Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-08-83965

Otsuse kuupäev

13. märts 2009 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS Eesti Krediidipank hagi Jaan Kalviku vastu põhisumma 24428,66 krooni ja kõrvalnõuete nõudes AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, aadress Narva mnt 4, 15014 Tallinn ) Aivar Luik (Narva mnt 4, 15014 Tallinn) Jaan Kalvik (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx, xxxxx xxxx, xxxxxxxxx xxxx xxxxx, xxxxxxxx xxxxxx)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Välja mõista kostjalt Jaan Kalvikult AS Eesti Krediidipank kasuks võlg 28 799 (kakskümmend kaheksa tuhat seitsesada üheksakümmend üheksa) krooni 15 senti, sellest laenulepingust nr 18824 tulenev põhivõlg summas 24 428,66 krooni, intressivõlg summas 2785,90 krooni ja viivis summas 1584,59 krooni. Välja mõista Jaan Kalvikult menetluskulu 1500 (üks tuhat viissada) krooni AS Eesti Krediidipank kasuks. Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse ärakiri ja teatis kohustusega kohtule vastata hagiavalduse kohta on saadetud kostjale posti teel tähitult, mille kättesaamise kohta on toimikus kostja allkirjaga väljastusteade. Kostja on saanud hagiavalduse ja nimetatud teatise kätte 21. jaanuaril 2009. Kirjaliku vastamise tähtaeg oli 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, kuid kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on esitanud 06.03.2009 kohtule kirjaliku taotluse tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 82, § 100, § 101, § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine kohustuse rikkumine ja võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustuse täitmist tagada käendusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 1500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 3 000 krooni.