Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-09-4873
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. märts 2009, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
AS EMT hagi A.B.`i vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
752,10 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
AS EMT (RK xxx)
Hageja esindaja:
Tarvo Ilves (volikirja alusel)
Kostja:
A.B. (IK xxx)
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvele nr 221013921094 AS Hansapank, viitenumber 3100057484 kautsjoni 1000 (üks tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 (3)
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist
Viru Maakohtu menetluses on AS EMT hagi A.B.`ii vastu võlgnevuse 752,10 krooni ja viiviste 751,10 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus ning menetluskulud (õigusabikulud 1500 krooni ning riigilõiv 1000 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni).
Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles kohtult kostja vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohtul puudub alus arvata, et kohtuotsus täidetakse väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 101, § 102, § 108; § 113 lg 1; § 158, § 159, § 161, § 396, § 397. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 2 750 krooni. 2 (3)
Hagile lisatud nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud: - riigilõiv 1000 krooni hagi esitamise eest - riigilõiv 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest - õigusabikulud 1 500 krooni TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 250 krooni riigilõivu väljamõistmist kostjalt. AS EMT maksekäsu kiirmenetluse nõude A.B.`i vastu jättis Viru Maakohus 11.12.2008 määrusega TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata (kohtumäärus jõustus 11.12.2008). Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Maksekäsu kiirmenetlus AS EMT nõudes A.B.` ́i vastu lõppes 11.12.2008.. Hagi on kohtule esitatud 06.02.2009. Kuna hagi on esitatud rohkem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu, ei saa kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 250 krooni lugeda kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 mõttes ning mõista välja kostjalt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 2500 krooni (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni ja õigusabikulud 1 500 krooni) Kohus rahuldab hageja taotluse ning mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 2500 krooni.
Marge Tamme Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.