonnakohtu otsuses toodud täiendusi. Apellatsioonikaebus jätta rahuldamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.