Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 10.01.2008 määrusega tagati enne hagiavalduse esitamist hagi ja seati OÜ-le Rovertsen kuuluvale hoonestusõigusele asukohaga Viljandi linn Kopli 11, katastritunnus 89712:004:0002, kohtulik hüpoteek OÜ Stoemrun kasuks summas 500 000 krooni. OÜ Stoemrun esitas 14.01.2009 Tartu Maakohtusse taotluse hagi tagamiseks ning palus seada OÜ Rovertsen kinnistule asukohaga Kopli 11, Viljandi kohtulik hüpoteek summas 807 397 krooni. Tartu Maakohtu 21.01.2009 määrusega suurendati Tartu Maakohtu 10.01.2008 määrusega hagi tagamiseks seatud kohtulikku hüpoteeki 807 397 krooni võrra. Määruse täitmisele pööramine tehti sõltuvaks hageja poolt tagatise summas 40 369 krooni maksmisest hiljemalt 09.02.2009. Sama määrusega määrati kostjale TsMS § 385 järgseks summaks 1 307 397 krooni. Määruse põhjenduste järgi tingivad taotluses esitatud asjaolud hagi tagamise vajaduse TsMS § 377 lg 1 järgi, kuid puuduvad asjaolud, mis tingiksid hagi tagamise tagatist andmata. Seega tuleb teha käesoleva määruse täitmisele pööramine sõltuvaks hageja poolt tagatise andmisest ja kohustada hagejat andma tagatis. Hageja esindaja poolt esitatud asjaolud puutumuses hageja kui juriidilise isiku majandusliku olukorraga ei ole sellised, mis välistaksid täielikult tagatise andmise. Asjaolud, mis on otseselt seotud tsiviilasja tõendamisesemega ei ole samuti asjaolud, mis välistaksid täielikult tagatise andmise. TsMS § 383 lg 2 järgi tuleb tagatis anda kohtu määratud tähtpäevaks. Kui tagatist määratud tähtpäevaks ei anta, jätab kohus hagi tagamata või tühistab hagi tagamise.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

OÜ Stoemrun esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse tagatise maksmise osas ning vabastada kaebuse esitaja tagatise andmise kohustusest. Määruskaebuse järgi on maakohus jätnud ebaõigesti tuvastamata asjaolud, mis tingivad kaebuse esitaja vabastamise tagatise andmise kohustusest. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ei nõustu kaebuse esitaja faktiliste väidetega kaebuse esitaja raske majandusliku olukorra kohta ning selle kohta, et hagi tagamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed. OÜ Stoemrun esitas oma majandusliku raske olukorra tõestuseks 2008.a bilansi ja kasumiaruande, mille järgi on 2008.a majandustegevuse kasum 12 307 krooni ja omakapital kokku 130 166 krooni. Kuna äriühingu puhul on tegemist tekkepõhise raamatupidamisega, siis eeltoodud (jaotamata) kasumi arvestamisel on arvestatud vastustaja poolt tasumata rahasummaga (võla ja viivitusintressi nõue). See tähendab sisuliselt seda, et kui vastustaja poolt võlgnetav summa (põhisummas 1 151 203.35 krooni ja kõrvalnõudes viivitusintress 11.02.2008 seisuga 156 194 krooni) arvestada kahjumisse (nõue millele sissenõuet pöörata ei saa) oleks omakapital miinuses 1 177 231 krooni 35 senti võrra. Eeltoodu tähendaks aga äriühingu pankrotti kuna kaebuse esitajal on võlgnevused kolmandate isikute ees. Kaebuse esitajal on võlgnevus Maksu-ja Tolliameti ees 239 980 krooni. Kaebuse esitaja ja vastustaja vahel oli 2006.a töövõtusuhe, kus vastustaja jättis oma kohustused kaebuse esitaja ees täitmata. Kuna vastustajalt teostatud tööde eest tasu ei laekunud, oli kaebuse esitaja sunnitud võtma pangalaenu ja kasutama arvelduskrediiti, et tasuda vastustaja objektil tehtud töö eest töötajatele töötasud ja tellitud ehitusmaterjalide ja renditud seadmete eest (600 000 krooni). Samuti ei suutnud kaebuse esitaja enam vastustaja poolt kohustuse rikkumise tõttu tasuda jooksvaid kohustusi.

OÜ Stoemrun ainuomaniku abikaasa ja poeg on võtnud kaebuse esitaja võlgnevuste likvideerimiseks laenu. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal kohustused ka juhatuse liikme pereliikmete ees. Arvestades majanduslangust (ehitustegevuse vähenemist) ja asjaolu, et kaebuse esitaja põhitegevus oli ehitus, siis puudub kaebuse esitajal käesoleval ajal majandustegevus. Hagi tagamata jätmine võib tuua kaebuse esitajatele pöördumatuid tagajärgi, kaebuse esitaja võib pankrotistuda, mis tähendab, et kaebuse esitajal jäävad nõuded võlausaldajate ees täitmata. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus kaebuse esitaja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Vastustaja on esitanud kohtule avalduse hagi tagamise abinõu asendamiseks, mille järgi soovib vastustaja hagi abinõud muuta, et moodustada eraldi 13 kinnisasja ja neid võõrandama hakata. Vastustaja võib muutuda varatuks osaühinguks ja sellega oleks raskendatud kui mitte võimatu kaebuse esitaja nõude rahuldamisel kohtuotsuse täitmine sundkorras. TsMS § 383 lg 12 järgi võib kohus erandina isiku vabastada tagatise andmise kohustusest, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

OÜ Rovertsen vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastuväidete kohaselt tagab TsMS § 383 lg 11 järgi kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt. Nähtuvalt TsMS § 383 lg 1, on hagi tagamise tagatise nõudmise eesmärgiks hagi tagamisega kostjale (vastustajale) võimaliku tulevikus tekkiva kahju hüvitamine. Hagi tagamise taotlusele lisatud kaebuse esitaja bilansi järgi koosneb kaebuse esitaja vara seisuga 31.12.2008 valdavas osas väidetavast vastustaja võlast kaebuse esitaja ees, mis ongi käesoleva tsiviilasja vaidluse esemeks. OÜ Stoemrun poolt esitatud bilansi realt nr 1 Raha ja pangakontod nähtub, et seisuga 31.12.2008 on kaebuse esitajal rahalisi vahendeid vaid 23 krooni. Seega juhul, kui hagi peaks jääma rahuldamata, puudub vastustajal mistahes võimalus temale hagi tagamisega tekitatud kahju kaebuse esitajalt sisse nõuda. Vastustaja on seisukohal, et TsMS 386 lg 12 sätestatud võimalus vabastada isik tagatise andmisest on erandlik ning maakohus on leidnud õigesti, et hageja poolt kohtule esitatud asjaolud puutumuses hageja kui juriidilise isiku majandusliku olukorraga - ei ole sellised, mis välistaksid tagatise andmise. Juriidilise isiku puhul saab majanduslik olukord olla puutumuses tagatisest vabastamisel vaid juhul kui juriidiline isik on pankrotis. Muid mõistlikke põhjusi kui majanduslikud, kaebuse esitaja esile toonud ei ole. Nähtuvalt bilansist on kaebuse esitajal 306 716 krooni eest põhivara, mille osalisest müügist oleks võimalik katta ka kohtu poolt nõutud tagatis. Vastustaja ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et tagatise nõudmine olukorras, kus vastutaja on talle väidetavalt võlgu ning mille tulemusena on väidetavalt tekkinud kaebuse esitaja majanduslikult raske olukord, oleks tagatise nõudmine kaebuse esitaja suhtes ebaõiglane. Piiratud vastutusega äriühingu kui kasumit teeniva juriidilise isiku, mis on olemuselt abstraktsioon ning mis teenib oma osanike ärihuve kasumi teenimise eesmärgil, kandes teatavaid äririske ning kaitstes oma osanike varalist olukorda piiratud vastutusega - ei ole tema suhtes tehtava otsustuse õiglusele hinnangu andmine kohane. Seda olukorras, kus kaebuse esitajal kui juriidilisel isikul on riigimaksude võlgnevus 239 980 krooni.

Kaebuse esitaja ja tema pereliikmete poolt väidetavalt kaebuse esitaja kohustuste täitmiseks võetud laenukohustused ei oma puutumust kaebuse esitaja olukorraga või sellele hinnangu andmisega. TsMS § 386 lg 12 ei anna kohtule võimalust hinnata tagatise andmisest vabastamise otsustamisel kaebuse esitaja kui juriidilise isiku omaniku või omanike pereliikmete majanduslikku olukorda või nende poolt võetud kohustuste eesmärki.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu arvates TsMS § 383 lg 11 kohaselt tuleb rahalise nõudega hagi tagamise taotluse esitamisel anda tagatis ette, st tasuda nõutav rahasumma koos taotluse esitamisega. TsMS § 383 lg 1 ja 2 aga kohalduvad haginõuetele, milles ei ole esitatud rahalist nõuet. Käesolevas asjas on maakohus 21.01.2009 määruses märkinud, et määruse täitmisele pööramine on sõltuvuses hageja poolt tagatise tasumisest, milleks kohus andis tähtaja 9. veebruar 2009, kuid maakohus on määruse saatnud ka registripidajale. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse tagatiste jm menetluskulude regulatsioon ei tohi muutuda kohtusse pöördumist takistavaks. Hageja on põhistanud oma majandusliku olukorra komplitseeritust ning väitnud, et tagatise tasumine võib saada takistuseks hageja äriühingu edasikestmisele. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et TsMS § 383 lg 12, kohaldamise eelduseks juriidilistele isikutele on isiku pankrot. TsMS § 383 lg 12 kohaselt, kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi tagamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Ringkonnakohtu arvates on viidatud sätte kohaldamise eelduste täidetuse kontrollimiseks lubatav esitada kõiki tõendid ning piisavaks saab lugeda ka taotleja põhistuse esitamist, mida kohus saab hinnata. Ringkonnakohtu arvates ei ole otstarbekas ega põhjendatud tagatisest vabastamine üksnes pankrotis isikute puhul. Määruskaebuse esitaja väited on veenvad ning ringkonnakohus leiab, et hageja suutmatus tagatist tasuda on piisavalt põhistatud, mistõttu ringkonnakohus rahuldab taotluse. Kostja ei ole vastuses esile toonud ka asjaolusid, milles seisneb kostjale hagiga tekitatud kahju, mida ta sooviks sisse nõuda TsMS § 391 alusel, mistõttu kaalub hageja õigus kohtumenetluses oma esitatud nõudeid tagada üle kostja võimaliku tulevikus esitatava kahjuhüvitusnõude.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.