Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest TsMS § 415 sätestatu alusel ning korras. Kajale esitatavad vorminõuded kehtestab TsMS § 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018 või Swedbankis (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Harju Maakohtule esitatud ja kohtu menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub AS D välja mõista OÜ-lt P põhivõlga 85.476.- krooni, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 85.476.- krooni seisuga 29.08.2007.a. ja viivist 1000.- krooni päevas alates 30.08.2007.a. kuni põhinõude täitmiseni kostja poolt. Samuti palub hageja kostja kanda jätta ka tema menetluskulud. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ja selle lisad kätte, kostja esitas ka hagile vastuse milles ta hagi ei tunnistanud. Kohus määras asja kohtuistungile arutamiseks 10. märtsiks 2009.a. kell 10.00, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud, kuigi kostja seaduslik esindaja AK on kohtukutse kohtusse ilmumiseks isiklikult kätte saanud 13.01.2009.a., millest ta on teavitanud kohtuistungisekretäri elektronposti vahendusel tagasiteatega. Hageja taotles kohtuistungil lahendada tsiviilvaidlus tagaseljaotsuse tegemisega. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine TsMS § 410 alusel, kuivõrd kostja, kellele kohus on kohtukutse isiklikult kätte toimetanud, kohtusse ei ilmunud ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostjat on kohtukutsega hoiatatud, et tema kohtuistungile mitteilmumisel võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel VÕS § 635 lg 1, mis sätestab poolte kohustused töövõtulepingu sõlmimisel, s.o. töövõtja kohustus valmistada või muuta asja või saavutada

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ehk töö ja tellija kohustus maksta selle eest tasu ning VÕS § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub ja VÕS § 113 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. Juhindudes TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmist kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd hageja on hagiavalduses väitnud, et ta tegi poolte vahel 25.05.2005.a. sõlmitud töövõtulepingus kokku lepitud töö nõuetekohaselt ja tähtaegselt ja kostja on jätnud tehtud töö eest hagejale tasumata vaatamata töö vastuvõtmisele ja arve saamisele tehtud töö eest, on hagi hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja võimalik tagaseljaotsusega rahuldada. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine Juhindudes TsMS § 162 lõikest tuleb hageja hagimenetluse kulu -: riigilõiv - jätta kostja kanda. Sama seadusesätte alusel jäävad kostja menetluskulud tema enda kanda. Hagejal on õigus taotleda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vastavalt käesolevas kohtulahendis sisaldusvale kulude jaotusele 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. .

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.