Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

04.12.2008.a esitas OÜ Aktiva Finants kohtule hagi Uxxxx Rxxxxxxx vastu võlgnevuse 612.59 krooni ja viivise 64.81, intresside 12.26 krooni ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 19.detsembriks 2008.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 01.12.2008.a. kätte kostjale isiklikult. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Kohus määras kohtuistungi 25.veebruariks 2009. Kutse kohtuistungile sai kostja kätte isiklikult 28.01.2009. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuistungile ei ilmunud ka hageja, kes esitas avalduse, milles taotles asja lahendamist ilma hageja esindaja kohalolekuta ja lahendada asi sisuliselt TsMS § 414 lg.1 alusel. Hageja on palunud teha tagaseljaotsus TsMS § 410 järgi kui kostja ei ilmu istungile. Hageja taotleb hagi rahuldamist täies ulatuses ja hagis osutatud menetluskulude väljamõistmist kostjalt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on hagi menetlusse võttes määranud, et asi lahendatakse lihtsustatud korras TsMS § 405 lg.1, lg.2 alusel. TsMS § 405 lg.1 p.9,10 sätestavad muu hulgas, et kohus võib teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ja tunnistada tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud. TsMS § 414 lg.1 sätestab: kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. TsMS § 444 lg.1 sätestab: kirjeldava ja põhjendava osa võib jätta välja lihtmenetluse otsusest, kui selle teinud kohus ei anna otsuses luba selle edasikaebamiseks. TsMS § 442 lg.10 sätestab: käesoleva seadustiku § 405 lg.1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada lihtmenetluses tehtava sisulise otsusega, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja nõue õiguslikult põhjendatud. Kostja on kätte saanud hagiavalduse koos lisadega, ta ei ole sellele vastanud, mistõttu kohus loeb, et hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaks võetud. Kostja ei kasutanud võimalust ka kohtuistungil oma seisukohti esitada, ehkki ka kohtuistungile on ta kutse isiklikult ja aegsasti kätte saanud. Seetõttu loeb kohus, et ka kostjal endal ei ole vastuväiteid hagis esitatule. Hagi on ka õiguslikult põhjendatud. Neil asjaoludel teeb kohus asjas lihtmenetluse otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 442 lg.10 järgi annab kohus loa lihtmenetluses tehtud otsuse edasikaebamiseks üksnes erandjuhtudel. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga TsMS § 448 lg.41 kohaselt, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

2 (3)

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni ja õigusabikulud hagimenetluses summas 1000 krooni. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 10000 krooni sissenõutava kulu maksimaalseks suuruseks 5000 krooni. Hageja esindaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist kostjalt summas 1000 krooni. Sellisena jääb taotletud tasu vastava määrusega kehtestatud raamesse. Samas ei nõustu kohus tasu väljamõistmisega taotletud ulatuses. TsMS § 175 lg.1 on sõnastatud, et „... kohus mõistab esindaja ... kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses“. Seega tuleb kohtul hinnata mitte nõude suurust (ja selle alusel tabelis märgitud tasu piirmäära), vaid asjas põhjendatud ja vajalikku töömahtu. Põhjendatud ja vajalik töömaht sõltub asja õiguslikust keerukusest, tõendite hulgast ja tõendamiskoormisest, menetluse käigust jm. sellistest asjaoludest, millest sõltub esindaja töö hulk, keerukus. Neist asjaoludest sõltuvad ka esindaja tasu ja muud kulud, s.t. kui suure tasu maksmine ja kui suurte kulude tegemine oli põhjendatud ja vajalik. Kohus leiab, et lahendatud asi oli minimaalse töömahuga ja minimaalse keerukusega: hagi saabus kohtu menetlusse 06.11.2008 ja saab lahendi lihtmenetluses tehtava otsuse näol 16.03.2009. Seega on asi kohtumenetluses olnud umbes 4 kuud ja kohtumenetluse käigus on tulnud hageja esindajal teha vaid üks menetlustoiming: esitada taotlus hagi läbivaatamiseks ilma hageja osavõtuta. S.t. ei toimunud sisulist kohtuistungit, ei tulnud ümber lükata kostja vastuväiteid, ei tulnud esitada täiendavaid tõendeid jms. Hagiavaldus põhineb pooltevahelisel kirjalikul lepingul (nimetatud: tellimus ja järelmaksulepingu üldtingimused), mis on ka ainus hagi juurde kuuluv tõend (mitte arvestades esindaja isiku kohta käivaid dokumente). Seega on ka hagiavalduses sisalduv nõue õiguslikult minimaalse koosseisuga ja minimaalsete asjaoludega. Õigusvaldkonnas on esindaja töö n.ö. korduvkasutatav ehk üks kord juba kasutatud teadmisi (või ette valmistatud materjale) on võimalik kasutada ka järgmistel kordadel, mis oluliselt vähendab tegelikku töö mahtu. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks lepingulise esindaja tasu välja mõistmist suuremas ulatuses kui 350 krooni, mis moodustab rohkem kui poole kogu nõudesummast. Puutuvalt õigusteenuse eest tasumisse peab kohus vajalikuks märkida veel, et hagejal tuleb oma nõude esitamisel lähtuda ka majanduslikust otstarbekusest ja hoiduda kulude tegemisest õigusteenusele ebamõistlikes proportsioonides võlanõude suurusega.

Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.