Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on A T hagi OÜ Apest Grupp vastu töövaidluses. 27.01.2009.a sai kostja seaduslik esindaja kohtukutse kätte. 02.03.2009.a esitas kostja lepinguline esindaja Sergei Ivanov kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks seoses sellega, et samal päeval peab kostja seaduslik esindaja osalema Tartu Ringkonnakohtus istungil ja kostja seaduslikul esindajal Gennadi Fanforal puudub võimalus ilmuda 03.03.2009.a kohtuistungile seoses lähetusega. Kostja ega tema esindaja ei ilmunud 03.03.2009.a toimunud kohtuistungile. Hageja jäi oma nõuete juurde. Samas esitas hageja suulise taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410, kuna kostja ei ilmunud kohtuistungile. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 410 lg kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 413 lg 3 p-st 2 tulenevalt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud. Vastavalt TsMS § 422 lg-le 1 on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohus tutvunud esitatud taotlusega kohtuistungi edasilükkamiseks, leidis, et selles toodud põhjendusi ei saa lugeda mõjuvateks kohtuistungil puudumiseks. Kohtuistungi edasilükkamise taotluses teatati, et kostja lepinguline esindaja peab osalema 03.03.2009.a teistes kohtuistungites Tartu Ringkonnakohtus aga kostja seaduslik esindaja Gennadi Fanfora ei saa osaleda istungil seoses lähetusega, kuid kohtule ei ole esitatud tõendi lähetuse toimumise kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja seaduslik esindaja on kohtuistungi toimumise ajast teadlik alates 27.01.2009, seega temal oli võimalik organiseerida oma töö selliselt, et oleks võimalik 03.03.2009.a kohtuistungile ilmuda. Samas kohus peab vajalikuks märkida, et kostja võiks saata 03.03.2009.a istungile oma lepingulist esindajat Maksim Lonskit, kes esindas kostja huvisid töövaidlusinspektsioonis samas vaidluses, kuna temal oli kohtuistungi aja seisuga kehtiv volitus ja ta on antud vaidluse asjaoludest teadlik. Ülaltoodu aluseks võttes asub kohus seisukohale, et kostja või tema esindaja puudumine 03.03.2009.a kohtuistungil ei olnud tingitud mõjuvast põhjusest, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS §-dega 410 ja 413 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostja kohtuistungile ei ilmunud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostja ei ole täitnud töölepingust tuleneva palga maksmise kohustuse ja hagejal on õigus TLS § 49 lg 1 p 2 ja § 66 alusel nõuda palga maksmist. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele palga võlgnevus 11 383 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 410, 413 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 4.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.