2-09-2641
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Meeli Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-2641
Tsiviilasi
SO`e hagi EV`i vastu põhivõla 22 000 krooni, viivise 5 471,49 krooni ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
22 000 krooni
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja SO, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja I Ratas, OÜ Mentor Inkasso, Inseneri 2, 10111 Tallinn, e-post [email protected] Kostja EV, isikukood XXX, elukoht XXX
2-09-2641 kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik SO (edaspidi hageja) esitas 22.01.2009 kohtule hagi EVi ́i (edaspidi kostja) vastu 27 471,49 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.05.2006 laenulepingu, mille alusel hageja andis kostjale 40 000 krooni laenu, kostja kohustus aga tasuma nimetatud summa ja intressi 5 000 krooni hiljemalt 24.08.2006. Hageja täitis oma lepingulise kohustuse, kostja aga mittekohaselt, tasudes 12.09.2006 hagejale 15 000 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 06.03.2007 laenulepingu lisa 1, mille kohaselt kohustus kostja laenujäägi 30 000 krooni ja intressi 3 000 krooni tagastama hagejale hiljemalt 30.06.2007. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust kohaselt täitnud, tasudes põhivõla 8 000 krooni ja intresse 3 000 krooni. Seisuga 21.01.2009 võlgneb kostja hagejale 27 471 krooni, millest põhivõlg on 22 000 krooni ja viivis 5 471,49 krooni. Lisaks nõuab hageja kostjalt seadusejärgset viivist alates 22.01.2009 kuni põhivõla 22 000 krooni täieliku tasumiseni. Kohus on kostjale hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud 29.01.2009. Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 04.03.2009 taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 23.05.2006 laenulepingu ja selle lisa 1 06.03.2007. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna pooled pole eraldi viivisemääras kokku leppinud, kuulub poolte vahel sõlmitud lepingu suhtes
2-09-2641 rakendamisele VÕS § 113 lg 1 täheldatud viivisemäär. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 21.01.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 22.01.2009. Hagi summas 27 471,49 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 396 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja taotleb kostjalt seadusjärgse viivise väljamõistmist, siis viivise väljamõistmine protsendina 9,5 % aastas ei ole põhjendatud, kuna seadusjärgne viivisemäär on muutuv. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista hagiavalduse esitamise tasutud riigilõivu summas 2 000 krooni, ja õigusabikulu 3 540 krooni (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, nimetatud kulu suurus on mõistlik ja põhjendatud. TsMS § 174 lg 6 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on seda oma menetluskulude hüvitamise taotluses ka teinud. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.