Võlaõigus › Töövõtulepingud

3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja poolt esitatud nõuded ja asjaolud Hageja esitas hagiavalduse tervikteksti (VI kd tl 174-222) ja järgnevad kirjalikud seisukohad, mille kohaselt hageja esindaja leiab, et kostja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Kostja on esitanud või etteheitnud käesolevaga hagejale lepingu rikkumise näol, et 1) teostatud töö ei olnud kvaliteetne ja 2) lepingu vahetähtaegade mittekinnipidamist. Kostja ei ole piisavalt täpselt kirjeldanud, milles vundamendi soklites mittevastavus seisnes ja mis töid siis konkreetselt oli vaja uuesti teostada. Kostja nõuab kokkulepitud tasu teostatud tööd eest. Kostja kui tellija töölepingust tulenev põhikohustus oli töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus. Hageja teostas vastavalt poolte kokkuleppele vundamendi ja osaliselt seinte ehituse elamul Kopli 1 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 209, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 39-40; II tl 14, 15), Kopli 3 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 210, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 41-42; II tl 16), Kopli 5 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 211, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 43), Kopli 7 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 212, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 44-45; II tl 17), Kopli 9 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 213, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 46-47; II tl 18), Kopli 11 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 214, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 22, 20, 23), Järve 27 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 215, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 26), Järve 29 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 216, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 48-49; II tl 27); Järve 31 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 217, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 50-51, II tl 28-29), Järve 33 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 218, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 52-53; II tl 30-31), Järve 35 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 219, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 54-55; II tl 33-34), Järve 37 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 220, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 56-57; II tl 35) ja Männi 10 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 221, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 58-59; II tl 37-38). Kokku võlgneb kostja hagejale teostatud tööde eest 73231,12 eurot. Kostja ei ole tellinud ekspertiisi vastavuses ehitusseadusega tõendamaks lepingu rikkumist. Samuti takistas seda tegemast hageja poolt tellitud eksperdil Lembit Sõmeral. Vastupidiselt kostja, kes tööde mittevastavuse korral oleks pidanud töö tegemise peatama ja tellima ekspertiisi, ehitas hoogsalt objekti teiste töövõtjatega edasi. II kd tl 13, kus kostja kinnitab hageja pakkumist kaasata ekspert ja möönab, et enam seda ei ole võimalik teostada kuna vead

juba parandatud. Põhjendades veel, et neil ei olnud võimalik objekti 9-10 kuuks peatada. Samuti ei teinud omanikujärelevalve ettepanekut ehitise või selle osa ekspertiisi teostamiseks ja ei nõudnud ehituse peatamist ja hagejalt väidetavate mittevastavate ehitustööde ümbertegemist. Ka ehitusjärelevalve ei nõudnud antud ajaks ehituse tegevuse peatamist ja ekspertiisi teostamist. Leiame, et kostja ei avaldanud tahet lepingust taganeda. Kostja soovis lepingut lõpetada kuna nad ei jõudnud lepingutingimustes kokkuleppele (II kd tl 9 või 7). Kuna pooled jõudnud tingimustes kokkuleppele, siis kostja esitas hagejale allkirjastamiseks töövõtulepingu mahus, mis oli valmis ja võttis uued töövõtjad. Augustist alates, see oli juba enne I etappi lõppemist, tegid II etappi töid, mida pidi hageja tegema hakkama kolmandad isikud. Kostja keelas edasise tööde teostamise. Samuti on kostja avaldanud, et ta rakendas seadusest tulenevat õigust hinnaalandamisele (II kd tl 9 või 7; III kd tl 94, VII kd tl 207, VII kd tl 62 viimane lõige, VII kd tl 68, VII kd tl 70 pöördel, III kd tl 94). Kostja on käesolevas menetluses omaks võtnud, et ta ütles lepingu üles, mistõttu tal ei ole õigus ilma hageja nõusolekuta seda võimalik tagasi võtta. Oma olemuselt on hinna alandamine ja lepingu lõpetamine teineteist välistavad. Seega kui lugeda, et kostja rakendas hinna alandamist, siis ta on hageja kohustuste täitmise vastu võtnud ja tal puudub alus lepingut lõpetada. Asjaolu, et kostja on tööd vastuvõtnud sama tahteavalduse hinna alandamise esitamisel kinnitab ka kostja ise VII kd tl 70 pöördel. Lähtuvalt asjaolust, et kostja lubas hagejal vundamendid lõpuni ehitada ja esitas hagejale allkirjastamiseks vundamendi lepingu, ja võttis kolmandad isikud II etappi ehitama, samuti hiljem tehtud hinnavähenduste tõttu seoses vundamendi tööga, leiame, et kostja ütles lepingu üles osas mida hageja ei teostanud ja ülejäänud osas avaldas ta tahet hinna alandamiseks. Kuna hinna alandamiseks ei olnud alust ja vastav nõue on esitamata ja tõendamata, siis kostja peab tasuma hagejale teostatud töö eest kokkulepitud hinna. Tööde vahetähtajad läksid üle kostjast tulenevate asjaolude tõttu. Lähtuvalt kostja poolt hagejale avaldatust 20. november 2006. kostja ei lõpeta lepingut mitte seetõttu, et vahetähtajad läksid üle, vaid väidetavate puuduste pärast. Kui kostja oleks väidetavalt taganenud enne 20. novembrit 2006.a., siis oleks olnud alusetu hagejalt töö teostamise ja parandamise nõudmine. Taganemisega lõpevad esmajoones täitmisele suunatud kohustused VÕS § 188 lg 2 esimene lause kohaselt (VÕS kommenteeritud väljaanne lk 624, 5.1., 5.1.1.). Samuti kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel lepingust seetõttu, et asi on puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele lepingupoolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Seega tõlgendus, et kostja taganes lepingust enne 20. novembrit 2012.a. on seega ebaõige. Leiame, et õiguskaitsevahendi rakendamise õiguspärasust saab hinnata vaid kostja poolt tagastatud aktides (III kd tl 70-80) ja lepingu lõpetamisel toodud väidetud puuduste tõttu, mitte käesolevas menetluses või pärast 20. novembrit 2006.a. väidetud muude põhjuste pärast. See tähendab õiguskatsevahendi rakendamise õiguspärasust saab hinnata lähtuvalt asjaoludest, millest lähtudes ta seda rakendas. Kostja ei saa seda õigustada asjaoludega, mida ta ette selle rakendamisel hagejale ei heitnud. Leiame, et taganemise aluseks saavad olla vaid puudused, millest lähtuvalt kostja väidetavalt lepingust taganes ehk siis väidetavad puudused, mida ta loetles lepingu lõpetamise korral. Kostja ei ole käesolevaga tõendanud nende olemasolu ja et need olid olulised puudused, mis olid aluseks lepingust taganemiseks. Kui kohus tuvastab siiski vastupidiselt varasemalt tuvastatule, et kostja on tõendanud, et hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena on tehtud lepingujärgne töö oluliste puudustega ja see on oluline puudus, leiame, et tagasitäitmisel tuleb arvestada poolte poolt kokkulepitud hinda ja tööde tegelikku mahtu. Kostja on menetluse ajal võtnud omaks (VIII kd tl 24 „sisulist vaidlust hinna üle ei ole“, VI kd tl 96), et poolte poolt esitatud hinnapakkumiste hinnad on samased, seega kostja kinnitab hageja poolt esitatud hinnapakkumises olevate hindade õigsust. Käesolevas menetluses esitatud dokumentide ja kostja omaksvõtu VII kd tl 66 pöördel põhjal võib järeldada,

et tööde eest tasuti vastavalt tegelikule mahule. Hageja poolt esitatud arved kokku ilma käibemaksuta ei ole ületa kostja poolt väidetud I etappi maksumust, mis on kostja esitatud hinnapakkumise (IV kd tl 161-173) kohaselt ilma käibemaksuta kokku ((Kopli 11) 34368+190597+ (Kopli 9) 30795+172435+ (Kopli 5) 29379+ 152628+ (Kopli 3) 35396+ 165482+ (Järve 37) 49555+245657+ (Järve 35) 35750+172435+ (Järve 33) 37520+192269+ (Männi 10) 34688+173569+ (Kopli 1) 30795+172435+ (Järve 27- hinnapakkumises puudu kuna projektdokumentatsioon puudu) 34368+190597+ (Kopli 7) 30795+172435+ (Järve 31hinnapakkumises puudu kuna projektdokumentatsioon puudu, kuid sarnane Järve 33)) 37520+192269+ (Järve 29- hinnapakkumises puudu kuna projektdokumentatsioon puudu, kuid sarnane Järve 33) 37520+192269) 2 843 526.- krooni, millele lisandub geodeeditööd 16800+16550 (IV kd tl 51, 52) + Järve 35 basseini taldmiku ehitamise maksumus (kostja 10. september 2012.a. esitatud seisukohad lk 2, kus kostja kinnitab, et lisaks tema poolt tunnustatud hinnapakkumisele teostas hageja basseini taldmiku, mis antud loetelus ei loetleta)) ja muud 8 kd tl 61 (lk 3) p. 1.4.4. nimetatud tööd, mis ei sisaldu jooksva meetri hinnapakkumises (IV kd tl 161-173)), samuti tööde lõpliku maksumust kokku (IV kd tl 173). Kostja ei ole tõendanud, et kostja poolt esitatud hinnapakkumistes jooksva meetri kohta (IV kd tl 161-171) ridade lõpus toodud summad oleksid kokkulepitud maht iga töö kohta. Vastupidi, võrreldes Järve 35 hinnavähendustes (III kd tl 102) kostja nimetatud kokkulepitud summat 175539, 80 krooni vundamentide eest, kostja poolt viidatud hinnapakkumistes (IV kd tl 169) p. 2 vundamendi maksumusega kokku, siis näeme, et hinnapakkumistes kostja poolt kinnitatud kokkulepitud summa ületab jooksvameetri hinnapakkumises toodut summat vundamendi kohta. Seega poolte käitumine vastupidiselt kostja poolt väidetule tõendab, et pooltel ei olnud kokkulepet, et kostja poolt esitatud hinnapakkumistes jooksva meetri kohta (IV kd tl 161-171) ridade lõpus toodud summad oleksid kokkulepitud maht iga töö kohta.Kui kohus leiab, et poolte poolt kokkulepitud hind ei ole esitatud dokumentide alusel tuvastatav (kostja vaidleb vastu tööde mahule ja väidab, et tööde maksumus ei oleks tohtinud ületada iga töökohta arvestatud hinda kokku), siis palun aluseks võtta EKE NORA poolt koostatud ehituseelarve maksumuse, mis on kokku 3352654,11 eurot ja lugeda tasaarvestatuks kostja poolt tasutud tagastamisele kuuluv 1671577.- krooni kostja poolt hüvitamisele kuuluva üleantu töö väärtusega summas 1671577.- krooni ja palume kohtul sellisel juhul välja mõista ülejäänud üleantu väärtuse summas (1145864,93 krooni) 73234,12 eurot ja 29. juuniks 2009.a. sissenõutavaks muutunud viivitusintressi (302958,76 krooni) 19362,59 eurot ja alates 30. juunist 2009.a. kuni põhinõude täitmiseni viivitusintress seaduses sätestatud määras protsendina põhinõudest. Hageja ei jaga kostja seisukohta, et tagasitäitmisel on õiglane üleantu väärtusest, millest on maha arvestatud väidetavast puudusest tingitud tööraha, mis sisaldab samuti kasumiosa, maha arvestada veel väidetav kasumi osa. Hageja kasumi osa võis hageja teenida alles järgnevates etappides. Juhin kohtu tähelepanu, et kostja ei ole tõendanud väärtuse vähenemist. Ja kasumi osa maha arvamine, millele kostja lähtuvalt VÕS kommenteeritud väljaandele tugineb, väljendab olukorda kui arvatakse maha mitte uue töö hind vaid väärtuse vähenemine. Uue töö hind ja väärtuse vähenemine on kaks erinevat asja. VÕS § 189 ei sätesta õigust arvestada maha töö kasum ja liiatigi kostja poolt väljendatud olukorras. Eeltoodu oleks alusetu rikastumine hageja arvel. Kostja tuginemine VÕS § 189 lg 1 ei ole asjakohane kuna nimetatu sätestab kasu, mis üleantust on saadud, see on kostja poolt vaadatuna üleantud rahast saadud kasu ja hageja poolt vaadatuna üleantud väärtusest saadud kasu. Kostja ei ole varasemalt nõudnud käesolevas menetluses ega kohtuväliselt tasutud teostatud tööde summalt intressi. Samuti esitas kostja tasutud tasu tagastamise nõude 2012.a. jaanuaris (kostja 12. detsember 2011.a. vastus kohtumäärusele) ja 10. september 2012.a., kus ta ühtlasi ka tasaarveldas oma nõude tasumisele kuuluva nõudega. VÕS § 189 lg 1 mõtte kohaselt alates tagastamiskohustuse sissenõutavaks muutumisest asendub intressinõue § 113 järgse viivisenõudega. Kui kostja väidab, et ta lepingu ülesütlemise asemel või hinnavähendamise asemel tegelikult lepingust hoopis taganes 20. november 2006.a., siis taganemisel muutus tööde eest tasutud sissenõutavaks. Seega kostja poolt esitatud intressiarvestus alates 25.08.2006.a. kuni

25.05.2012.a. on alusetu. Samuti oleks aegunud kostja nõue nõuda alates summa tasumisest kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni tasutud summalt intressi. Kuna kostja ei ole nõudnud antud kohustuse täitmist hagejalt oleks alusetu nõuda ka viivitusintressi. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hageja on oluliselt lepingut rikkunud ja et kostja taganes lepingust, palume kohtul hagi rahuldada VÕS § 655 lg 1, § 195 lg 2 alusel. Hageja on esitanud konkreetsed faktilised asjaolud materiaalõiguslike asjaoludega tööde teostamise, tasu sissenõutavaks muutumise ja hagi eseme kohta viitega muudele dokumentidele oma 5. jaanuar 2012.a. vastuses kohtumäärusele lk 13 B osas p. 1.-3. (lk 13-18) (X kd tl 80-85). Töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Juhin kohtu tähelepanu, et kostja võttis Kopli 11 ja Järve 27 tööd vastu (II kd tl 22, 26). Hea usu põhimõttega on vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaolulise puuduse tõttu. Hageja andis kostja teostatud tööd üle ülejäänud 11 eramu kohta koostatud üleandmise aktidega. Kostja õigustamatult keeldus neid allkirjastamast ja õigeaegselt töid vastu ei võtnud luges hageja tööd vastuvõetuks (III kd tl 82-83, III kd tl 28-29, III kd tl 95), mille alusel muutus sissenõutavaks teostatud tasumata tööde eest tasu maksmise kohustus. Kostja vastuväited ja esitatud asjaolud Hagiavalduse terviktekstile kostja vastuse (VII kd 60-92) ja järgnevate kirjalike seisukohtade kohaselt: vaidleb kostja hagiavaldusele terves ulatuses vastu ning leiab, et hageja poolt esitatud nõue on tasaarvelduses tulemusena lõppenud, sest kostja on lepingust kehtivalt taganenud ning tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Kostja loeb lepingust taganemise avalduseks 20. 11. 2006.a hagejale esitatud kirja (VII kd tl 207). Kuigi nimetatud kiri ei olnud pealkirjastatud taganemisavaldusena, nähtuvad avalduse sisust selgelt lepingu lõpetamise põhjused - hageja oli lepingu tähtaegu olulisel määral ületanud, hageja ei suutnud juba lepingu algusfaasis tagada elementaarset kvaliteeti, hageja poolt tehtud vundamentide parandustööd olid ebaõnnestunud ning edasiste parandamistööde nõudmine oleks kostjale kahjulik olnud - nagu ka see, et kostja jõudis lõplikult veendumusele, et hageja ei ole suuteline lepingut täismahus ja tähtaegselt täitma. Kostja on arvamusel, et käesoleval juhul ei ole hagejapoolne taganemisavalduse esitamise kuupäeva vaidlustamine mingiski osas puutumuses taganemise eelduste olemasolu tuvastamisega, st sellega, kas hageja rikkus lepingut oluliselt. Kostja on seisukohal, et lepingust taganemise eeldused olid täidetud. Hagejapoolne oluline kohustuste rikkumine seisnes järgnevas: Hageja viivitas kohustuse täitmisega ületades oluliselt lepinguga sätestatud tähtaegu, ei suutnud tagada elementaarset ehitustööde kvaliteeti, viivitas tagatise andmisega ning keeldus lõpuks selle andmisest, hageja rikkus kohustust ka sellega, et ei täitnud ehitusseaduse nõudeid

Kostja hinnangul saab ja peab asja lahendama taganemise sätete alusel, kuivõrd kostjapoolne lepingu lõpetamine tugines hageja poolsetele lepingurikkumistele. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi poolt käesolevas asjas antud suunise kohaselt tuleb juhul, kui maakohus leiab, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud, lahendada hageja nõue lepingust taganemise sätete alusel (VÕS § 188 jj). Kostja on hagejale tasunud käibemaksuga summas 1 671 577 krooni ning kostja hinnangul ületavad tasutud summad igal juhul hageja poolt tehtud töö väärtuse (üleantu väärtust ei ole hageja küll ühegi tõendiga tõendanud). Juhuks kui kohus peaks asuma, seisukohale, et hageja tööl on suurem väärtus kui saadud tasu, on kostja esitanud tasaarvlemise. Kostja on seisukohal, et üleantu väärtuse tuvastamisel tuleb arvestada kõigi kostja poolt esitatud tõenditega, mis on esitaud ehitustöö puuduste ja puuduste likvideerimise kulude kohta. Kostja on eelnevalt esitanud väited ja tõendid ehitustööde puuduste ja nn juurdekirjutuste - so eelarve mahte ületavad summad, tegemata tööde eest esitatud summad jmt - osas (vt VII kd kostja tervikteksti lk-del 39-60 (tl 79/1-88/2) olevaid punkte 6 (va alapunkt 6.2) ja 7), mis on kokkuvõtvalt toodud järgnevas tabelis (vt lisaks kostja kohtukõne teeside (VIII kd tl 177-191) punkti 2.2): Puuduste ja juurdekirjutuste kokkuvõte (kroonides) Nimetus

Käibemaksuta Käibemaksuga

Seostamistabelite lahtrid ( VIII kd )

Mullatööde mahte ületav summa (juurdekirjutus)

107423

126759

Koond: = g24 -i 24

Liiva juurdekirjutus

60495

71384

Koond: j24

Soklite kokkuleppeline hinnavähendus

60000

70800

Koond: k24

Tegemata seinad , sh postid

101840

120171

Koond: = m22*1,18

Tegemata muud tööd

14560

17181

Koond: =m13*1,18

Kopli 11 sokli hinnavähendus 0-kroonini

18636

21990

Kopli 11: =n8*1,18

Tegelikud paranduskulud

335889

396349

Koond: s24

Klientidele edasi tehtud hinnaalandused, sh:

37757

44553

Kopli 3 sokli hinnaalandus

Kopli 3: = o10*1,18

Järve 31 sokli hinnaalandus

Järve 31: =o10*1,18

Järve 29 sokli hinnaalandus

Järve 29: =o9*1,18

Kopli 7 sokli hinnaalandus

Kopli 7: = o9*1,18

Järve 29 sokliseinte isolatsiooni hinnaalandus

Järve 29: =o8*1,18

Järve 29 sokliseinte isolatsiooni hinnaalandus

Järve 29: =o7*1,18

Järve 31 sokliseinte isolatsiooni hinnaalandus

Järve 31: =o7*1,18

Järve 37 vundamendi hinnaalandus

13557

15997

Järve 37: =o7*1,18

736600

869188

10 Hageja poolt esitatud arved kokku Mahaarvamistega korrigeeritud arvetesumma 11 (rida 10 miinus rida 9)

2375117

2802638

1638517

1933450

12 Kostja poolt tasutud summad

1416591

1671577

13 Hageja võimalik nõue (rida 11 miinus rida 12)

221926

261873

Kokku mahaarvamised arvetest (ridade 1-8 summa)

Koond: g24

Koond: w24

Seega moodustab hageja poolt esitatud arvete alusel leitav ja puuduste maksumusega (va käesoleva vastuse punktis 3 käsitletud vundamendisokli varjatud puudused, mis avastati peale lepingust taganemist) korrigeeritud ehitusteenuse maksumus käibemaksuta summas 1 416 591 krooni. Summa, mida kostjal on võimalik käesoleva vastuse punktis 3. toodud tasaarvlemiseks kasutada moodustab käibemaksuga summas 261 873 krooni.

Kostja rõhutab, et hageja poolt esitatud arvete alusel leitav ja puuduste maksumusega korrigeeritud ehitusteenuse tasumata osa moodustab vaid 261873 krooni. Samaaegselt on kostjal aga tasaarvestamist võimaldavaid nõudeid 1 627 768 kr väärtuses (vt käesoleva vastuse punkti 3). Kostja on hagejale esitanud leppetrahvi tasumise nõude tähtaja ületamise eest summas 465 000 krooni - 30.11.2006 esitatud tasaarvlemise avaldusega (III kd tl 96), mida kostja on korranud ka käesolevas menetluses. Kostja on 12.02.2009 läbi kohtu hagejale esitanud tähtaja ületamisest tulenev kahju hüvitamise nõude 450 000 krooni. 04.06.2009 esitas kostjat läbi kohtu hagejale täiendava tasaarvlemise avalduse summas 631 208 krooni, mille aluseks olid kohtumenetluse kestel avastatud varjatud puudused, mis seisnesid selles, et hageja ei olnud soklikoorikute ehitamisel kasutatud monoliitseid betoonplokke ja õõnesplokkidel olid õõnsused jäetud betooniga täitmata, soojustuse EPS-R asemel on kasutatud Ühes leppetrahvi nõudega esitas Kostja Hagejale ka omapoolse arve, mille aluseks oli muuhulgas hageja poolt rikutud vertikaalplaneerimise kihi parandamiseks tehtud kulutused käibemaksuga summas 49560 krooni. Kostja on eelnevale lisaks esitanud hagejale ka muid tasaarveldusnõudeid kogusummas 32000 krooni, sh kostja poolt poolt ostetud ja objektile toodud Fibo plokkide tasaarvestamata osa käibemaksuga summas 16594 krooni. Hageja on ise sisuliselt omaks võtnud, et pooltel oli kokkulepe Fibo plokkide ostmise- ja tasaarveldamise osas, kuid lugenud kogu summa tasaarveldatuks - väites oma tervikteksti lk 26 (VI kd tl 199) punktis f): /.../Hageja ei ole esitanud kostjale arveid, mille kostja on objektile toonud/.../. Kostja on tõenditena esitanud nii Fibo plokkide ostuarve kui ka hageja arved, mis tõendavad samuti tasaarvestuse kokkuleppe olemasolu ja millelt nähtub, hageja poolt tasaarvestatud summa (Fibo plokkide reale järgnev miinus märgiga rida). Hageja on jätnud aga osa Fibo plokke tasaarvestamata ehk teisisõnu esitanud kostjale suuremas summas arveid. Nimetatud asjaolusid on kostja käsitlenud ja asjakohastele tõenditele viidanud oma tervikteksti lk-l 62 (VII kd tl 90/2), apellatsioonkaebus punktis3.12 lk 38-39. Lisaks on kostja esitanud nõudeid järgmiste kahjude hüvitamiseks Fibo 5 transpordikulu objektil (86 alust) käibemaksuga summas 13216 kr ja pinnase tihendamise kontrollimine käibemaksuta summas 2190 kr. Kostja palub eelviidatud nõuded (seda juhuks kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja nõue mistahes ulatuses põhjendatud on) tasaarveldada hageja nõuetega ning seda samas ulatuses, millises kohus hageja nõuet põhjendatuks peab. Kostja palub jätta esitatud hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Lepingu tõlgendamine peab olema kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 p 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi. VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Vastavalt VÕS §-le 638 tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Vastavalt VÕS §-le 643 kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 2 oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Vastavalt VÕS § 644 lg-le 3 kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Vastavalt VÕS § 655 lg-le 1 tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Vastavalt VÕS § 127 lg 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Vastavalt VÕS § 127 lg 3 lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pooled sõlmisid lepingu, seda kirjalikus vormis fikseerimata, hageja alustas tööd ehitusobjektil (nr. 211 (II kd tl 8)). Pooled pidasid läbirääkimisi kirjaliku lepingu sõlmimiseks, kuid see jäi poolte vahel sõlmimata sest ei saavutatud kokkulepet lepingu tingimustes. Kostja (II kd tl 7) seisukoha kohaselt taganes ta lepingust, hageja (II kd tl 6) ei ole tõendanud üleantu väärtust. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hageja rikkus oluliselt lepingut, siis puudub alus järelduseks, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Seega tuleb kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi.

Pooled vaidlevad asjaolude üle, kas hageja on õigustatud nõudma tasu, mille aluseks on ühikuhindade ja ehitusprojektidejärgsete mahtude korrutiste summa või ühikuhindade ja tegelikult teostatud tööde mahtude korrutiste summa, arvestades mõlemal juhul võimaliku tasaarvestusega seoses kostja vastuväidetega puutumuses leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuetega. Pooled sõlmisid suulises vormis töövõtulepingu, mille järgi hageja kohustus kostja tellimusel teostama kolmeteistkümne elumaja ehituse. Pooled ei vaidle, et pooled olid kokku leppinud tööde tasustamisega seoses ühikuhinnad. Pooled vaidlevad tasustamisele kuuluvate mahtude üle. Pooled lähtusid tööde tegelikust mahust (II kd tl 9-12). Kostja kohustus tasuma teostatud tööde eest kokkulepitud ühikuhinda, mis sisaldas ka tasu materjali eest. Kostja poolt esitatud hinnavähenduse kalkulatsioonid (III kd tl 98-110) sisaldavad ühikuhindasid, mis ei lange kokku kostja poolt tõendina esitatud hinnapakkumises (IV kd tl 163172) nimetatud nn jooksva meetri ühikuhindadega. Kohus nõustub hageja esindajaga, et pooltel oli kokkulepe, et kostja tasub vastavalt tegelikult tööde mahule, mitte ületades mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust. Kostja poolt esitatud märkustega aktid (III kd tl 70-80) sisaldavad korduvalt märkust „mahud“. Kostja poolt esitatud hinnavähenduse kalkulatsioonides (III kd tl 98-110) on kostja lähtunud hageja poolt esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktides esitatud kogustest. Sellest saab järeldada, et pooled lähtusid kokkuleppest, mille kohaselt kostja tasub vastavalt tegelikule tööde mahule, mitte ületades mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust. Pooled ei vaidle (VIII kd tl 24 viimane rida ja tl 25), et puudub vaidlus hinnapakkumises (IV kd tl 161-163) nimetatud ühikuhindade osas Kopli 11 eramu osas. Kostja poolt esitatud hinnapakkumises (IV kd tl 161 jj) ja hageja poolt esitatud hinnapakkumises (III kd 60-61) on ühikuhinnad määravas osas samad. Kuivõrd kostja ütles töövõtulepingu ülesse, siis oli hagejal võimalik lõpetada ainult elumajade mullatööde ja vundamentide osa ning osaliselt seinte osa, järelikult nimetatud ehitusjärkude piires oli hageja õigustatud tasu nõudma. Nii pole hageja eelarvet ületanud. Seega ei ole hagi rahuldamist välistavad kostja poolt esitatud seisukohad puutumuses väidetavalt siduva eelarvega kostja tõlgenduses. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt kuivõrd kostjal ei olnud hagejale esitada algselt kõigi 13 elumaja projektdokumentatsioone, siis ei saanud hageja esitada kõigi 13 maja hinnapakkumisi. Seega on õiged hageja esindaja poolt märgitu, et hinnapakkumises sisalduvad ühikuhinnad olid üldiseks aluseks kõigi elumajade ehitushinna määramisel olukorras, kus kõikide elumajade täpsed ehitushinnad olid veel kokku leppimata. Eelnevast tulenevalt pooled, oma tahet vastavalt käitudes avaldades, leppisid kokku, et hinnapakkumiste ühikuhinnad on töövõtulepingu osaks. Kuivõrd hageja esindaja esitas hagi alusena ka asjaolu, et hageja ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust ka kostja poolt esitatud hinnapakkumises (IV kd tl 161 jj) nimetatud summade osas, siis puuduvad alused, millest saaks järeldada, et hagi tuleb rahuldamata jätta (tasaarvestada) osas, mis on puutumuses väidetavalt ebavajalike või ebaõigest kaevetehnikast tekkinud mullatööde mahtudega. Kostja seisukoha kohaselt (X kd tl 148 pöördel) saab üleantu väärtuse leidmisel aluseks võtta ühikuhindade ja lepingu kohaselt tasustamisele kuuluvate mahtude korrutiste summa, millest tuleb maha arvata soklikoorikute kokkuleppeline hinnavähendus. Saadud summast tuleb omakorda maha arvata tööl esinenud puuduste väärtus (kostja terviktekst VII kd tl 79-80). Hageja terviktekstile kostja vastuse kohaselt (VII kd tl 63 pöördel) nähtub, et kostja leiab, et ei tõenda kõigi loetletud tingimuste kokkuleppimist ka tööde teostamise graafik (mis tõendab ainult kokkulepet tähtaegade osas) ega ka hinnapakkumised (millega saab tõendada ainult kokkulepet töö hinna osas).

Kohus järeldab kostja seisukohtadest, et kuivõrd tööd, mille eest hageja tasu nõuab, olid kokku lepitud ja ka teostatud, siis hagi mitterahuldamiseks nimetatud asjaoluga seonduvalt alused puuduvad. Eelnevast järeldab kohus kokkuvõtvalt, et poolte vahel oli kokkulepe tööde eest makstava tasu suuruse suhtes. Kuivõrd hageja ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust kostja poolt esitatud hinnapakkumises, siis puudub alus järeldada, et hageja nõue on alusetu. Kohus järeldab, et poolte vahel oli kokkulepe, et töid tasustatakse vastavalt tehtud tööde mahtudele (mitte ületades mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust kostja poolt esitatud hinnapakkumises), seega oli poolte vahel kokkulepe tööde teostamiseks, mille eest hageja tasu nõuab. Hageja teostas vundamendi ja osaliselt seinte ehituse elamul Kopli 1 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 209, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 39-40; II tl 14, 15), Kopli 3 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 210, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 41-42; II tl 16), Kopli 5 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 211, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 43), Kopli 7 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 212, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 44-45; II tl 17), Kopli 9 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 213, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 46-47; II tl 18), Kopli 11 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 214, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 22, 20, 23), Järve 27 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 215, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 26), Järve 29 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 216, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 48-49; II tl 27); Järve 31 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 217, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 50-51, II tl 28-29), Järve 33 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 218, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 52-53; II tl 30-31), Järve 35 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 219, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 54-55; II tl 33-34), Järve 37 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 220, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 56-57; II tl 35) ja Männi 10 (teostatud tööde nimekiri VI kd tl 221, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 58-59; II tl 37-38). Hagiavalduse tervikteksti lisadest (VI kd tl 209-221) nähtuvad tööde maht, ühikuhind, esitatud aktid ja nende alusel esitatud arvete tasumine või mittetasumine kostja poolt elumajade kaupa. Kostjal on hagejale teostatud tööde eest tasumata: Kopli 1 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 209, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 39-40 (II tl 14-15)) teostatud tööde eest ( arve nr. 040906-4 -II kd tl 85, arve nr. 091106-2 II kd tl 74) 95345,53 krooni (so 6093,69 eurot); Kopli 3 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 210, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 41-42 (II tl 16)) teostatud tööde eest (arve nr. 031206-5 -II kd tl 67, arve nr. 031206-4 - II kd tl 68, arve nr. 310806-5 -II kd tl 88) 57834,35 krooni (so 3696,29 eurot); Kopli 5 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 211, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 43) teostatud tööde eest (arve nr. 311006-1 -II kd tl 78, arve nr. 040906-5 -II kd tl 84) 36583,84 krooni (so 2338,13 eurot); Kopli 7 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 212, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 44-45 (II tl 17)) teostatud tööde eest (arve nr. 091106-1 -II kd tl 75,76) 158419,45 krooni (so 10124,85 eurot); Kopli 9 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 213, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 46-47 (II tl 18)) teostatud tööde eest (arve nr. 201106-01 -II kd tl 73, arve nr. 201106-2 –II kd tl 72) 70795,75 krooni (so 4524,67 eurot); Kopli 11 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 214, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 22 (20-21, 23)) teostatud tööde eest (arve nr. 300806-1 -II kd tl 87, arve nr. 040906-1 -II kd tl 86, arve nr. 310806-1 –II kd tl 92) 79029,91 krooni (so 5050,93 eurot);

Järve 27 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 215, akt tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 26 (24)) teostatud tööde eest (arve nr. 310806-4 -II kd tl 89, arve nr. 300806-2 -II kd tl 93) 47719,73 krooni (so 3049,85 eurot); Järve 29 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 216, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 48-49 (II tl 27)) teostatud tööde eest (arve nr. 081106-1 -II kd tl 77) 53277 krooni (so 3405,02 eurot); Järve 31 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 217, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 50-51 (II tl 28-29)) teostatud tööde eest (arve nr. 061206-1 -II kd tl 62-63) 98827,89 krooni (so 6313,25 eurot); Järve 33 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 218, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 52-53 (II tl 30-31)) teostatud tööde eest (arve nr. 041206-3 -II kd tl 64, arve nr. 041206-2 –II kd tl 65, arve nr. 231006-1 –II kd tl 79) 74234,27 krooni (so 4744,43 eurot); Järve 35 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 219, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 54-55 (II tl 33-34)) teostatud tööde eest (arve nr. 181006-3 -II kd tl 80, arve nr. 310806-3 –II kd tl 90, arve nr. 181006-2 –II kd tl 81, arve nr. 041206-1 –II kd tl 66) 150433,54 krooni (so 9614,46 eurot); Järve 37 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 220, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 56-57 (II tl 35)) teostatud tööde eest (arve nr. 031206-2 -II kd tl 69, arve nr. 031203-3 –II kd tl 71, arve nr. 181006-1 –II kd tl 82) 155246,94 krooni (so 9922,09 eurot); Männi 10 (ülevaade teostatud tööde kohta VI kd tl 221, aktid tasumata tööde üleandmise kohta II kd tl 58-59 (II tl 37-38)) teostatud tööde eest (arve nr. 031206-1 -II kd tl 70, arve nr. 171006-1 –II kd tl 83, arve nr. 310806-2 –II kd tl 91) 58216,72 krooni (so 3720,73 eurot). Samuti on kostjal tasumata hageja poolt OÜ-lt Mulgi Maamõõdubüroo tellitud geodeeditööd (VI kd tl 222, IV kd tl 51-52, nähtub ka VII kd tl 94), millest hageja nõuab 9900.02 krooni (so 632,73 eurot) (arve nr. 240806-1, II kd tl 94). Kohus nõustub hageja esindajaga, et tegemist on nõude osaga, mis on otseselt kokkulepitud ehitustöödega seotud ja seega põhjendatud. Nähtuvalt OÜ Mulgi Maamõõdubüroo arvetest (IV kd tl 51, 52) on kogu geodeeditöö maksumus 33350 krooni. Kuigi tööde vastuvõtmine kostja poolt ei kuulu otseselt tõendamisesemesse, näitab hageja läbi tööde vastuvõtmise kostja poolt, tasu nõude alust ja suurust. Töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava kokkuleppe tööde vastuvõtmist puudutavas osas. Hagiavalduse terviktekstile kostja vastuse kohaselt - vaheaktidega tööde akteerimine (mitte vastuvõtmine) ja nende alusel esitatud arvete tasumine oli vaid kostja poolne vastutulek, sest hagejal endal puudusid käibevahendid. Mingisugust kokkuleppelist kohustust kostjal seda teha ei olnud (VII kd 67). Kuivõrd pooled käitusid selliselt nagu hageja esindaja kirjeldas, siis kohus järeldab erinevalt kostja esindaja eelosundatud seisukohast, et kostja poolt arvete tasumine tõendabki vastava kokkuleppe olemasolu. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt arvete tasumisest saab järeldada kostja poolt vastavate tööde vastuvõtmist ka olukorras, kus vastavatele aktidele pole kostja esindaja alla kirjutanud. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt saab tööd vastuvõetuks lugeda hiljemalt hageja poolt koostatud kordusaktides märgitud kuupäevadele järgnevalt esitatud kirjas (III kd tl 81) märgitud kuupäeval (06.november 2006), sest kostja ei esitanud asjaolusid, mis tooksid kaasa teistsuguse järelduse. Hageja poolt kostjale esitatud kordusaktide alusel arved (II köide tl 62-94) on kostja hagejale piisavalt põhjendamata jätnud tasumata. Kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, mille kohaselt - lähtuvalt kostja poolt esitatud hinnavähendusest võib järeldada, et ka kostja on tööd vastu võtnud, vastasel juhul ei oleks kostjal alust esitada hinnavähendust, samuti tasaarvestusnõudeid. Kokku nõuab hageja kostjalt põhinõudena: (6093,69+3696,29+2338,13+10124,85+4524,67+5050,93+3049,85+3405,02+6313,25+4744,43+ 9614,46+9922,09 +3720,73+632,73) 73231,12 eurot.

OÜ EKE NORA (X kd 120) direktori Anu Peetsi poolt esitatud tööde maksumuse arvestus (X kd 117-119) tõendab kaudselt, et hageja poolt nõutavad summad vastavad tööde maksumusele vaadeldaval ajaperioodil, sest nimetatud arvestus on koostatud pooltevahelise lepingu mahtudest (X kd tl 121-134) lähtudes. OÜ EKE NORA direktori Anu Peetsi poolt arvestatud summad ei anna alust arvata, et hageja poolt esitatud asjaoludes esineb vasturääkivusi või et muul põhjusel esineb alus hageja poolt esitatud asjaoludes kahtlemiseks. Kostja on esitanud väited, et hageja rikkus oluliselt lepingut ning kostja taganes lepingust. Kostja on esitanud väited, et ta on hageja nõude tasaarvestanud enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuetega hageja vastu. Kohus leiab, et kostja poolt esitatu ei välista hagi rahuldamist hageja poolt esitatud asjaolude alusel. Hoolimata asjaolust, et pooled vahetasid omavahel töövõtulepingu projekte mitmel korral, ei saa pooltevahelisi suhteid määravas osas sisustada vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaolude kaudu, sest poolte käitumine lepingulises suhtes olles ei võimalda vastupidist järeldada. Seega VÕS § 29 lg 5 p-s 1 sätestatud lepingueelsed läbirääkimised, millest osa nähtub kostja poolt esitatud poolte kirjavahetusest (II kd 137-234) ei toonud kaasa olukorda, millest saaks järeldada, et pooled käitusid pärast ehitustööde alustamist vastavalt osundatud poolte kirjavahetuses märgitud tingimustele. Töövõtulepingu projektides märgitud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastavad kokkulepped, sh leppetrahvi osas. Poolte vahel vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele (VII tl 67-68, 76-77) vastava kokkuleppe leppetrahvi puutuvalt, vastastikune nõustumine leppetrahvi puutuvalt ei ole tuvastatav. Pooled leppetrahvis kokku ei leppinud. Seega ei saa lugeda pooli kokku leppinuks ka leppetrahvi suuruses. Kaks kostja kirja hagejale (II kd tl 235-236) ei tõenda samuti leppetrahvi suurust ega kokkulepet. Tunnistajana ülekuulatud Merike Veiberi ütluste kohaselt vaidlust ei olnud leppetrahvi kohaldamises. Tunnistaja poolt pooltevahelise suhte asjaolude tõlgendus ütlusena ei ole piisav tuvastamaks määravas osas lepingulise suhte sisu. Kostja pool ei lükanud ümber hageja poolt asjaoluna esitatut, et mitmed viivitused ja tööde ümbertegemised töövõtulepingu täitmisel tulenesid kostjapoolsetest asjaoludest (mh ehitamiseks vajaliku dokumentatsiooni (konstruktiivse osa jooniste) hilinemisega (so pärast ehitustööde algust) esitamisest: tõendavad tunnistajana üle kuulatud Janek Nurmeotsa ütlused (VII kd tl 138) ja kiri kostjale (IV kd tl 30). Seega ehitusetappide ajagraafikutes oli küll esialgne kokkulepe (II kd tl 237-249) ja protokoll nr 2 (III kd tl 15) tõendab esialgse projektdokumentatsiooni üleandmist hagejale, kuid muu hulgas kostja tegevus, sh dokumentatsiooni üleandmisega viivitamine (IV kd tl 30) ja täpsuste tegemine (IV kd tl 40-50) töövõtulepingu täitmisel ei võimaldanud hagejal lepingut esialgsete tähtaegade osas täita. Kostja väide, et tegemist on nn fabritseeritud tõendiga (IV kd tl 30), ei ole piisavalt põhistatud. Kostja esindaja seisukoht, mille kohaselt: kostja rõhutab eraldi ka seda, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks kostja pidanud hagejale projektdokumentatsiooni esitama ning hageja ei ole kohtule ka esitanud nimetatud kokkuleppe olemasolu kinnitavaid tõendeid, on vastuolu kostja etteheitega hagejale, et viimane viivitas kohustuse täitmisega ületades oluliselt lepinguga sätestatud tähtaegu, sest tulemuslik ehitamine ilma projektdokumentatsioonita ei ole võimalik. Kuivõrd 01.06.2006 hinnapakkumises nimetatule lisaks teostas hageja ehitusprojektide muudatustega kooskõlas töid (VII kd tl 22-58), mis sisaldusid 25.08.2006 hinnapakkumises, siis

kostjapoolsed etteheited hagejale viivitamisega seoses on alusetud. Kostja poolt esitatud tõendina poolte kirjavahetuse kostja poolt 03.07.2006 hagejale saadetud lepinguprojektis olev kommentaar nr K95 (II kd tl 201) ja kostja 26.06.2006 kostja kiri (III kd tl 63-64) näitavad kostja huvi tähtaegadest kinnipidamise vastu, kuid ei välista kostjapoolsete minetuste olemasolu. Kostja ei esitanud hagejale kõiki vajalikke dokumente omapoolsete viivitusteta võimaldamaks hagejale viivitusteta töötada. Tulenevalt nimetatust ei saa kostja poolt leppetrahvi kaudu hageja nõude tasaarvestamist põhjendatuks lugeda. Poolte vahel vahetatud töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava kokkuleppe tagatise andmisega seonduvalt. Hageja alustas kostja nõusolekul ehitustöid ilma kirjalikus vormis lepingut sõlmimata. Nähtuvalt protokollist (III kd tl 69 (punkt 6)) pooled leidsid, et tagatise vajaliku olevat, ei vormistanud seda nimetatud protokolliga, kostja esindaja nõudis tagatise andmist (III kd, tl 82), kui hageja esindaja viitas üleandmis- vastuvõtmisaktidele. Pooled ei leppinud kokku kostja tõlgendusele vastavalt tagatise andmise. Kuivõrd hageja alustas kostja heakskiidul ehitustöid ilma kirjalikus vormis lepingut sõlmimata, siis kostja tuginemine tagatise andmist käsitlevale regulatsioonile pärast suure osa ehitustööde teostamist ei välista hagi rahuldamist. Seega kostja poolt õiguskaitsevahendina nimetatud ja kasutatud õigus keelduda raha maksmise kohustusest kuni hageja poolt ehitustöödele tagatise andmiseni ei olnud põhjendatud. Kuigi kostjal on õigus nõuda hagejalt väidetavatest tehtud tööde puudustest tingitud varalise kahjuna puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, ei ole kostja piisavalt tõendanud, et hageja poolt tehtud tööd olid selliste puudustega, mis tingis tööde ümbertegemise kostja poolt nimetatud ulatuses. Kostja ei ole piisavalt tõendanud, et tema poolt kantud kulutused tulenesid hageja tegevusest või tegevusetusest ning hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena on tehtud lepingujärgne töö oluliste puudustega. Kostja etteheited hagejale, et viimane on teinud mullatööde osas juurdekirjutusi, kasutanud ebaõiget tehnilisi vahendeid, on ehitanud mullatööde osas projektile mittevastavalt st eemaldanud pinnast vajalikust suuremas ulatuses ei ole hagi rahuldamist välistavad st hageja nõue ei ole nimetatud osas lõppenud tasaarvestusega. Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistaja Riho Pähn andis ütlusi (VIII tl 31), mille kohaselt tegemist oli kruusa sisaldava pinnasega, seega on õige hageja esindaja poolt väidetu, mille kohaselt tuli mitmed vundamendisüvendid piisavalt kvaliteetseks ehitamiseks tervikuna tühjaks kaevata. OÜ Riksil On Kopp Ees kirja (VII kd tl 58) kohaselt pinnase eripärast tulenevalt Kopli 11 ehitusel tuli välja kaevata kogu ehitusalune pinnas. Kostja seisukoht, et (VII kd tl 74) oli üldteada fakt, et kogu ehitusalune krunt asub endise kruusakarjääri maa-alal, kinnitab et tegemist oli pinnasega, mille puhul on tegemist keskmisest raskema ja varisemisohtu sisaldava olukorraga. Kostja jaoks üldteada fakt ei tähenda siiski kogu maa-alal ühesuguste tingimuste esinemist. Seda kinnitavad kostja poolt esitatud saviliivmoreeni esinemist (VII kd tl 204-206) näitavad pinnaseuuringu dokumendid. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja Tiit Veiber, kes viibis igapäevaselt ehitustööde teostamise juures, andis mitmete vundamendisüvendite tühjaks kaevamiseks nõusoleku (tõendatud tunnistajana üle kuulatud Janek Nurmeotsa ütlustega (VII kd tl 139-140, nr 23 ja 32)), siis puudub alus mullatööde mahu väidetava ületamise osas kostjapoolsete vastuväidete arvestamiseks olukorras, kus hageja ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust. Kostja esitas tagasitäidete ebakvaliteetsust puudutava vastuväite. Tunnistajana ülekuulatud Merike Veiber vastas küsimusele - mida oskate öelda selliste kuludokumentide kohta, mis on esitatud äriühingute nagu Brom, Defero, Avust, Marki Transport; Luppe Invest, Aspen Grupp; OK Veod, Cramo Estonia; Viljandi Veevärk 3 kd-s tl 117-145, 169-170 poolt? – järgnevalt:

Aspen Gruppi puhul on tegemist tagasitäidete parandustöödega tl 124; Avust OÜ puhul on tegemist samuti tagasitäidete parandustöödega tl 125-156; ka ülejäänud äriühingute puhul on tegemist tagasitäitmistööde parandamisega tl 124- 145. Kostja poolt esitatud tõendid (VII kd tl 126-132) tõendavad kostja poolt kulutuste kandmist, kuid ei seo tõendites märgitut hagejaga. Tunnistaja Riho Pähn ütluste (VIII kd tl 31) kohaselt paigaldati pärast tagasitäidete teostamist maakütteseadmeid. Kuivõrd pärast tagasitäidete teostamist hageja poolt paigaldati ehitusobjektil maakütteseadmeid, mis tingis pinnase osalise lahtikaevamise, siis ei saa järeldada kostja poolt esitatud eelosundatud tunnistajale kostja esindaja poolt esitatud küsimuses ja tunnistaja ütlustes nimetatud dokumentaalsetest tõenditest tulenevalt hageja poolt tagasitäidete ebakvaliteetset teostamist ja puudub alus jätta selles osas hagi rahuldamata st lugeda nõue tasaarvestatuks. 16.

Estonian Building Invest OÜ kirja kohaselt (X kd tl 93) on kostja seaduslik esindaja leidnud et varasem hinnapakkumine on tehtud madalatest hindadest lähtudes. Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse OÜ (registrikanne VII kd tl 124) töötajate poolt koostatud arvamus (V kd tl 173-174) ei välista täielikult vastavate vahtpolüstüreenplaatide kasutamise, arvamus eeldab lisatööde tegemist. Nähtuvalt nimetatud dokumendi punktist 3 (V kd tl 174) leiavad arvamuse koostanud isikud, et ehituse käigus majade vundamentide vertikaalne soojustus EPS-R (Routa) on asendatud EPS-80ga, millest viimane ei ole mõeldud kasutamiseks niisketes või veega küllastunud pinnastes (sh saviliivmoreen), kuna selle veeimavus on liiga suur, mistõttu väheneb oluliselt soojapidavus. Erinevalt eelnevast leiab OÜ Katuseekspert (registrikanne VII kd tl 216 ja VII kd tl 214), , et EPS80 vana markeering on EPS-R. Seega puudub alus sokliseinte isolatsiooni puutuvate vastuväidete osas hagi mitterahuldamiseks vastuväidete ebapiisava tõendatuse tõttu. Kostja vastuse hagiavalduse terviktekstile kohaselt ...pöördus kostja OÜ Kuupmeeter poole, kes ei aktsepteerinud hageja poolt pakutud lahendit vaid esitas 12.07.06 projektis toodule alternatiivse lahenduse (III kd tl 111). Alternatiivlahenduse kohaselt võis monoliitbetoonist valamise asendada osaliselt Columbia-kivi betoonplokkide ladumisega, kuid monoliitbetoonist soklikooriku osa tuli valada 420 mm ulatuses. Mistahes uusi Columbia-kivist sokli jooniseid OÜ Kuupmeeter seejuures ei esitanud nagu on hageja ebaõigesti väitnud hagiavalduse tervikteksti leheküljel 20. ...Oma põhimõttelise nõusoleku soklikooriku osaliseks tegemiseks Columbia-kivi plokkidest andis kostja 07.07.06 saadetud kirjaga (manuses olev juhatuse koosoleku protokoll) (III kd tl 112-113), kus on selgesõnaliselt kirjas, et raudbetoonkooriku asendamisega Columbia kiviga (mitte hageja pakutud konstruktsioonilahendusega) on kostja nõus, kui sokli hind on maja kohta 5000 krooni odavam. Kostja arvestas seejuures asjaoludega, et töövõtja poolt hinnapakkumises pakutud hind sisaldas projektijärgset monoliitse raudbetoonsokli ehitust ning uus lahendus, mille järgi asendati raudbetoonist ehitamine osaliselt Columbia-kivi plokkidega, oli teostuselt odavam. Kostja ei pidanud hinda alla kauplema ja oleks võinud nõuda projektijärgset lahendust. Hageja töövõtjana aktsepteeris kostjapoolset tingimust hinna muudatuse kohta alustades soklite ehitust Columbia-kivi plokkidest. Kahetsusväärselt ei tulnud töövõtja ka uue lahendusega soklite ehitamisega toime. Kohus järeldab, et kostja oli teadlik Columbia-kivi kasutamisest hageja poolt. Hageja poolt teostatud töö ebakvaliteetsus ka pärast pooltevahelist nõusolekut soklid erinevalt algselt kokkulepitust ehitada ei ole kostja poolt piisavat tõendamist leidnud. Kostja 13.11.2006 kiri (III kd tl 94), kust nähtub kostja seisukoht, et tagasisaadetud aktidele puudustena märgitud tööd olid tööde ülevaatamise seisuga (07.11.2006), tegemata või tehtud ebakvaliteetselt, samuti kostja 20. 11.06 kiri (mis on käsitletav kostja ülesütlemisavaldusena) (VII kd 207) ei välista samuti hagi rahuldamist, sest kirjad on koostatud kostja poolt vastustena hageja esindaja (III kd tl 95, VII kd 208)) seisukohtadele olukorras, kus poolte eriarvamuste hulk oli suhteliselt suur. Sellises olukorras koostatud kirjavahetuses sisalduva informatsiooni tõenduslik väärtus ei ole absoluutne. See kehtib ka hageja kirjas (VII kd tl 96-100) kohta. Kostja ei lükanud ümber hageja väiteid, et hageja teostas oktoobris 2006.a. asja kohtuvälise lahenduse huvides vastavalt poolte kokkuleppele ja aktidele kantud esitatud vastuväidetele (III kd tl 70-80) täiendavaid töid, sh ...painutati armatuurvardaid, kuigi see tuleb paika panna põrandavalamisel, mille teostamiseni hageja lepingu lõppemise tõttu ei jõudnud .... Armatuurvarraste ebaõige kõrgus pärast hageja poolt parandustööde tegemist on kostja poolt tõendamata. Kostja vastuse hagiavalduse terviktekstile kohaselt Hageja teostas mõningaid Fibo plokkidest ja Columbia plokkidest „seinte ladumisi“ (1. plokirea ladumine) kuid seda omavoliliselt ilma

kostja nõusolekuta. .... Seejärel kasutati betoonkooriku valamise töödel nuivibraatorit, mille tagajärjel läksid ilma kindla seotiseta paigaldatud plokid lahti. Sellest tulenevalt ei saa nimetatud plokirea ehitamist pidada seinte ehitamiseks. Lahtised plokid eemaldati ja paigaldati uuest OÜ Brom poolt. Hageja poolt teostatud „seinte ehituse“ kvaliteet oli niivõrd halb, et kogu töö tuli uue ehitaja poolt kas maha lammutada või suuri parandusi teha. Lisaks lammutas oma ehitatud Kopli 5 seinad (lisaks 1. plokireale) ja Kopli 3 seinad hageja ise, kuid ikkagi esitas lammutatud Kopli 3 seinte ladumise kohta arve 031206 – 4 (III kd, tl 169). Seinte hinnavähenduse summa kokku oli 86614 kr. Seinte ladumise tellis kostja OÜ-lt Brom, kes teostas ka hageja vigade parandamise. OÜ Brom ehituspäeviku väljavõtted (VII kd tl 161- 167), milles nimetatakse eelmist ehitajat ja valesti ja vigadega tegemist, ei tõenda hagejapoolseid minetusi, sest OÜ Brom ei ole pädev hindaja ja seos hageja tegevuse või tegevusetusega ei ole piisav. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Brom teostas (sh tõend III kd tl 180) nende seinte (-osade) uuesti ladumise, mille eest esitatud nõue on vaidluse esemeks. Seega puudub alus jätta hagi nimetatud osas rahuldamata. Kostja poolt esitatud pooltevaheline kirjavahetus (III kd tl 62-64, 82-83, 94-95, 113-115, V kd tl 171-172, VII kd 207-208), kolmanda isiku kiri (VII kd tl 209), kostja poolt allkirjastamata ehitustöödes võimalikke puudusi kirjeldavad aktid (III kd tl 70-80, 171-179), teade (III kd tl 65), samuti protokollid (III kd tl 66-69, 84-93, IV kd tl 27, 31-32, 37-39, 204-212), millest nähtuvad ehitustöödes võimalikku parandamist vajavad detailid, samuti kostja ja kolmanda isiku vaheline kokkulepe (III kd tl 116), samuti fotomaterjal (IV kd tl 218-235, VII kd tl 116, 117, 125) ei tingi hagi rahuldamata jätmist, sest hageja teostas pärast kostja poolt võimalikele puudustele tähelepanu juhtimist elumajade juures parandamistöid. Samuti puuduvad fotosid konkreetse aja ja kohaga (elumajaga) seostavad piisavad tõendid. Tunnistaja Eldur Kalmanni (omanikujärelvalve teostaja) 15.11.2009 antud ütlustest ei nähtu konkreetselt, millise elumaja milline osa millisel viisil ei vasta kokkulepitule või üldaktsepteeritule kvaliteedile. Hageja poolt teostatud parandamistööd on hagi rahuldamist tingivad, sest poolte erinevad arusaamad töö kvaliteedi astmest said lähendatud läbi hageja poolt tööde parandamise ja viimistlemise. Parandamiskulude eest eraldi tasunõuet hageja esitanud ei ole. Hageja arved koos kahe hinnapakkumisena pealkirjastatud dokumendiga ja skeemiga ning saatelehega (III kd tl 146-167, 181-182, 191-195) ei too samuti kaasa hagi rahuldamata jätmist, sest hageja on esitanud nõude, mille aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise viisi ja järjekorra, samuti asjaolude olemasolu tõendavate tõendite esitamise või mitteesitamise ta ise valib. Kostja vastuväited nimetatud dokumentide alusel ei ole hagi rahuldamist välistavad, sest tööde mittetegemist (kui negatiivset asjaolu) või ebakohast tegemist peab tõendama kostja. Kostja poolt esitatud ja hageja poolt koostatud dokumentidest ei tulene tema poolt töö ebakohane töö teostamine või töö tegemata jätmine. Liiva ja kruusa juurdetoomine kostja vahendite eest (III kd tl 132, 134) ei välista hagi rahuldamist, sest tunnistaja Riho Pähni ütlustest nähtub, et tagasitäidet teostati kohapeal olnud ja kostja seadusliku esindaja poolt juurdetoodud materjali kasutades. Kostja poolt esitatud vastuväited puutumuses Fibo plokkide ostu, osalise tasaarvestuse ja transpordiga (III kd tl 185-186, 188-190) ei ole samuti hagi rahuldamist välistavad, sest kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest oli kostjal vaja vastavad kulutused kanda.

Kohus leiab erinevalt kostja esindajast, et hageja ei ole sisuliselt omaks võtnud, et pooltel oli kokkulepe Fibo plokkide ostmise- ja tasaarveldamise osas. Tunnistaja Riho Kukk andis ütlusi, mille kohaselt tema teostas mitmel korral tagasitäidet ja tunnistaja Lembit Sinimets andis ütlusi, mille kohaselt tema koos Tiit Veiberiga teostas tagasitäidet. Kostja esindaja leidis (VII kd tl 184) pärast Riho Kuke ülekuulamist, et Riho Kukel võis tunnistusi andes tekkida huvide konflikt (ühelt poolt: hageja-poolse alltöövõtja töötajana, kes tegi puuduliku pinnase tagasitäite ja teiselt poolt: tellija-poolse alltöövõtja töötajana, kes parandas selle sama puuduliku töö), mille tulemusena olid tunnistajana antud ütlused osaliselt ilmselgelt ebalevad ja üldsõnalised või mitmeti tõlgendamist võimaldavad, seda vaatamata konkreetsetele ja selgelt esitatud küsimustele. Kostja esitas täiendavate tõenditena kostja kaetud tööde aktid ja väljavõtted ehituspäevikutest (VII kd tl 186-202), mis tõendavad kostja tõlgenduses, et vundamentide välise kui ka sisemise tagasitäite korrastamise ja puuduoleva osa ning tagasitäite tihendamise teostas kostja (VII kd tl 184). Kohus leiab, et kuivõrd kostja esitas vastuväitena hagile ka hageja poolt ebakvaliteetselt tagasitäidete teostamise kui asjaolu, siis need kaks asjaolu on vastuolus ja sellistena hagi rahuldamist mittevälistavad. Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt mitme elumaja ehitamisel ehitas hageja konstruktsiooni osi (taldmikke) eirates joonistes kirjeldatud näitajaid (sh materjali kogus). Hageja poolt esitatud joonised (VII kd tl 22-58) hinnatuna kogumis tunnistajana ülekuulatud Janek Nurmeotsa ütlustega võimaldavad järeldada, et pooltevahelise koostöö käigus ehitati viisil, mis tagas elumajade vundamentide ja taldmike valmimise. Eelmärgitust tulenevalt ei saa järeldada, et hinnapakkumise võtmine või töö tegemine kolmandate isikute poolt on põhjuslikus seoses hageja väidetavate tegevuse või tegevusetusega. Eelosundatud põhjusel ei tingi hagi rahuldamata jätmist ka kostja poolt õiguskaitsevahendina piisavalt põhjendamata hinna vähendamine (III kd tl 96111). Tulenevalt nimetatust ei saa kostja poolt väidetavate töös esinenud puuduste kaudu hageja nõude tasaarvestamist põhjendatuks lugeda. Seega ei tingi hagi rahuldamata jätmist kostja poolt viidatud tema poolt kantud või kandmata kulutused, mis väidetavalt on seotud hageja poolt tehtud tööde puudustega. Kostja poolt esitatud ehituspäevikute lehed (VII kd tl 94-108, 153) on esitatud eesmärgiga hagejast erinevalt sisustada pooltevahelise lepingu tingimusi. Asja sisulise lahendamisega seonduvalt puudub nimetatud tõenditel väärtus, mis välistaks hagi rahuldamise. Viigi Püssale müüdavasse elumajja köögi paigaldamine ei ole kostja poolt esitatud dokumentaalse tõendi (VII kd tl 109) järgi ka tõsikindlalt tuvastatav, sest tegemist on tellimusega. Hageja poolt esitatud kirjavahetus (X kd tl 89-92) muudab ebausaldusväärseks ka kostja poolt väidetud köögi paigaldamise maksumuse. Raha ülekandmine (VII kd tl 110-112, 113-114) ja kokkulepe (IV kd tl 202), millega Viigi Püssa loobus kostjaga sõlmitud kinnisasja müügilepingust taganemisest ning sellega seotud leppetrahvi nõude, suuruses 843408 krooni, esitamisest (vt IV kd tl 201) tingimusel, et kostja paigaldab tema eramusse köögimööblit ja sanitaartehnikat, ei tõenda kostjal kahju tekkimist hagejast tulenevalt. Kolmandate isikute (sh Viigi Püssa) ees tekkinud kostja vastutus (IV kd tl 185-202) hüvitamisele kuuluva kahjuna või viimase ärahoidmist tingiva kulutuse tegemine ei ole samuti hagi rahuldamist välistav, sest kostja ei ole piisavalt tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt on väidetav kahju tekkinud või viimase ärahoidmist tingiv kulutus kantud.

Hageja poolt ebapiisav ehitustööde dokumenteerimise ei ole hagi rahuldamist välistav, kuivõrd hageja ei asunud lepingut täitma ilma kostja heakskiidu ja teadmisega asjaoludest. Seega kostja poolt vastuväidetes nimetatud asjaolud (hageja nõude tasaarvestamine enda nõuetega hageja vastu) ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). 29. juuni 2009.a. seisuga moodustub seadusjärgne viivitusintress 302958,76 krooni so 19362,59 eurot (VI kd tl 158-169). Lepingu ülesütlemisel kostja poolt muutus tasunõue sissenõutavaks ning kostja sattus selle täitmisega viivitusse. Kohtuistungite protokollide parandamiseks esitatud taotluste suhtes leiab kohus, et nimetatud taotlustes sisalduvate vastuväidete rahuldamiseks alused puuduvad, sest kohtuistungite protokollid on asjas koostatud kooskõlas TsMS § 49 lg 2 teise lauses märgituga, arvestades TsMS §-s 50 sätestatuga. Vastuväited tuleb lisada vastavalt TsMS § 53 lg 4 teisele lausele kohtuistungi protokollile. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.