2-08-90386/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue 23.12.2008.a esitas AS B (end. AS B ) hagi A S vastu kokku 130 496,87 krooni nõudes, millest 96 605,02 krooni tagastamata krediidisumma, 11 224,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 361,50 krooni leppetrahv ja 3 305,73 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja alates 19.12.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,24% tagastamata krediidisummalt aastas. 06.02.2009.a esitas hageja leppetrahvi nõudest loobumise avalduse ning palus tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 1 000 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid 06.11.2006.a tarbijakrediidilepingu . Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 27 000 krooni. Lepingu põhitingimuste järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,05% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu raames on hageja ja kostja sõlminud ühe kokkuleppe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisummat, muudeti intressimäära ning lepiti kokku uues tagasimakse graafikus. Kokkuleppe nr 1 alusel suurendati kostja kasutuses olevat krediidisummat 74 000 krooni võrra, pärast täiendava krediidisumma üleandmist on kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 98 637,14 krooni. Kokkuleppe nr 1 alusel loeti alates 05.06.2007.a uueks intressimääraks 24,24% tagastamata krediidisummalt aastas. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Hageja hoiatas 02.10.2008.a kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 29.10.2008.a ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 128 614,36 krooni tasumist, millest 96 807,52 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 11 224,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 361,50 krooni leppetrahv, 20,72 krooni viivis ning 1 200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist on kostja hagejale asunud 1 402,50 krooni, mis arvestati vastavalt lepingu üldtingimuste p 2.5 1 200 krooni ulatuses võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ja 202,50 krooni tagastamata krediidisumma katteks. Nimetatud summa tasumisest ei piisanud olemasoleva võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 11 224,62 krooni. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud VÕS § 415 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppejärgne intressimäär on 24,24% aastas, mis on suurem kui seadusjärgne viivismäär. 05.02.2009.a seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6 385,23 krooni. Hageja palub TsMS § 367 alusel lisaks

sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 05.02.2009.a kuni krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,24% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 114 214,87 krooni, millest 96 605,02 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 11 224,62 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 6 385,23 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning alates 05.02.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,24% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista 5 771 krooni, millest 5 750 krooni riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt ja 21 krooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest. Kohtu põhjendused Kostjale on kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja õele allkirja vastu 14.01.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 402 lg 1, § 415 lg 1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 114 214,87 krooni, millest tagastamata krediidisumma 96 605,02 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 11 224,62 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 6 385,23 krooni ning alates 05.02.2009.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,24% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 5 771 krooni, millest 5 750 krooni riigilõiv menetluse alustamisel hagihinnalt ja 21 rooni riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest. Kohus leiab, et nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 5 726 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.