Võlaõigus › Töövõtulepingud

elementaarseid ehitusvõtteid ning kasutati odavamat materjali, mille kasutamine oli keelatud. Viidatud varjatud puuduste kõrvaldamiseks on kostjal kulunud 631 209 krooni. Neljas hageja vastu suunatud nõue põhineb kostja poolt kantud esmastes kulutustest pärast tööde vastuvõtmist, mille eest on kostja 2006 detsembris esitanud arve 79 880 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostjal rahalise nõude tasaarveldamist võimaldavaid nõudeid kokku 2 493 250 krooni ulatuses. Kostja taganes 13 majakarbi kohta sõlmitud lepingust lepingu olulise rikkumise tõttu hageja poolt, kuivõrd veendus, et hageja ei ole võimeline 13 majakarpi aktsepteeritava kvaliteediga ja tähtaegselt valmis ehitama. Hageja väide, justkui oleks kokku lepitud tööde ositi üleandmises, on ebaõige. Lepingu projektidest selgub, et pooled leppisid kokku valmis töö üleandmises. Asjaolu, et pooled on mingeid arveid tasunud, ei tähenda seda, et lepiti kokku tööde ositi vastuvõtmises. Vaheaktidega tööde akteerimine (mitte vastuvõtmine) ja nende alusel esitatud arvete tasumine oli vaid kostjapoolne vastutulek tellijale, kuivõrd hagejal endal puudusid käibevahendid. Kokkuleppelist kohustust kostjal seda teha ei olnud. Tööde ülevaatuse käigus selgus, et puudustena märgitud tööd olid vaatamata kostja korduvatele märkustele tegemata või ebakvaliteetselt tehtud. Puudused fikseeriti 07.11.2006 tööde ülevaatuse protokollis. Kuivõrd töö ei olnud valmis ning tööl ei olnud kokkulepitud omadusi, saatis kostja 13.11.2006, s.o 6 kalendripäeva pärast tööde ülevaatust, põhjendustega teate tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kuna parandustööde teostamine ei oleks andnud soovitud tulemust, asus kostja seisukohale, et edasine töö parandamise nõudmine hagejalt ei anna soovitud tulemust ja on kostjale kahjulik. Seisukohast teavitati ka hagejat 20.11.2006 e-kirjaga. Kostja kasutas VÕS § 100 lg 1 p-st 4 ja 5 tulenevat õigust hinna alandamiseks ja lepingust taganemiseks. Puudustega töö vastuvõtmise kuupäevaks on 20.11.2006.

MAAKOHTU LAHEND

Kokku nõuab hageja kostjalt põhinõudena: (6093,69+3696,29+2338,13+10124,85+4524,67+5050,93+3049,85+3405,02+6313,25+4744,43+ 9614,46+9922,09 +3720,73+632,73) 73 231,12 eurot. OÜ EKE NORA direktori Anu Peetsi poolt esitatud tööde maksumuse arvestus tõendab kaudselt, et hageja poolt nõutavad summad vastavad tööde maksumusele vaadeldaval ajaperioodil, sest nimetatud arvestus on koostatud pooltevahelise lepingu mahtudest lähtudes. Kostja on esitanud väite, et hageja rikkus oluliselt lepingut ning kostja taganes lepingust. Samuti kostja väite kohaselt on ta hageja nõude tasaarvestanud enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuetega hageja vastu. Kohus leidis, et kostja poolt esitatu ei välista hagi rahuldamist hageja poolt esitatud asjaolude alusel. Poolte vahel vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava leppetrahvi kokkuleppe. Pooled leppetrahvis kokku ei leppinud. Kaks kostja kirja hagejale ei tõenda samuti leppetrahvi suurust ega kokkulepet. Tunnistajana ülekuulatud M.V. ütluste kohaselt leppetrahvi kohaldamises vaidlust ei olnud. Tunnistaja poolt pooltevahelise suhte asjaolude tõlgendus ütlusena ei ole piisav, tuvastamaks määravas osas lepingulise suhte sisu. Kostja ei lükanud ümber hageja esitatut, et mitmed viivitused ja tööde ümbertegemised töövõtulepingu täitmisel tulenesid kostjapoolsetest asjaoludest (mh ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni (konstruktiivse osa jooniste) hilinemisega (s.o pärast ehitustööde algust) esitamisest (seda tõendavad tunnistajana üle kuulatud J.N. ütlused ja kiri kostjale). Seega ehitusetappide ajagraafikutes oli küll esialgne kokkulepe ja protokoll nr 2 tõendab esialgse projektdokumentatsiooni üleandmist hagejale, kuid mh kostja tegevus, sh dokumentatsiooni üleandmisega viivitamine ja täpsuste tegemine töövõtulepingu täitmisel, ei võimaldanud hagejal lepingut esialgsete tähtaegade osas täita. Kuivõrd 01.06.2006 hinnapakkumises nimetatule lisaks teostas hageja ehitusprojektide muudatustega kooskõlas töid, mis sisaldusid 25.08.2006 hinnapakkumises, siis kostjapoolsed etteheited hagejale viivitamisega seoses on alusetud. Kostja poolt esitatud tõendina tema poolt 03.07.2006 hagejale saadetud lepinguprojektis olev kommentaar nr K95 ja 26.06.2006 kostja kiri näitavad kostja huvi tähtaegadest kinnipidamise vastu, kuid ei välista kostjapoolsete minetuste olemasolu. Poolte vahel vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava kokkuleppe tagatise andmisega seonduvalt. Pooled ei leppinud kokku tagatise andmises. Kuivõrd hageja alustas kostja heakskiidul ehitustöid ilma kirjalikus vormis lepingut sõlmimata, siis kostja tuginemine tagatise andmist käsitlevale regulatsioonile pärast suure osa ehitustööde teostamist ei välista hagi rahuldamist. Seega kostja poolt õiguskaitsevahendina nimetatud ja kasutatud õigus keelduda raha maksmise kohustusest kuni hageja poolt ehitustöödele tagatise andmiseni ei olnud põhjendatud. Kuigi kostjal on õigus nõuda hagejalt väidetavatest tehtud tööde puudustest tingitud varalise kahjuna puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt tehtud tööd olid selliste puudustega, mis tingisid tööde ümbertegemise kostja poolt nimetatud ulatuses. Kostja etteheited hagejale, et viimane on teinud mullatööde osas juurdekirjutusi, kasutanud ebaõiget tehnilisi vahendeid, on ehitanud mullatööde osas projektile mittevastavalt, st eemaldanud pinnast vajalikust suuremas ulatuses, ei ole hagi rahuldamist välistavad ning hageja nõue ei ole nimetatud osas lõppenud tasaarvestusega.

Kuivõrd kostja seaduslik esindaja Tiit Veiber, kes viibis igapäevaselt ehitustööde teostamise juures, andis mitmete vundamendisüvendite tühjaks kaevamiseks nõusoleku (tõendatud tunnistajana üle kuulatud J.N. ütlustega), siis puudus alus mullatööde mahu väidetava ületamise osas kostjapoolsete vastuväidete arvestamiseks olukorras, kus hageja ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust. Kostja esitas tagasitäidete ebakvaliteetsust puudutava vastuväite. Kohus leidis, et kuivõrd pärast tagasitäidete teostamist hageja poolt paigaldati ehitusobjektil maakütteseadmeid, mis tingis pinnase osalise lahtikaevamise, siis ei saa järeldada hageja poolt tagasitäidete ebakvaliteetset teostamist ja puudub alus jätta selles osas hagi rahuldamata, st lugeda nõue tasaarvestatuks. 16.11.2006 protokoll, millele on alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja, ei tõenda tõsikindlalt hageja töö ebakvaliteetsust, sest hageja esindaja ei kinnita nimetatud dokumendis, et hageja on pinnase tihendamise teostamata jätnud. OÜ Movek Grupp kirjast ei nähtu konkreetselt hageja nii ulatuslik tegevus, millele toetub kostja vertikaalplaneerimise väidetavast rikkumisest kahju hüvitamise nõuet esitades. Tunnistaja R.K. ütluste kohaselt paigaldati maaküte pärast tema poolt tehtud tööd. Kostja esitas vastuväiteid seoses elumajade sokli ehitamiseks ebaõige materjali kasutamisega, sokli ebaõige kõrgusega, vertikaalse soojustuse puhul ebaõige materjali kasutamisega, armatuuri ebaõige kõrgusega, vundamendi sokli ebaõigete mõõtudega ja seinte (osade) puhul ebakvaliteetsusega, arvete esitamisega tegemata tööde eest. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja Tiit Veiber viibis igapäevaselt ehitusobjektil (tunnistajana üle kuulatud J.N. ütlused), ehitusjärelevalvet teostanud tunnistajana ülekuulatud E.K. „keskmiselt üle päeva“, siis kohus järeldas, et hageja seisukoht on õige, et kostja oli kõikidest muudatustest teadlik ja aktsepteeris neid. 02.04.2007 kokkulepe on sõlmitud kolmanda isiku ja kostja esindaja vahel, nimetatud tõend ei välista hagi rahuldamist. Kvaliteedi küsimused lahendati hageja poolt parandusööde käigus. Aktsepteerimata ja hagejale tagastatud aktid on osaliselt koostatud enne parandustööde tegemist hageja poolt. Protokoll, kus on fikseeritud pärast hageja poolt tehtud parandustöid 07.11.2006 ülevaatuse käigus väidetavalt esinenud ehitustööde puudused, ei ole samuti hagi rahuldamist välistav, sest nimetatud tõendi koostamisel ei ole osalenud hageja esindaja, mis tagaks nimetatud protokolli usaldusväärsuse ja seostatavuse hageja võimaliku tegevuse või tegevusetusega. Sama tuleb järeldada kostja poolt hagejale saadetud hinnavähenduste kalkulatsioonides märgituga seoses. Vundamendi sokliseinte isolatsiooni puhul väidetavalt ebaõigete vahtpolüstüreenplaatide kasutamine hageja poolt ei leidnud kinnitust. Nähtuvalt kirjadest koosmõjus hageja seisukohtadega, samuti OÜ Katuseekspert kirjas märgituga, on hageja poolt ehitamisel kasutatud kohaseid plaate, kusjuures markeerimise erisused ei tähenda plaatide ehitusfüüsikalist mittesobivust. Estonian Building Invest OÜ kirja kohaselt on kostja seaduslik esindaja leidnud, et varasem hinnapakkumine on tehtud madalatest hindadest lähtudes. Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse OÜ töötajate poolt koostatud arvamus ei välista täielikult vastavate vahtpolüstüreenplaatide kasutamise, arvamus eeldab lisatööde tegemist. Nähtuvalt nimetatud dokumendi punktist 3 leiavad arvamuse koostanud isikud, et ehituse käigus majade vundamentide vertikaalne soojustus EPS-R (Routa) on asendatud EPS-80ga, millest viimane ei ole mõeldud kasutamiseks niisketes või veega küllastunud pinnastes (sh saviliivmoreen), kuna selle veeimavus on liiga suur, mistõttu väheneb oluliselt soojapidavus. Erinevalt eelnevast leiab OÜ Katuseekspert, et EPS80 vana markeering on EPS-R. Seega puudub alus sokliseinte isolatsiooni puutuvate vastuväidete osas hagi mitterahuldamiseks vastuväidete ebapiisava tõendatuse tõttu.

Kohus leidis, et kostja oli teadlik Columbia-kivi kasutamisest hageja poolt. Hageja poolt teostatud töö ebakvaliteetsus ka pärast pooltevahelist nõusolekut soklid erinevalt algselt kokkulepitust ehitada ei ole kostja poolt piisavat tõendamist leidnud. Kostja 13.11.2006 kiri, millest nähtub kostja seisukoht, et tagasi saadetud aktidele puudustena märgitud tööd olid tööde ülevaatamise seisuga (07.11.2006) tegemata või tehtud ebakvaliteetselt, samuti kostja 20.11.2006 kiri (mis on käsitletav kostjapoolse ülesütlemisavaldusena) ei välista samuti hagi rahuldamist, sest kirjad on koostatud kostja poolt vastustena hageja esindaja seisukohtadele olukorras, kus poolte eriarvamuste hulk oli suhteliselt suur. Kostja ei lükanud ümber hageja väiteid, et hageja teostas oktoobris 2006 asja kohtuvälise lahenduse huvides vastavalt poolte kokkuleppele ja aktidele kantud vastuväidetele täiendavaid töid, sh „painutati armatuurvardaid, kuigi see tuleb paika panna põrandavalamisel, mille teostamiseni hageja lepingu lõppemise tõttu ei jõudnud“. Armatuurvarraste ebaõige kõrgus pärast hageja poolt parandustööde tegemist on kostja poolt tõendamata. Kohus leidis, et OÜ Brom ehituspäeviku väljavõtted, milles nimetatakse „eelmist ehitajat ja valesti ja vigadega tegemist“, ei tõenda hagejapoolseid minetusi, sest OÜ Brom ei ole pädev hindaja ja seos hageja tegevuse või tegevusetusega ei ole piisav. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Brom teostas nende seinte (-osade) uuesti ladumise, mille eest esitatud nõue on vaidluse esemeks. Seega puudus alus jätta hagi nimetatud osas rahuldamata. Kohus leidis, et kostja poolt esitatud pooltevaheline kirjavahetus, kolmanda isiku kiri, kostja poolt allkirjastamata ehitustöödes võimalikke puudusi kirjeldavad aktid, teade, samuti protokollid, millest nähtuvad ehitustöödes võimalikku parandamist vajavad detailid, samuti kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe ning fotomaterjal ei tingi hagi rahuldamata jätmist. Hageja teostas pärast kostja poolt võimalikele puudustele tähelepanu juhtimist elumajade juures parandamistöid. Samuti puuduvad fotosid konkreetse aja ja kohaga (elumajaga) seostavad piisavad tõendid. Tunnistaja E.K. i (omanikujärelvalve teostaja) 15.11.2009 antud ütlustest ei nähtu konkreetselt, millise elumaja milline osa millisel viisil ei vasta kokkulepitule või üldaktsepteeritule kvaliteedile. Liiva ja kruusa juurdetoomine kostja vahendite eest ei välista hagi rahuldamist, sest tunnistaja R. P. ütlustest nähtub, et tagasitäidet teostati kohapeal olnud ja kostja seadusliku esindaja poolt juurdetoodud materjali kasutades. Kostja poolt esitatud vastuväited puutumuses Fibo plokkide ostu, osalise tasaarvestuse ja transpordiga ei ole samuti hagi rahuldamist välistavad, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest oli kostjal vaja vastavad kulutused kanda. Kohus leidis, et hageja ei ole sisuliselt omaks võtnud, et pooltel oli kokkulepe Fibo plokkide ostmise ja tasaarveldamise osas. Tunnistaja R.K. andis ütlusi, mille kohaselt tema teostas mitmel korral tagasitäidet ja tunnistaja L. S. andis ütlusi, mille kohaselt tema koos Tiit Veiberiga teostas tagasitäidet. Kostja leidis pärast R.K. ülekuulamist, et R.K. võis tunnistusi andes tekkida huvide konflikt. Kostja esitas täiendavate tõenditena kostja kaetud tööde aktid ja väljavõtted ehituspäevikutest, mis tõendavad kostja tõlgenduses, et vundamentide välise kui ka sisemise tagasitäite korrastamise ja puuduoleva osa ning tagasitäite tihendamise teostas kostja. Kohus leidis, et kuivõrd kostja esitas vastuväitena hagile ka hageja poolt ebakvaliteetselt tagasitäidete teostamise kui asjaolu, siis need kaks asjaolu on vastuolus ja sellistena hagi rahuldamist mittevälistavad. Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt mitme elumaja ehitamisel ehitas hageja konstruktsiooni osi (taldmikke) eirates joonistes kirjeldatud näitajaid (sh materjali kogus). Hageja poolt esitatud joonised hinnatuna kogumis tunnistajana ülekuulatud J.N. ütlustega võimaldavad järeldada, et pooltevahelise koostöö käigus teostati ehitust viisil, mis tagas elumajade vundamentide ja

taldmike valmimise. Seega ei saa järeldada, et hinnapakkumise võtmine või töö tegemine kolmandate isikute poolt on põhjuslikus seoses hageja väidetavate tegevuse või tegevusetusega. Kohus leidis, et hagi rahuldamata jätmist ei tingi kostja poolt viidatud tema poolt kantud või kandmata kulutused, mis väidetavalt on seotud hageja poolt tehtud tööde puudustega. Kostja poolt esitatud ehituspäevikute lehed on esitatud eesmärgiga hagejast erinevalt sisustada pooltevahelise lepingu tingimusi. Asja sisulise lahendamisega seonduvalt puudus nimetatud tõenditel väärtus, mis välistaks hagi rahuldamise. V.P. müüdavasse elumajja köögi paigaldamine ei ole kostja poolt esitatud dokumentaalse tõendi järgi tõsikindlalt tuvastatav, sest tegemist on tellimusega. Hageja poolt esitatud kirjavahetus muudab ebausaldusväärseks ka kostja poolt väidetud köögi paigaldamise maksumuse. Raha ülekandmine ja kokkulepe, millega V.P. loobus kostjaga sõlmitud kinnisasja müügilepingust taganemisest ning sellega seotud leppetrahvi nõude, suuruses 843 408 krooni, esitamisest tingimusel, et kostja paigaldab tema eramusse köögimööblit ja sanitaartehnikat, ei tõenda kostjal kahju tekkimist hagejast tulenevalt. Hageja poolt ebapiisav ehitustööde dokumenteerimine ei ole hagi rahuldamist välistav, kuivõrd hageja ei asunud lepingut täitma ilma kostja heakskiidu ja teadmisega asjaoludest. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). 29.06.2009 seisuga moodustub seadusjärgne viivitusintress 302 958.76 krooni, s.o 19 362,59 eurot. Töö vastuvõtmisega (vastu võetuks lugemisega) muutus tasunõue sissenõutavaks ning kostja sattus selle täitmisega viivitusse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

kuivõrd vastustaja tugineb jätkuvalt oma nõude põhjendamisel sellele, et tööd olid tema poolt esitatud mahus teostatud ning apellant keeldus alusetult töid vastu võtmast, siis peab vastustaja tõendama nii tööde teostamise kui ka selle, et väidetavalt teostatud tööd olid lepingukohased; 2) on maakohus ebaõigesti leidnud, et taganemise eeldused ei olnud täidetud, leides, et vastustaja ei ole lepingut rikkunud ja lepingu lõpetamist tuleb pidada ülesütlemisavalduseks. Lepingust taganemise eeldused olid täidetud ning ta on tõendanud, et vastustaja rikkus oluliselt lepingut. Vastustajapoolne oluline kohustuste rikkumine seisnes järgnevas: vastustaja viivitas kohustuse täitmisega, ületades oluliselt lepinguga sätestatud tähtaegu; vastustaja ei suutnud tagada elementaarset ehitustööde kvaliteeti; vastustaja viivitas tagatise andmisega ning keeldus lõpuks selle andmisest; vastustaja rikkus kohustust ka sellega, et ei täitnud ehitusseaduse nõudeid. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et ehitusetappide ajagraafikutes oli vaid esialgne kokkulepe tähtaegade osas. Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks vastustaja poolt kohtule esitatud tõenduslikku väärtust mitteomava kirja ning jättis selle alusel sisuliselt hindamata apellandi olulise tähtsusega tõendi, millest nähtub vastustaja kirjalik kinnitus selle kohta, et apellant on projektdokumentatsiooni õigeaegselt vastustajale üle andnud. Samuti jättis maakohus sisuliselt hindamata olulise apellandi tõendi, millest nähtub, et vastustaja on J. N. isikus 26.06.2006 allkirjaga kinnitanud, et OÜ Rovertsen poolt on õigeaegselt üle antud OÜ Kuupmeeter insener A. Lehtla poolt koostatud projektdokumentatsioon 13 elamu vundamentide ehituseks. Maakohus on jätnud arvestamata, et vastustaja vabanenuks VÕS § 641 lg 3 järgi vastutusest lepingu tähtaja rikkumise eest üksnes siis, kui ta oleks tõendanud, et ta on apellandi poolt esitatud vundamentide projektdokumentatsiooni piisavust ja täielikkust piisavalt kontrollinud ja esinenud puudustest apellanti teavitanud. Maakohtu järeldus, et vastustaja esitatud tõenditest tuleneb, et apellandi poolt täpsustuste tegemine töövõtulepingu täitmisel ei võimaldanud vastustajal lepingut esialgsete tähtaegade osas täita, ei põhine loogilisel mõtlemisel –tõenditena esitatud dokumendid on esitatud vastustajale enne seda, kui tähtaegade kokkulepe poolte vahel üldse sõlmiti. Maakohtu järeldus – justkui saaks kahe hinnapakkumise võrdlemise teel välistada vastustaja vastutuse lepingu tähtaegade rikkumise eest ning lugeda sellega apellandi etteheited vastustajale alusetuteks – on samuti sügavalt arusaamatu, kuivõrd hinnapakkumistega ega nende võrdlemisega ei ole võimalik tööde teostamist tuvastada. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas ja millised tunnistajana üle kuulatud vastustaja seadusliku esindaja J. N. ütlused tõendavad seda, et mitmed viivitused ja tööde ümbertegemised töövõtulepingu täitmisel tulenesid apellandi poolsetest asjaoludest – seda olukorras, kus J. N. on ise töövõtusuhtes olles kirjalikult kinnitanud, et vundamentide joonised on õigeaegselt kätte saadud. Kuivõrd ehitusprojekt ja selle muudatused peavad olema vormistatud kirjalikult EhS § 18 alusel, siis ei ole tunnistaja ütlustega võimalik projekti muudatusi tõendada. Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS §-s 102 sätestatu, mille kohaselt peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Vastustaja töövõtjana pidi olema teadlik oma suutlikkusest tagada tööde tähtaegne valmimine ning kõik vastustaja poolt kohtumenetlusse kestel esitatud väited – justkui oleksid viivitused tulenenud apellandipoolsetest asjaoludest, sh väidetavast projektdokumentatsiooni hilinemisest – on alusetud ja ainetud ning maakohus ei olekski pidanud sellekohastele vastustaja väidetele ja tõenditele tähelepanu pöörama. Maakohus on jätnud arvestamata apellandi väite, et poolte vahel puudus kokkulepe projektdokumentatsiooni üleandmise tähtaegade osas ning luges selle apellandi väite põhjendamatult ja ebaõigesti vastuoluliseks. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et apellandi enda kohustuseks on tõendada, et vastustaja poolt tähtaegade ületamise osas puuduvad apellandil omapoolsed minetused. Apellant kui tellija peab

tõendama üksnes rikkumise fakti ning vastustaja kui töövõtja peab tõendama, et rikkumine on vabandatav; 3) on maakohus jätnud sisuliselt hindamata apellandi väited selle kohta, et vastustaja rikkus oluliselt lepingut sellega, et ei suutnud tagada elementaarset ehitustööde kvaliteeti. Maakohus on jätnud arvestamata apellandi poolt esitatud tõendi, millega vastustaja on ise kirjalikult omaks võtnud selle, et ta ei ole teostanud elementaarseimat pinnasetihendamist. Maakohus on apellandi poolt esitatud tõendi, s.o protokoll, kus on omanikujärelvalve osavõtul fikseeritud 07.11.2006 ülevaatuse käigus esinenud ehitustööde puudused, jätnud sisuliselt hindamata ja arvestamata, lugedes selle ebausaldusväärseks tõendiks. Samuti on jäetud apellandi poolt esitatud 35 fotot koos iga foto juurde märgitud detailse puuduste kirjeldustega jäetud sisuliselt hindamata. Maakohus on jätnud apellandi ja kolmanda isiku vahelise kokkuleppe ebaõigesti arvestamata. Maakohus on apellandi poolt esitatud OÜ Brom ehituspäeviku jätnud sisuliselt hindamata, rikkudes olulisel määral TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus on apellandi kirjade osas, millest nähtuvad taganemise alused, ebaõigesti leidnud, et „nendes sisalduva informatsiooni tõenduslik väärtus ei ole absoluutne“ ning jätnud need tõendid sisuliselt hindamata. Maakohus on apellandi poolt esitatud hinnavähenduse kalkulatsioonid jätnud sisuliselt hindamata, põhjendades seda ebaõigesti sellega, et tõend ei ole usaldusväärne, sest tõendi koostamisel ei osalenud vastustaja esindaja. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud täiesti tähelepanuta ja hindamata apellandi taotlusel ülekuulatud tunnistajate ütlused, millega apellant tõendab olulist lepingurikkumist vastustaja poolt. Maakohus on jätnud hindamata asjaolu, et vastustaja on seadust rikkudes jätnud kaetud tööd omanikujärelvalvele ülevaatamiseks esitamata. Maakohus on ebaõigesti lugenud kõik kvaliteediküsimused lahendatuks vaid asjaoluga, et vastustaja pärast apellandi poolt võimalikele puudustele tähelepanu juhtimist elumajade juures parandamistöid üldse teostas. Kuivõrd töö parandamine ebaõnnestus, siis tuli apellant automaatselt lepingut oluliselt rikkunuks lugeda. VÕS § 642 lg 3 kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Seega apellant ei pea tõendama seda, et hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena on tehtud lepingujärgne töö oluliste puudustega nagu maakohus oma otsuses ebaõigesti märkinud; 4) on maakohus jätnud sisuliselt hindamata apellandi väited ja tõendid selle kohta, et vastustaja rikkus oluliselt lepingut sellega, et viivitas tagatise andmisega ning keeldus lõpuks selle andmisest. Apellant oli õigustatud lepingust taganema ka selle tõttu, et vastustaja ei täitnud oma kohustust tagatise andmise osas. Lisaks lepingule oli apellandil õigus tagatist nõuda ka EhS § 29 lg 3 alusel. Maakohus on pangagarantii tagatiseks andmise kirjaliku kokkuleppe ja seda kokkulepet hilisemalt sisuliselt kinnitava vastustaja kirja osas teinud arusaamatuid ja dokumentide sisule mittevastavaid järeldusi ning leidnud, et tagatise osas puudus poolte vahel kokkulepe; 5) on maakohus pärast lepingust taganemist avastatud vundamendisoklite varjatud puuduste osas jätnud sisuliselt hindamata apellandi tõendid ja väited või hinnanud neid selekteerivalt ja tõendite sisuga vastuoluliselt. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta apellandi tõendid ja väited ehitaja teise eksimuse – maa-alustes konstruktsioonides vale soojustusmaterjali kasutamise – suhtes ning on tõlgendanud mitmeid tõendeid meelevaldselt ja vastuoluliselt tõendite sisuga; 6) on maakohus jätnud ebaõigesti apellandi poolt kantud puuduste parandamise kulude suurust ja kandmist kinnitavad tõendid arvestamata. Maakohus on jätnud hindamata apellandi poolt esitatud kahjude kandmist tõendavad kuluarved ja jätnud ebaõigesti arvestamata ka

parandustööde tegemist tõendavad ehituspäevikud ja kaetud tööde aktid. Maakohus on asunud ekslikule ja põhjendamata seisukohale, justkui maaküttetorustikke paigaldatakse ka elamute alusesse ja vahetult vundamendi kõrval olevasse pinnasesse; 7) on maakohus jätnud hindamata asjaolu, et vastustaja ei ole tõendanud oma väiteid üleantu väärtuse kohta. Üleantu väärtuse tõendamatuse tõttu tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Maakohus oleks pidanud asja lahendama taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj), kuivõrd apellant tugines lepingu lõpetamisel vastustaja poolsele olulisele lepingurikkumisele. Maakohus on jätnud tähelepanuta kõik apellandi poolt esitatud taganemisega seotud asjaolud ja väited, sh apellandi 10.09.2012 kirjalikud seisukohad üleantu väärtuse leidmise osas tervikuna. Maakohus on jätnud hindamata apellandi väite, et vastustaja ei ole tõendanud, et tema poolt nimetatud üleantu väärtus 2 817 441,93 kr on kokkulepitud töö hind. Maakohus on jätnud hindamata asjaolu, et vastustaja ei ole tõendanud, et üleantu väärtuseks on EKE Nora OÜ poolt avaldatud summa 3 352 654,11 krooni ning EKE Nora OÜ arvamust ei saa käsitleda üleantu väärtuse hindamisena; 8) on maakohus jätnud arvestamata ja sisuliselt hindamata apellandi poolt esitatud asjaolud ja tõendid vastustaja arvetes sisalduvate nn juurdekirjutuste kohta. Seonduvalt uue sokli lahendusega on maakohus jätnud täiesti tähelepanuta apellandi väite, et apellant aktsepteeris uut lahendust tingimusel, et sokli hind on 5 000 krooni iga maja kohta odavam. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata apellandi poolt esitatud asjaolud ja tõendid selle kohta, et vastustajal ei olnud õigust küsida tasu mullatööde eelarvet ületava osa eest. Maakohtu seisukoht, et hinnapakkumist ei saanud esitada projektdokumentatsiooni puudumise tõttu, on põhjendamatu ja vastuolus apellandi esitatud tõenditega. Ehitustööde aluseks oli kümnele elamule koostatud 03.06.2006 hinnapakkumine, mitte ühe elamu kohta 25.08.2006 koostatud hinnapakkumine. Maakohus ei ole millegagi põhjendanud, miks ta on arvamusel, et töövõtulepingu väidetav ülesütlemine (apellant on seisukohal, et ta taganes lepingust) muudab apellandi seisukohad siduva eelarvega mittepuutumuses olevaks ja hagi rahuldamist välistavaks. Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta apellandi väite, et vastustaja omaksvõtust tulenevalt tuleks vastustaja nõue jätta rahuldamata vähemalt 96 608 krooni võrra. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata kõik apellandi väited ja tõendid selle kohta, et apellant ei pea tasuma seinteosade (enamjaolt lahtiste plokkidega 1. rida) eest, mis täielikult ebaõnnestusid. Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata kõik apellandi väited ja tõendid selle kohta, et apellant ei pea tasuma liiva eest, mille vastustaja sai apellandilt ning on tõlgendanud tunnistajate ütlusi meelevaldselt. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata ka muud juurdekirjutused, kogusummas 17 181 krooni; 9) on apellant esitanud ettepaneku üleantu väärtuse leidmiseks, mille osas maakohus ei ole seisukohta võtnud. Põhikohustuste tasaarvestamise korral on vastustaja kohustuse suurus apellandi ees 664 268 krooni (1 671 577-1 007 309 ) – s.o apellandi poolt vastustajale makstud ülemäärane tasu, millele tuleks juurde liita kasumisumma, mida vastustaja on saanud. Kuivõrd vastustajapoolne saadud raha tagastamise kohustus ületab oluliselt üleantu väärtust, siis on vastustaja haginõue alusetu; 10) on maakohus jätnud tähtaja ületamisest tuleneva 450 000 kr suuruse kahjunõude osas tõendid sisuliselt hindamata ning leidnud ebaõigesti, et kahju olemasolu ei ole tõendatud. Vastustaja oli tekitanud lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses oleva olukorra, kus enamuste töödega, mis oleks pidanud tema poolt ehitatuna valmis olema juba 2007 jaanuaris ja veebruari alguses, sai alustada alles 2007 aprillikuus. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et apellant ei ole tõendanud kahju olemasolu. Kahju tekkimise seisukohalt ei ole määrava tähtsusega kulutuste kandmine, veel vähem kulutuste eest soetatud mööbli paigaldamine, vaid kahju suuruse ning kahju hüvitamise kohustuse kindlaksmääramise võimalus ja selle tõendatus. Antud juhul on esitanud

V. P. sõlmitud kokkuleppe, mille alusel on võimalik tuvastada ka kahju olemasolu ja suurus. Maakohus on, vaatamata korduvale rõhutamisele apellandi poolt, jätnud ikkagi täiesti tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et apellant on esitanud tõendid, mis tõendavad kahju suurust ja ka kandmist 150 000 kr ulatuses; 11) on maakohus ebaõigesti leidnud, et pooled ei ole leppetrahvis kokku leppinud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole vastastikune nõustumus ja leppetrahvi suurus tuvastatavad, kui apellant on esitanud tõendid, et apellandi 03.07.2006 esitatud pakkumusele kohaldada leppetrahvi 2 000 kr päevas on vastustaja vastanud 12.07.2006 nõustumusega. Kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning on üheselt mõistetav; 12) on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme ka muudele apellandi kahju hüvitamise tasaarvestamise nõuetele hinnangut andes, sh vertikaalplaneerimise rikkumisega seotud kahju osas ja Fibo 5 plokkide tasaarvestamata osas.

olid mittekvaliteetselt teostatud. Kohus on õigesti leidnud, et selline poolte kirjavahetuses sisalduva informatsiooni, kus pooled on eriarvamusel, tõenduslik väärtus ei ole absoluutne; 4) on kohus õigesti leidnud, et kuivõrd hageja alustas kostja heakskiidul ehitustöid ilma kirjalikus vormis lepingut sõlmimata, siis kostja tuginemine tagatise andmist käsitlevale regulatsioonile pärast suure osa ehitustööde teostamist ei välista hagi rahuldamist. EhS § 29 lg-le 3 viitamine ei ole asjakohane, kuivõrd antud säte reguleerib tagatise nõudmise õigust enne ehitamise algust. Kostja hakkas hageja käest nõudma tagatist alles pärast seda, kui kostja oli oma käitumisega (teise töövõtja võtmine, pakkumus väiksema mahus lepingu sõlmimiseks) avaldanud, et ta ei soovi lepingu jätkamist. Isegi kui järeldada, et pooltel oleks olnud selline kokkulepe, siis VÕS § 116 lg-st 5 tulenevalt ei või kahjustatud lepingupool sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa. Samuti tulenevalt kostja tahteavaldusest lepingu lõpetamiseks ei tulene otseselt, et kostja oleks soovinud hagejaga lepingut lõpetada hageja poolt soovitu mitteandmisega; 5) on maakohus õigesti tuvastanud, et poolte vahel oli kokkulepe tööde eest makstava tasu suuruse osas. Maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus, et pooled lähtusid tööde tegelikust mahust. Kuivõrd hageja ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust hinnapakkumises, mille kostja esitas kohtule, siis puudub alus järeldada, et hageja nõue on alusetu. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et pooltel oli kokkuleppe, mille kohaselt uue sokli lahenduse hind on 5 000 krooni iga maja kohta odavam; 6) on kohus õigesti leidnud, et kuigi tööde vastuvõtmine kostja poolt ei kuulu otseselt tõendamisesemesse, näitab kostja poolt tööde vastuvõtmine või tööde vastuvõetuks lugemine tasu nõude alust ja suurust. Kostja ise on oma seisukohtades ja seletustes avaldanud, et töö, mille eest hageja tasu nõuab, oli kokku lepitud ja teostatud, v.a mullatööde osas, mis olid puutumuses kogu elamu aluse pinnase väljakaevamisega. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli töö vastuvõtmisest keeldumise õigus ja et väidetavalt töö ei vastanud lepingu tingimustele. Kuna kostja ei ole tõendanud oma väiteid lepingutingimuste mittevastavuse osas, siis saab järeldada, et need on lepingukohaselt teostatud. Kohus on õigesti tuvastanud, et aktides esitatud vastuvõtmata tööd saab lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt hageja poolt koostatud kordusaktides märgitud kuupäevadele järgneval esitatud kirjas märgitud kuupäeval (06.11.2006) VÕS § 638 alusel ja lähtuvalt kostja poolt esitatud avaldustest, hinnavähendustest võib järeldada, et ka kostja ise on tööd vastu võtnud, vastasel juhul ei oleks kostjal olnud alust esitada hinnaalandust (hinnavähendust) ega tasaarvestusnõudeid. Kostja väide, et ta ei teadnud, mis on hinnaalandamise tagajärjed, on asjakohatu; 7) on asjakohatu apellandi etteheide maakohtule, et maakohus ei ole tuvastanud üleantu väärtust. Kuna kohus tuvastas, et tegemist ei ole lepingust taganemisega, ei pidanudki kohus hindama üleantud väärtuse tõendatust; 8) on kohus õigesti tuvastanud, et kostja ei ole piisavalt tõendanud, et tema poolt kantud kulutused tulenesid hageja tegevusest või tegevusetusest. Samuti ei ole kostja tõendanud reaalse kahju olemasolu, mis oli kostja tõendamiskoormis. Kostja ei ole piisavalt tõendanud, et hageja poolt tehtud tööd olid selliste puudustega, mis tingisid tööde ümbertegemise kostja poolt nimetatud ulatuses. Õige on kohtu järeldus, et kostja poolt esitatud tõendid tõendavad kostja poolt kulutuste kandmist, kuid ei seo tõendites märgitut hagejaga. Kuna kohus on antud hinnangu andnud, tuues eelnevas lauses välja ka muud kostja poolt nimetatud kuludokumendid, siis eelduslikult hindas kohus ka nimetatud dokumente. Kostja poolt esitatud kuludokumendid ei tõenda väidetavat hagejapoolset lepingu rikkumist;

9) on maakohus õigesti tuvastanud, et kostja on esitanud oma vastuväited hageja teostatud tagasitäidete ja tihendamise kohta vastuoluliselt. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et töö on teostatud puudustega või teostamata. Kohus on õigesti tuvastanud, et liiva ja kruusa juurdetoomine kostja vahendite eest ei välista hagi rahuldamist, sest tunnistaja R. P. ütlustest nähtub, et tagasitäidet teostati kohapeal olnud ja kostja seadusliku esindaja poolt juurdetoodud materjali kasutades. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on talle esitanud liiva eest arveid rohkem kui 10 626 krooni eest, seega kostja tasaarveldusnõue summas 60 757 krooni on alusetu; 10) ei ole apellant tõendanud kahju olemasolu ega selle suurust. Kohus on õigesti tõendeid hinnates tuvastanud, et V. P. müüdavasse elumajja köögi paigaldamine ei ole kostja poolt esitatud dokumentaalse tõendi järgi ka tõsikindlalt tuvastatav, sest tegemist on tellimusega. Kostja ja kolmanda isiku vahelisest lepingust tulenevalt oli kolmandal isikul õigus nõuda leppetrahvi vaid juhul, kui ta taganeb lepingust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kolmanda isiku ja kostja vahel sõlmitud lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi muutus sissenõutavaks. Puudub põhjuslik seos hageja käitumise ja väidetava kahju tekkimise vahel, kuna alates 11.08.2006 teostas järgneva etappi tööd uus töövõtja, millest tulenevalt tööde valmimine (sh lõpptähtaeg) ei hilinenud hagejast tulenevalt. See, kui kostja ütles lepingu hagejale üles ja võetud uus töövõtja ei sobinud, ei ole hagejast tulenev. Samuti hageja ei näinud ega pidanud ette nägema rikkumise võimaliku tagajärjena lepingu sõlmimise ajal sellist kahju tekkimist (VÕS § 127 lg 3). Kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud tekkida võivast kahjust ja sellisest kahju ulatusest; 11) on leppetrahvi nõue alusetu, kuna pooled ei saavutanud kokkulepet leppetrahvi kohaldamises ega selle suuruses. Töövõtulepingu projektides märgitud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastavad kokkulepped, sh leppetrahvi osas, ka vastastikune nõustumine ei ole tuvastatav. Kaks kostja kirja hagejale ei tõenda samuti leppetrahvi suurust ega kokkulepet; 12) on kohus õigesti tuvastanud, et OÜ Movek Grupp kirjast ei nähtu konkreetselt hageja nii ulatuslik tegevus, millele toetub kostja vertikaalplaneerimise väidetavast rikkumisest kahju hüvitamise nõuet esitades. Tunnistaja R. K. ütluste kohaselt paigaldati maaküte pärast tema poolt tehtud tööd. Seega maakütteseadmete paigaldamisest tulenevalt ei välista hagi rahuldamist vertikaalplaneerimisega, rikutud pinnase taastamise kulutustega seotud kostja arved ja tagasitäidete kvaliteetsuse kontrollimisega seoses esitatud Viljandi Veevärgi arve, sest tõendatud ei ole hageja tegevus, mille tulemusena pidi kostja kulutusi kandma. Samuti on kohus õigesti tuvastanud, et kostja poolt esitatud vastuväited puutumuses Fibo plokkide ostu, osalise tasaarvestuse ja transpordiga ei ole samuti hagi rahuldamist välistavad, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest oli kostjal vaja vastavad kulutused kanda.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Seadus ei sätesta taganemisavaldusele vorminõuet, samuti ei ole seaduses ette nähtud lepingust taganemise avaldusele konkreetseid sisulisi nõudeid. Seega on oluline vaid see, et teisele poolele ilmneks taganeda sooviva poole tahe, et ta tahab lepingut ühepoolselt lõpetada, ning tahteavaldus peab olema selge. Kostja väite kohaselt on ta lepingust taganenud ning lepingust taganemise avalduseks on kostja

töövõtulepinguga kokkulepitud töid tegema kolmanda isiku ja tehes hagejale ettepaneku sõlmida kirjalik töövõtuleping väiksemas mahus, kui oli sõlmitud suuline töövõtuleping.

leping 13 maja vundamentide ehituseks ning samal kuupäeval esitas ka hagejale leppetrahvi nõude koos arvestusega vaheetappide ehitustööde ületamise aja kohta (II kd tl 235, 236). Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka kostja 26.06.2006 märgukiri hagejale (III kd tl 64) ja apellandi poolt esitatud lepinguprojektis olev kommentaar K95 (II kd tl 201). Nimetatud tõendid kinnitavad pigem asjaolu, et tellija ja töövõtja suulise töövõtulepingu sõlmimisel ei suutnud kokku leppida selles, mis tähtpäevaks peaks olema töö tehtud, ning töö valmimise lõpptähtpäev oligi ka kirjaliku lepingu sõlmimisel vaidluse esemeks. Asjakohane ei ole apellandi viide VÕS § 641 lg-le 3 seoses sellega, et hageja vabaneks lepingu tähtaja rikkumise eest üksnes siis, kui ta oleks tõendanud, et ta on kostja poolt esitatud vundamentide projektdokumentatsiooni piisavust ja täielikkust kontrollinud ning esinenud puudustest kostjat teavitanud. VÕS § 641 lg-st 3 tuleneb töövõtja vastutusest vabanemise alus, kui on tegemist töö lepingutingimustele mittevastavusega, mitte aga väidetava lepingu täitmise tähtaja rikkumisega. Lähtudes eeltoodust ei saa olla kostjapoolsele lepingu lõpetamisele augustis 2006 aluseks väidetav hagejapoolne lepingu rikkumine, mis seisnes lepinguga sätestatud tähtaegade olulises ületamises. Kuna ei ole tuvastatav hagejapoolne lepingu oluline rikkumine seoses tähtaegade ületamisega, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta hageja väidete suhtes, mille kohaselt kuna projektdokumentatsiooni muudeti jooksvalt kogu ehituse kestel, siis ei kehtinud hageja poolt kostjale saadetud esialgsed etapi tähtajad.

ehitise omanikule õiguse nõuda ettevõtjalt tagatist enne ehitamise algust, ei tõenda seda, et antud juhul oleksid pooled enne ehitise algust (või lepingu kehtivuse ajal) kokku leppinud tagatises. Ebaõige on kostja seisukoht, et lepingust taganemisele annab aluse asjaolu, et hageja rikkus ehitusseaduse nõudeid dokumenteerimise osas. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest võib olla töövõtjapoolne dokumenteerimiskohustuse mittetäitmine lepingu rikkumine, kuid antud juhul ei nähtu, et hageja oleks rikkunud ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimise kohustust, mis oleks andnud hagejale aluse lepingust taganeda. Asja materjalidest (V kd tl 175-187; IV kd tl 156-159, 174-175; VII kd tl 94, 101-108, 115, 141, 145, 153) nähtub, et ehituspäevikud anti üle E. K. ja ülejäänud dokumentatsioon T. Veiberile. Lähtudes eeltoodust kostja ei taganenud augustis 2006 lepingust, vaid lõpetas lepingu VÕS § 655 lg 1 kohaselt.

Maakohus on õigesti ehitustööde kvaliteediga seonduvaid asjaolusid käsitlenud mitte lepingust taganemise kontekstis, vaid kahjunõudega seoses, ning apellandi väide, et maakohus rikkus sellega menetlusõigusnormi ja materiaalõigusnormi, on väär. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja märkinud väidetavad puudused töös 11.09.2006 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidele (III kd tl 70-80). Lähtudes aktidel märgitud kuupäevast ei saanud nendes fikseeritud väidetavad puudused olla aluseks lepingu lõpetamisele augustis 2006. Kõige eeltoodu alusel on maakohus õigesti asunud seisukohale, et hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev tasu nõue 73 231,12 eurot. Arvestades seda, et kostja on põhinõude täitmisega viivituses, on maakohus õigesti välja mõistnud VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise.

Alusetu on apellandi väide, et kokkulepe leppetrahvi kohaldamise osas on saavutatud elektronposti teel. Siinkohal tugineb apellant pooltevahelisele lepinguprojektide vahetamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et apellant ei saa leppetrahvi osas kokkuleppe sõlmimisel tugineda töövõtulepingu projektidele ning ei korda maakohtu vastavaid põhjendusi. Kostja kirja hagejale (II kd tl 235-236) leppetrahvi nõudes ei tõenda seda, et poolte vahel oleks kokkulepe leppetrahvi kohta sõlmitud.

tellitud kolmas isik teostas tagasitäidet või tihendamist, ei välista seda, et hageja töövõtjana teostas tagasitäidet ja tihendamist lepinguga kokkulepitud ulatuses. Kostja poolt täiendavalt teostatud tagasitäide või tihendamine oli seoses tehnilise ruumi tagasitäitega, tehnorajatiste paigaldamisega jms. Nähtuvalt asjas olevatest tõenditest (tunnistaja R. P. ütlused – VIII kd tl 3132; tunnistaja L. S. ütlused – VII kd tl 173; tunnistaja R. K. ütlused – VII kd tl 175; 2006 masinate rent, kaevetööde teenus, frontlaaduri teenus, pinnase teisaldus, kopp-laaduri tee, vee vedu jm – III kd tl 124-125, 185-187, VII kd tl 209) on kostja ja kolmanda isiku poolt tagasitäite ja tihendamisega seotud tööd tehtud enne kostja poolt hagejale puuduste kohta töös väite esitamist. Alusetu on kostja nõue ka vertikaalplaneerimistöödega seotud kahju hüvitamiseks ning maakohus on õigesti jätnud selle rahuldamata. Siinkohal ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.