Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

13.01.2009.a. esitas OÜ A kohtule hagi T T `e vastu võlgnevuse 3 114,80 krooni väljamõistmiseks. Nõue tuleneb EAS ja kostja vahel 15.10.1998.a. sõlmitud liitumislepingust ja 14.02.2007.a. nõude loovutamise lepingust, mille alusel loovutas E M AS nõude kostja vastu hagejale. Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 500 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale isiklikult 20.01.2009.a. kätte toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on hagiavalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja tähtaegselt hagiavaldusele ei vasta. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002. a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK 164 lg 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku vastu üle anda teisele isikule ja nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud 1 500 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Harju Maakohus jättis 05.12.2008.a. määrusega OÜ A avalduse maksekäsu kiirmenetluses kostjavastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Hageja sai nimetatud määruse kätte 15.12.2008.a. Hagiavaldus esitati kohtusse 13.01.2009.a, seega ühe kuu jooksul avalduse rahuldamata jätmise määruse kättesaamisest. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 2 750 krooni. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.