Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Egon Konsand
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-639
Tsiviilasi
OÜ Stoemrun hagi OÜ Rovertsen vastu võlgnevuse summas 1 154 614.25 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10.01.2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rovertsen määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
OÜ Stoemrun taotles enne hagiavalduse esitamist TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel hagi tagamise korras OÜ-le Rovertsen kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmist. Hagi tagamise avaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 08.05.2006 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja kohustus teostama kinnistul Kopli 11, asukohaga Kopli 11 Viljandi 13 maja ehituse vastavalt hageja poolt kostjale esitatud hinnapakkumisele, kostja aga kohustus tasuma
teostatud tööde eest kokkulepitud tasu, mis sisaldas ka tasu materjali eest. Hageja teostas 13 maja vundamendi ehituse, mille eest on kostja jätnud suures osas tasumata. Käesoleva seisuga on kostja hagejale võlgu 1 154 614.25 krooni. Nimetatud võlgnevusele lisandub viivitusintress vastavalt võlaõigusseadusele. Kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele nõudmistele võlga tasunud, kuigi tal oli selleks aega üle aasta. Kostja on juriidiline isik, kelle osakapital on vaid 40 000 krooni. Kostja omab hoonestusõigust, mis on sissekantud kinnistu nr 28409 kolmandasse jakku kestvusega 50 aastat 13 elamu püstitamiseks vastavalt Viljandi Linnavalitsuse 12.05.2003 korraldusega nr 353 kehtestatud Viljandi linna kvartali nr 42 osa ala detailplaneeringule. Kuna kostja võib nimetatud hoonestusõiguse igal ajal võõrandada, võib kostja muutuda varatuks osaühinguks. Seega taotles hageja hagi tagamist, vältimaks olukorda, et kostja võõrandab enne kohtuotsuse jõustumist hoonestusõiguse heausksesse omandusse, millega oleks raskendatud kohtuotsuse täitmine või osutuks võimatuks.
Tartu Maakohus tagas 10.01.2008 määrusega hagi ja seadis OÜ-le Rovertsen kuuluvale hoonestusõigusele asukohaga elamumaa Viljandi linn Kopli tn 11, katastritunnus 89712:004:0002, kohtuliku hüpoteegi OÜ Stoemrun kasuks summas 500 000 krooni. Määruse põhjenduste kohaselt lähtudes TsMS § 377 lg-st 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tulenevalt hagi tagamise taotlusest on põhjendatud kohtuliku hüpoteegi seadmine OÜ Stoemrun kasuks. Vastavalt TsMS § 378 lg 1 p-le 1 on põhjendatud hagi tagamise abinõuna seada OÜ Rovertsen kuuluvale hoonestusõigusele (uus registriosa nr 3099839) asukohaga elamumaa Viljandi linn Kopli tn 11, katastritunnus 89712:004:0002, kohtulik hüpoteek OÜ Stoemrun kasuks.
OÜ Roversten esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 10.01.2008 määruse ning teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt tulenevalt TsMS § 382 lg-st 1 peab hageja oma avalduses põhistama, miks hagi kohe ei esitata. Hagejal oli kostja vastu suunatud nõue olemas juba üle aasta. Seega on hagejal olnud hagi esitamiseks samuti aega üle aasta ja puudub mistahes objektiivne põhjus, miks hagi kohe ei esitatud. Hagi tagamise vajadust põhistavad seisukohad on sisutühjad ja ainetud. Asjaolu, et kostja osakapital on 40 000 krooni ja kostjale kuulub hoonestusõigus, mille ta võib omanikuna võõrandada, ei tähenda seda, et kostja võiks muutuda varatuks. Juriidiline isik saab oma kinnisasju võõrandada vaid tasu eest, mille tulemusena laekub võõrandatava kinnisasja vastu ka raha kinnisasja väärtuses. Hoonestusõigus on seatud kestvusega 50 aastat ja 13 elamu püstitamiseks. Üks elamu Viljandi linnas ületaks hageja nõude juba vähemalt kahekordselt ning kohtuliku hüpoteegi suuruse neljakordselt. Avalikus äriregistri andmebaasis avaldatud OÜ Roversten 2006 aasta majandusaasta aruandest nähtub, et ainuüksi 2006 aastal moodustas OÜ Roversten puhaskasum 638 348 krooni. Seega ületab kostja osakapitali nimiväärtust omakapital 18 korda. Seega puuduvad mistahes alused kostja suhtes hagi tagamise kohaldamiseks. Samuti puudub vaidlustatud kohtumääruses TsMS §-s 382 lg 2 nimetatud tähtaeg, mille jooksul peab hageja hagi esitama.
OÜ Stoemrun vaidleb määrusele vastu.
Vastuväidete kohaselt oli hageja sunnitud hagi tagamise enne hagiavalduse esitamist esitama, kuna kostja on võlgu ka paljudele teistele äriühingutele, kellega tal on samuti pikale veninud kohtuväline menetlus. Seega on oht, et kui kostja müüb oma ainukese kinnisasja hoonestusõiguse, siis võib kostja muutuda varatuks äriühinguks, mistõttu võib hageja nõude täitmine võimatuks muutuda. Kostja on juriidiline isik, kelle osakapital on vaid 40 000 krooni. Asjakohatu on kostja väide, et kinnisasi võõrandatakse tasu eest ja ühe elamu hind ületaks nõude vähemalt kahekordselt ning hüpoteeki neljakordselt. Kostja võib hoonestusõiguse igal ajal võõrandada. Kostja ehitas antud elamud müügiks mitte äriühingule endale. Kostja võlgnevustest paljudele töövõtjatele tulenevalt on vaid aja küsimus, millal hoonestusõigus edasi müüakse. Juhul, kui kostja äritegevuse lõpetab või müüb oma hoonestusõiguse, või seatakse antud hoonestusõigusele lubatavaid piiratuid asjaõigusi, võib osutuda raskendatuks või võimatuks täita hagi rahuldatavat otsust. Kohtulik hüpoteek ei koorma kostjat liigselt. Kohtulik hüpoteek on seatud hageja kasuks vaid 500 000 krooni ulatuses, mitte tervele hoonestusõiguse väärtusele. Kostja võib ka hagi tagamise asendada raha maksmisega. Kostja poolt esitatud 2006. a majandusaasta aruanne on asjakohatu. See ei ole hagejale garantiiks. Kuigi määruses ei ole antud lähtuvalt TsMS §-st 382 lg 2 tähtaega, mis ajaks peab olema hagiavaldus esitatud, peab hageja kinni eelnevalt nimetatud seaduse sättest ja esitab hagiavalduse ühe kuu jooksul.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama seadustiku § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. TsMS § 382 lg 1 sätestatakse, et kohus võib avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist; sel juhul tuleb avalduses põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Ülalmärgitud sätetest tuleneb, et hageja peab hagi tagamise avalduses, mis esitatakse enne hagi esitamist, põhistama nii asjaolusid, mille alusel ta leiab, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, kui ka seda, miks ei ole hagi esitamine võimalik kohe. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väited, et kaevatava kohtumäärusega on jäetud hagi tagamise vajadus sisuliselt üldse põhjendamata ning et vastustaja hagi tagamist põhistavad seisukohad on sisutühjad ja ainetud. Ringkonnakohus arvates on hageja tema 09.01.2008 avaldusest nähtuvalt põhistanud vajalikul määral nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on põhjendanud ka hagi kohese esitamise võimatust, märkides, et hagiavaldus on veel koostamisel. Maakohus on hageja sellekohaste põhistustega nõustunud ning on põhjendatult asunud seisukohale, et hagi tagamine on vajalik, kuna hagi võimaliku rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise vajaduse tingib käesoleval juhul juba üksnes see asjaolu, et hageja märkis oma avalduses kavatsust esitada kostja vastu 500 000 krooni suurune nõue, mis on piisavalt suur järeldamaks, et kostjal kui 40 000 krooni suuruse osakapitaliga äriühingul võib tekkida hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmisega raskusi. Kohtu
kahtlust selles, et nõude rahuldamise korral ei pruugi olla tagatud kohtuotsuse viivituseta täitmine kostja poolt, ei kõrvalda ka kostja poolt määruskaebusele lisatud 2006. a majandusaasta aruanne, kuivõrd see kajastab kostja majandussseisu 2006. a lõpu, mitte käesoleva aja seisuga, ning aruandest ka ei nähtu, et kostja omakapital oleks oluliselt suurem tema varalistest kohustustest. Üksnes asjaolust, et kostja omakapitali bilansiline väärtus ületas 2006. a lõpu seisuga osakapitali nimiväärtust 18-kordselt, ei saa järeldada, et kostja piisav maksevõime käesoleval ajal ja võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse tegemise ajal oleks ilmne. Põhjendatud ei ole samuti määruskaebuse esitaja väide, et hagiavalduse koostamisel olek ei saa olla hagi kohese esitamata jätmise põhjenduseks TsMS § 381 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt märgitu, et ta vajab hagiavalduse koostamiseks enam aega, on piisav selleks, et lugeda TsMS § 381 lg 1 sätestatud põhistamisnõue tema poolt täidetuks. Määruse tühistamiseks ei anna alust ka määruskaebuse esitaja see väide, et maakohus on jätnud hagi tagamisel TsMS § 381 lg 2 kohaselt märkimata tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Kuigi maakohus on kõnesoleva tähtaja määruses märkimata jätmisega rikkunud TsMS § 381 lõikes 2 sätestatut, ei ole see asjaoluks, mis tooks endaga kaasa vaidlustatud määruse ebaõigsuse. Kuna maakohus jättis hagi esitamise tähtaja märkimata ning TsMS § 381 lg 2 teise lause kohaselt ei või hagi esitamiseks antav tähtaeg olla pikem kui üks kuu, siis tuleb lugeda, et antud juhul oli kohtu poolt antud avaldajale tähtaeg hagi esitamiseks üks kuu. Asjaoludest nähtuvalt on avaldaja esitanud kostja vastu hagi 11.02.2008, seega on hagi esitatud TsMS § 381 lg 2 sätestatud tähtaega järgides. Põhjendatud ei ole ka määruskaebuse esitaja esindaja poolt 08.04.2008 pöördumises toodud väide, et 11.02.2008 maakohtule esitatud hagiavalduses kirjeldatud nõue ei ole samane sellega, mille esitamise kavatsust avaldaja oli märkinud hagi tagamise avalduses. Nii hagi tagamise avaldusest kui ka 11.02.2008 hagiavaldusest nähtub, et hageja nõudeks on 08.05.2006 töövõtulepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasunõue. Asjaolu, et hagi tagamise avalduses on märgitud kavatsust esitada tasunõue suuremas ulatuses (500 000 krooni) kui on märgitud esitatud hagiavalduses (põhivõla nõue 360 000 krooni), ei anna alust väita, et tegu on erineval alusel esitatud nõudega. Määratud hüpoteegisumma muutmiseks puudub alus, kuna hagiavaldusest nähtuvalt on nõue esitatud põhivõla ja viivitusintressi väljamõistmiseks kokku 565 566.93 krooni suuruses summas, milline on suurem seatud hüpoteegi summast. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määruskaebuse esitaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta tema kanda. TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Egon Konsand
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.