Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

2-08-85992 allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi, milles palub võõrandada Vxxxx Rxxxxxxxxxkuuluv korteriomand, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, reaalosa korterile nr xx. Hagiavalduse kohaselt otsustas elamu korteriomanike üldkoosolek 06.03.2008.a esitada kostjale nõude temale kuuluva korteriomandi võõrandamiseks. Nimetatud otsuse põhjuseks oli asjaolu, et korteris toimuvad pidevalt rahurikkumised, seda külastab võõras rahvas, toimub lärm ja segatakse öörahu. Kohal on korduvalt käinud politsei. Kostja on rikkunud sellega kodukorda. Üldkoosolek otsustas, et kostajal on õigus oma korter võõrandada 31.maiks 2008.a. Kostja seda ei teinud ja üldkoosoleku volituste alusel esitas Korteriomandiseaduse § 14 lg 5 alusel vastava nõude hageja. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega, kuid kostja kohtu poolt antud tähtajaks vastust ei esitanud. Arvestades nõude sisu ja tagajärgi, otsustas kohus asjas määrata kohtuistungi, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud ning ei esitanud ka taotlust istungi edasi lükkamiseks. Kostja on kohtukutse kätte saanud 19.02.2009.a. Hageja palus taha asjas tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 410 teeb kohus ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse või lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Kostja kirjalikult oma seisukohti ei esitanud ning kohus andis talle võimaluse anda omapoolseid selgitusi kohtuistungil. Kostja seda teha ei soovinud. Seega on ta hagi nõude ja asjaoludega nõustunud. Kohus leiab, et hagi on piisavalt selge ja põhjendatud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja on korteriomandi, mis asub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx omanik. Korteriomaniku õigused ja kohustused tulenevad muuhulgas ka korteriomandiseadusest. Elamu korteriomanikud on vastu võtnud elamu kodukorra, milles on samuti sätestatud korteriomanike õigused ja kohustused. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on korteriomandi seaduse (KOS) § 14 lg 1, mille kohaselt juhul, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt

2-08-85992 ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Võõrandamisnõude aluseks on KOS § 14 lg 2 esitatud rikkumised, eelkõige on tema tegevus häirinud teistel korteriomanikel oma korteriomandite kasutamist, millega ta on rikkunud ka elamu kodukorra p 3.1. KOS § 14 lg 6 sätestab, et korteriomanik või valitseja võib nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustiku alusel. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus istungil kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.