Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Teine kahju hüvitamise nõue põhineb puuduste kõrvaldamisega seotud kulutustel. Kostja on tööde vastuvõtmisel avastatud puuduste kõrvaldamiseks kulutanud 585 353 krooni. Kolmas kahju hüvitamise nõue põhineb puudustel töödes, mis ilmnesid käesoleva tsiviilasja menetlemise käigus ning tekkisid hagejapoolse tegevuse tulemusena, mille käigus eirati elementaarseid ehitusvõtteid ning kasutati ka odavamat materjali, mille kasutamine oli keelatud. Viidatud varjatud puuduste kõrvaldamiseks on kostjal kulunud 631 209 krooni. Neljas hageja vastu suunatud nõue põhineb kostja poolt kantud esmastes kulutustest pärast tööde vastuvõtmist, mille eest on kostja 2006. aasta detsembris esitanud arve 79 880 krooni. Eeltoodust tulenevalt on kostjal rahalise nõude tasaarveldamist võimaldavaid nõudeid kokku 2 493 250 krooni ulatuses. Kostja taganes lepingust faasis, kus teostati vundamenditöid, kuivõrd oli selge, et hageja ei olnud suuteline lepingut täismahus ja tähtaegselt täitma. Kostja taganes 13 majakarbi kohta sõlmitud lepingust lepingu olulise rikkumise tõttu hageja poolt, kuivõrd veendus, et hageja ei ole võimeline 13 majakarpi aktsepteeritava kvaliteediga ja tähtaegselt valmis ehitama. Hagejal puudusid lepingus kokkulepitud töö tegemiseks vajalikud oskused, tööjõud ja vahendid. Hageja väide, justkui oleks kokku lepitud tööde ositi üleandmises, on ebaõige. Lepingu projektidest selgub, et pooled leppisid kokku valmis töö üleandmises. Asjaolu, et pooled on mingeid arveid tasunud, ei tähenda seda, et lepiti kokku tööde ositi vastuvõtmises. Vaheaktidega tööde akteerimine (mitte vastuvõtmine) ja nende alusel esitatud arvete tasumine oli vaid kostjapoolne vastutulek tellijale, kuivõrd hagejal endal puudusid käibevahendid. Kokkuleppelist kohustust kostjal seda teha ei olnud. Tööde ülevaatuse käigus selgus, et puudustena märgitud tööd olid vaatamata kostja korduvatele märkustele tegemata või ebakvaliteetselt tehtud. Puudused fikseeriti 07.11.2006 tööde ülevaatuse protokollis. Kuivõrd töö ei olnud valmis ning tööl ei olnud kokkulepitud omadusi, saatis kostja 13.11.2006, s.o 6 kalendripäeva pärast tööde ülevaatust, põhjendustega teate tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kuna parandustööde teostamine ei oleks andnud soovitud tulemust, asus kostja seisukohale, et edasine töö parandamise nõudmine hagejalt ei anna soovitud tulemust ja on kostjale kahjulik. Seisukohast teavitati ka hagejat 20.11.2006 e-kirjaga. Kostja kasutas VÕS § 100 lg 1 p-st 4 ja 5 tulenevat õigust hinna alandamiseks ja lepingust taganemiseks. Seega on puudustega töö vastuvõtmise kuupäevaks 20.11.2006.

MAAKOHTU LAHEND

Hageja väidete kohaselt oli pooltel kokkulepe, et kostja tasub vastavalt tegelikult tööde mahule, mitte ületades mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust. Kostja poolt esitatud märkustega aktid sisaldavad korduvalt märkust „mahud“. Kostja hinnavähenduse kalkulatsioonides on kostja lähtunud hageja poolt esitatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktides esitatud kogustest. Sellest saab järeldada, et pooled lähtusid kokkuleppest, mille kohaselt kostja tasub vastavalt tegelikule tööde mahule, mitte ületades mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust. Eelnevast tulenevalt leppisid pooled kokku, et hinnapakkumiste ühikuhinnad on töövõtulepingu osaks. Kuivõrd hageja esindaja esitas hagi alusena ka asjaolu, et hageja ei ületanud mullatööde ja vundamenditööde kogusummalist maksumust ka kostja poolt esitatud hinnapakkumises nimetatud summade osas, siis ei saa järeldada, et hagi tuleb rahuldamata jätta (tasaarvestada) osas, mis on puutumuses väidetavalt ebavajalike või ebaõigest kaevetehnikast tekkinud mullatööde mahtudega. Kuivõrd pooled käitusid selliselt nagu hageja esindaja kirjeldas, siis tuleb järeldada, et kostja poolt arvete tasumine tõendabki vastava kokkuleppe olemasolu. Õige on hageja esindaja seisukoht, et arvete tasumisest saab järeldada kostja poolt vastavate tööde vastuvõtmist ka olukorras, kus vastavatele aktidele ei ole kostja esindaja alla kirjutanud. Samuti saab nõustuda hageja esindajaga selles, et tööd saab vastuvõetuks lugeda hiljemalt hageja poolt koostatud kordusaktides märgitud kuupäevadele järgnevalt esitatud kirjas märgitud kuupäeval, s.o 06.11.2006, sest kostja ei esitanud asjaolusid, mis tooksid kaasa teistsuguse järelduse. Hageja poolt kostjale esitatud kordusaktide alusel esitatud arved on kostja jätnud põhjendamatult hagejale tasumata. Hageja esindaja seisukohast lähtuvalt on kostja tööd vastu võtnud, vastasel juhul ei oleks kostjal alust esitada hinnavähendust, samuti tasaarvestusnõudeid. Hagejale makstava tasunõude sissenõutavuse eeldusena on hageja esitanud asjaolu, mille kohaselt lähtuvalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 638 teisest lausest loetakse töö vastuvõetuks kui tellija ei võta alusetult valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö loetakse vastu võetuks kui töövõtja annab selleks täiendava tähtaja ja see möödub tulemuseta. Kuivõrd töö oli määravas osas valmis ja hageja andis kostjale töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja, siis saab nõustuda hageja esindajaga selles, et kuna kostja ei esitanud lepingule mittevastavuse teadet mõistliku aja jooksul, ei põhjendanud seda piisavalt täpselt, kuna esitatud puudused on ebaolulised või tekkinud kostjast tulenevalt, töö on teostatud mitte alla keskmise kvaliteedi ja töö on teostatud, siis tuleb lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks. Töö saab vastuvõetuks lugeda, sest kostja rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul. Kuigi kostjal on õigus nõuda hagejalt tehtud tööde puudustest tingitud otsese varalise kahjuna puuduste kõrvaldamise ja abstraktsete kulude hüvitamist, ei ole kostja piisavalt tõendanud, et hageja poolt tehtud tööd olid selliste puudustega, mis tingisid tööde ümbertegemise kostja poolt nimetatud ulatuses. Kostja ei tõendanud, et tema poolt kantud kulutused tulenesid hageja tegevusest või tegevusetusest ning hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena on tehtud lepingujärgne töö oluliste puudustega. Kostja esitas tagasitäidete ebakvaliteetsust puudutava vastuväite. Kuivõrd pärast tagasitäidete teostamist hageja poolt paigaldati ehitusobjektil maakütteseadmeid, mis tingis pinnase osalise lahtikaevamise, siis ei saa järeldada tagasitäidete ebakvaliteetset teostamist ja puudub alus jätta selles osas hagi rahuldamata. Maakütteseadmete paigaldamisest tulenevalt ei välista hagi rahuldamist ka vertikaalplaneerimisega, rikutud pinnase taastamise kulutustega seotud kostja arved ja tagasitäidete kvaliteetsuse kontrollimisega seoses esitatud Viljandi Veevärgi arve.

Kostja esitas vastuväited elumajade sokli ehitamiseks ebaõige materjali kasutamise, sokli ebaõige kõrguse, vertikaalse soojustuse puhul ebaõige materjali kasutamisele, armatuuri ebaõige kõrgusele, vundamendi sokli ebaõige mõõdu ja seinte (osade) ebakvaliteetsusele, ning arvete esitamisele tegemata tööde eest. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja Tiit Veiber viibis igapäevaselt ehitusobjektil, ehitusjärelevalvet teostanud tunnistajana ülekuulatud E.K. keskmiselt üle päeva, siis tuleb järeldada, et kostja oli kõikidest muudatustest teadlik ja aktsepteeris neid. Kvaliteedi küsimused lahendati hageja poolt parandusööde käigus. Seega puudub alus jätta hagi rahuldamata põhjusel, et hagejast tingitud põhjustel oli kostjal vajalik tellida uusi töid kolmandatelt isikutelt. Kostja oli teadlik Columbia-kivi kasutamisega hageja poolt. Hageja poolt teostatud töö ebakvaliteetsus ka pärast mõlemapoolset nõusolekut ehitada soklid erinevalt algselt kokkulepitust ei ole kostja poolt piisavat tõendatud. Vundamendi sokliseinte isolatsiooni puhul väidetavalt ebaõigete vahtpolüstüreenplaatide kasutamine hageja poolt ei leidnud kinnitust. Nähtuvalt kirjadest on hageja poolt ehitamisel kasutatud kohaseid plaate, kusjuures markeerimise erisused ei tähenda plaatide ehitusfüüsikalist mittesobivust. Seega ei ole kostja poolt esitatud tõendid (V kd tl 175-188, sh hinnapakkumine) selles osas hagi rahuldamist välistavad. Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse OÜ poolt koostatud arvamus ei välista täielikult vastavate vahtpolüstüreenplaatide kasutamist, arvamus eeldab lisatööde tegemist. Kuivõrd kostja esitas vastuväite puutumuses hageja poolt kasutatud plaatide mittesobivusega, mitte taotledes ehitusekspertiisi määramist, siis puudub alus vastuväite ebapiisava tõendatuse juures hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei lükanud ümber hageja väiteid, et hageja teostas oktoobris 2006. a täiendavaid töid, sh painutati armatuurvardaid, kuigi see tuleb paika panna põrandavalamisel, mille teostamiseni hageja lepingu lõppemise tõttu ei jõudnud. Armatuurvarraste ebaõiget kõrgust ka pärast hageja poolt parandusööde tegemist kostja ei tõendanud. Kostja ei tõendanud ka seda, et OÜ Brom teostas nende seinte (osade) uuesti ladumise, mille eest esitatud nõue on vaidluse esemeks. Seega puudub alus jätta hagi ka nimetatud osas rahuldamata. Hageja arved koos kahe hinnapakkumisena pealkirjastatud dokumendiga ja skeemiga ning saatelehega ei too samuti kaasa hagi rahuldamata jätmist, sest hageja on esitanud nõude, mille aluseks olevate faktiliste asjaolude esitamise viisi ja järjekorra, samuti tõendite esitamise, valib ta ise. Kostja vastuväited ei ole hagi rahuldamist välistavad, sest tööde mittetegemist või ebakohast tegemist saab tõendada kostja. Kostja poolt esitatud ja hageja poolt koostatud dokumentidest ei tulene tema poolt töö ebakohane teostamine või töö tegemata jätmine. Liiva ja kruusa juurdetoomine kostja vahendite eest ei välista hagi rahuldamist, sest tunnistaja R.P. ütlustest nähtub, et tagasitäidet teostati kohapeal olnud ja kostja seadusliku esindaja poolt juurdetoodud materjali kasutades. Kostja esitas täiendavate tõenditena kostja kaetud tööde aktid ja väljavõtted ehituspäevikutest, mis tõendavad kostja arvates, et vundamentide välise kui ka sisemise tagasitäite korrastamise ja puuduoleva osa ning tagasitäite tihendamise teostas kostja. Kuivõrd kostja esitas vastuväitena hagile ka hageja poolt ebakvaliteetselt tagasitäidete teostamise, siis on need kaks asjaolu vastuolus ja sellistena hagi rahuldamist mittevälistavad. Kostja esitas vastuväited, mille kohaselt mitme elumaja ehitamisel ehitas hageja konstruktsiooni osi (taldmikke) eirates joonistes kirjeldatud näitajaid (sh materjali kogus). Hageja poolt esitatud joonised hinnatuna kogumis tunnistaja J.N. ütlustega võimaldavad järeldada, et pooltevahelise koostöö käigus ehitati viisil, mis tagas elumajade vundamentide ja taldmike valmimise. Eelmärgitust ei saa järeldada, et hinnapakkumise võtmine või töö

tegemine kolmandate isikute poolt on põhjuslikus seoses hageja väidetava tegevuse või tegevusetusega. Eelosundatud põhjusel ei tingi hagi rahuldamata jätmist ka kostja poolt hinna vähendamine. Tulenevalt nimetatust ei saa kostja poolt väidetavate töös esinenud puuduste kaudu hageja nõude tasaarvestamist põhjendatuks lugeda. Seega ei tingi hagi rahuldamata jätmist kostja poolt kantud või kandmata kulutused, mis väidetavalt on seotud hageja poolt tehtud tööde puudustega. Kostja arve hagejale on tõlgendatav sisuliselt vastuväitena. Töövõtulepingu projektides kirjeldatud asjaoludest ei saa järeldada, et pooled sõlmisid kostja tõlgendusele vastava kokkuleppe leppetrahvi puutuvalt, sest vastastikune nõustumine leppetrahvi puutuvalt ei ole tuvastatav. Kostja kirjad hagejale ei tõenda leppetrahvi suurust ega kokkulepet. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). 29.06.2009 seisuga moodustub seadusjärgne viivitusintress 302 958.76 krooni. Töö vastuvõtmisega (vastu võetuks lugemisega) muutus tasunõue sissenõutavaks ning kostja sattus selle täitmisega viivitusse. Kuigi üldjuhul toimub lepingu lõpetamine töövõtusuhetes lepingust taganemise kaudu, siis käesoleval juhul on hageja viidanud asjaoluna ainult lepingu ülesütlemisele ja kostja nii lepingu ülesütlemisele, kui ka taganemisele. Kuivõrd asjas puudub selge lepingust taganemise avaldus, kuigi pooled on mõlemad viidanud muu hulgas asjaolule, mille kohaselt leping öeldi kostja poolt üles, siis lähtub kohus viimasena nimetatud asjaolust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS

põhjendanud, millisele vastustaja väitele ja tõendile tuginedes ta on järeldanud, et töö oli määravas osas valmis. Maakohus on põhjenduseta jätnud tähelepanuta apellandi väited selle kohta, et valmis töö mahuks pidi olema 13 majakarbi ehitus, pooled sõlmisid valmis töö üleandmise kokkuleppe ja ositi tööde üleandmise kokkulepet ei ole tuvastatud. Maakohtu otsuses apellandi poolt arvete tasumise ja hinnavähenduste ning tasaarvestuste teostamise alusel töö (sh ositi) vastuvõetuks lugemine on meelevaldne. Vastustaja tööd ei saanud valminuks ega ka vastuvõetuks lugeda. Vastustaja ei andnud apellandile mõistikku tähtaega tööde ülevaatamiseks, et töid vastuvõetuks lugeda. Apellant ei ole rikkunud tööde vastuvõtmise kohustust. Maakohus ei eristanud puudustest teavitamise tähtaega tööde vastuvõtmiseks antavast tähtajast. Apellant teatas puudustest mõistliku tähtaja jooksul. Vastustaja ei tõendanud, et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. Vastupidisele seisukohale jõudis maakohus tulenevalt menetlusõiguse normide rikkumisest ja materiaalõiguse normide valest kohaldamisest. Maakohus on jätnud tähelepanuta apellandi väited, et vastustaja tunnistas eelarve ületamist, kuid ei tõendanud mittesiduva eelarve kokkuleppe olemasolu ega ka asjaolusid, et ta võis eelarvet ületada. Maakohus on nimetatud osas rikkunud menetlusõigusnorme ning jätnud kohaldamata eelarve siduvuse tõendamiskoormise osas materiaalõigusnormi. Maakohtu järeldus, et töövõtulepingu ülesütlemisest tulenevalt ei ole vastustaja eelarvet ületanud, ei põhine seadusel. Maakohtu seisukoht, et hinnapakkumist ei saanud esitada projektdokumentatsiooni puudumise tõttu, on põhjendamata ja vastuolus apellandi esitatud tõenditega. Ehitustööde aluseks oli kümnele elamule koostatud 03.06.06 hinnapakkumine, mitte ühe elamu kohta 25.08.2006 koostatud hinnapakkumine. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme jättes tähelepanuta kaalukad tõendid ja nendel tuginevad apellandi väited. Maakohus ei arvestanud ka tõendeid, millega apellant tõendas, et vastustaja võttis või pidi võtma väidetava kaevemahu suurenemist arvesse hinnapakkumise esitamise ajal, kuivõrd kaevetööd olid tehtud. Maakohus on õigustanud mullatööde eelarve ületamist vastustaja tunnistajate ebausaldusväärsete ja vastuoluliste ütlustega ja jätnud tähelepanuta kõik apellandi vastuväited ja dokumentaalsed tõendid. Maakohus on tõendeid kallutatult, ühekülgselt ning pealiskaudselt hinnates rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu seisukoht, et kuivõrd vastustaja parandas puudused, siis ei tingi apellandi tõendid hagi rahuldamata jätmist, on meelevaldne ja ebaõige. Maakohus on asunud ebaõigele ja põhjendamatule ning apellandi poolt esitatud tõenditega vastuolulisele seisukohale, nagu ei oleks apellant tõendanud uue lahenduse järgi ehitatud soklite ebakvaliteetsust. Maakohus on leidnud, et tunnistajana üle kuulatud vastustaja seadusliku esindaja Aldo Nurmeotsa poja J.N. antud ütlused on niivõrd kaalukad ja piisavad tõendid, et nendele saab rajada otsuse tegemisel isegi kaudseid järeldusi. Maakohus ei ole arvestanud apellandi poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad parandustööde maksumust ja asjaolu, et apellant parandas puuduliku töö. Ekslik on kohtu seisukoht, et maaküttetorustikke paigaldatakse ka elamute alusesse ja vahetult vundamendi kõrval olevasse pinnasesse. Maakohus on ekslikult leidnud, et apellandil ei ole alust esitada vertikaalplaneerimistööde rikkumise kahjuhüvitusnõuet ja apellandi poolt ostetud materjali tasaarveldusnõuet.

Maakohus on ekslikult leidnud, et apellant peaks tasuma vastustajale ka endale kuuluva täitematerjali eest ning jätnud tähelepanuta kõik apellandi vastuväited ja tõendid ning tõlgendanud tunnistajate ütlusi meelevaldselt, rikkudes sellega menetlusõigusnorme. Vundamendisoklite varjatud puuduste osas ei ole maakohus üldse seisukohta võtnud. Kokkulepitud lepingutingimuste osas on maakohus arvestanud vaid vastustaja seisukohti ja jätnud tähelepanuta apellandi seisukohad. Maakohus ei ole oma seisukohti põhjendanud, millega on rikkunud menetlusõiguse norme kohtuotsuse põhjendatuse osas ning poolte võrdse kohtlemise osas ning kohaldanud poolte vahelistele õigussuhete hinnangut andes ka vääralt materiaalõiguse norme. Maakohus on oma otsuses märkinud, et kostja esindaja heidab ette hagejale ainult sobivatele lepingu projekti punktidele viitamist. Seejuures ei ole kohus andnud ühtegi hinnangut ning on jätnud apellandi poolt esile toodud asjaolud tähelepanuta. Kuna mõlemad pooled on tuginenud lepingule, siis saab ka läbi poolte käitumise sisustada pooltevahelisi suhteid töövõtulepingu projektides kirjeldatud kokkulepete kaudu. Pooled sõlmisid kokkuleppe tagatise andmise osas ja leppetrahvi rakendamise osas, kuid kohus asus põhjendamatult vastupidisele seisukohale. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu, mitte ühelegi apellandi poolt esitatud asjaolule ega tõendile ning on leidnud, et apellant ei tõendanud piisavalt 450 00 krooni suuruse kahju olemasolu. Maakohus on rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Maakohus on oma otsuse rajanud meelevaldsele seisukohale, mida vastustaja ei ole esitanud ning avaldanud, et kuivõrd apellandi poolt kulude teostamise kohta esitatud tõendid ei tõenda köögi paigaldamise asukohta, siis ei ole apellandil õigust kahjunõudele. Maakohus on jätnud täiesti tähelepanuta, et apellant on esitanud tõendid 150 00 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude kohta. Maakohus on rikkunud sellega menetlusõiguse norme. Maakohus on poolte lepingulisele suhtele õigusliku hinnangu andmisel pidanud end ekslikult seotuks poolte seisukohtadega ning asunud seisukohale, et apellant lepingust ei taganenud vaid ütles selle üles. Ilmselgelt on pooltevaheliste õigussuhete iseloom jäänud välja selgitamata. Kohus on jätnud otsuse selles osas põhjendamata, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta, et ta ei ole vastavalt TsMS § 436 lg-le 7 otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Isegi juhul, kui mõlemad pooled oleksid väitnud, et leping on üles öeldud, oleks kohus pidanud andma sellele oma õigusliku hinnangu sisuliselt, mitte nõustuma poolte ühel või teisel ajahetkel antud õigusliku hinnanguga.

Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja ei tõendanud oma tasunõude sissenõutavaks muutumist. Pärast lepingu lõppemist esitas vastustaja apellandile üleandmata teostatud tööde kohta aktid. Apellant allkirjastas ja võttis vastu tööd vaid XXX üleandmise ja vastuvõtmise akti nr j27310806 ja XXX üleandmise- ja vastuvõtmise akti nr k11310806 kohta. Lähtuvalt eeltoodust ei pea vastustaja nimetatud aktidega teostatud tööde üleandmist apellandile tõendama. Nimetatud akti nr j27310806 alusel on esitatud arved nr 310806-4, nr 300806-2 summas 40784,34 krooni (sisaldab käibemaksu 18%) ja akti nr k11310806 alusel on esitatud arved nr 300806-1, nr 040906-1 summas 68444, 31 krooni, mis on apellandil tänaseni tasumata. Umbes kolme nädala pärast arvates apellandile aktide üleandmisest, tagastas kostja vastustajale alljärgnevad aktid nr k1110906 (XXX), k3110906 (XXX), k5110906 (XXX), k7110906 (XXX), k9110906 (XXX), j29110906 (XXX), j31110906 (XXX), j33110906 (XXX), j35110906 (XXX), j37110906 (XXX), m10110906 (XXX), millele apellant oli peale kirjutanud üldised märkused. Ülejäänud aktides esitatud teostatud tööde kohta ei esitanud apellant vastuväiteid ega andnud vastustajale ka akte allkirjastatult tagasi. Vastustaja teostas objektil oktoobris 2006. a vastavalt poolte kokkuleppele täiendavaid töid, mida apellant alusetult nõudis. Kuna apellant pärast parandustööde teostamist saadetud akte allkirjastatult ei tagastanud ega teavitanud vastustajat tööde vastuvõtmisest, esitas hageja kostjale uuesti meeldetuletuseks kordusaktid ja palus kostjal hiljemalt 06.11.2006 (veelkord pikendatud tähtaeg oli 08.11.2006) tööd vastu võtta või esitada vastavalt VÕS §-le 644 töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta teabe, vastasel juhul loeb vastustaja tööd vastuvõetuks. Kuna apellant nimetatud ajaks vastavalt VÕS § 644 lg-tele 1, 2 ei teavitanud töö lepingutingimustele mittevastavusest, samuti ei võtnud teostatud töid tähtajaks vastu, luges vastustaja, arvestades seejuures tööde vastuvõtmiseks antud kogu perioodi 11.09.2006 kuni 08.11.2006, tööd vastu võetuks ja esitas apellandile aktide alusel arved. Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja ei tõendanud, et apellandi poolt allkirjastamata aktides kirjeldatud töö on valmis. Arvestades asjaolu, et apellant ei ole kordusaktides ega eelnevalt esitatud vastuvõtmata aktide osas pärast nende esitamist vastuväiteid töö teostamise kohta esitanud, samuti, et vastuväiteid ei ole esitatud ka enne 20.11.2006, mil kostja luges tööd vastuvõetuks, saab järeldada, et töö on teostatud. Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja ei ole andnud apellandile tööde vastuvõtmiseks mõistliku tähtaega. Maakohus leidis õigesti, et lähtuvalt kostja poolt esitatud hinnavähendusest ja tasaarvestusnõuetest, võib järeldada, et kostja on tööd vastu võtnud. Kui tööd on apellandi poolt vastu võetud, puudub vajadus hinnata tööde vastuvõtmist apellandi poolt. Ebaõige on apellandi tõlgendus, et tööde vastuvõetuks lugemisel peab vastustaja tõendama, et töö oli kvaliteetne. Kostja ei ole vastavuses VÕS § 644 lg-ga 1, 2 teavitanud hagejat töö mittevastavusest mõistliku aja jooksul selle teada saamisest, samuti seda piisavalt täpselt kirjeldanud. Lähtuvalt VÕS § 644 lg-st 1, 2, 3 ei või kostja eeltoodust tulenevalt enam väidetavatele mittevastavustele tugineda.

Kuna kostja ütles lepingu üles ja hagejal ei olnud võimalik lepingujärgseid kohustusi edasi täita, siis sisuliselt võib öelda, et töö vastuvõtmist eraldi juriidiliselt ei pidanudki toimuma ja kostja pidi pärast lepingulise suhte lõppu viivitamatult tööd üle vaatama. Ebaõige on apellandi väide, et vastustaja on omaks võtnud eelarve ületamise, kuid ei ole tõendanud mittesiduva eelarve kokkuleppe olemasolu ega ka asjaolusid, et ta võis eelarvet ületada. Arusaamatu on, millele tuginedes apellant leiab, et vastustaja on omaks võtnud, et ta on eelarvet ületanud. Asjaolu, et vastustaja ei nõustu apellandi väitega, et tegemist oli siduva eelarvega, ei tähenda hageja omaksvõttu eelarve ületamise osas. Asjaolu, et kaevati erinevalt projektis olevast kogu elamute alune pind lahti, ei tähenda, et eelarvet ületati. Ebaõige on apellandi tõlgendus, et kohus on oma seisukohtade kujundamisel lähtunud kostja poolt esitatud tööde mittevastavuse hindamisel vaid asjaoludest, et vastustaja parandas puudused ning seetõttu ei ole apellandi tõendid hagi rahuldamist välistavad ja apellant oli kõikidest muudatustest teadlik ja aktsepteeris seda. Kostja poolt taotletud tunnistaja M.V. ei ole õigust anda hinnanguid ehitisele ettenähtud nõuetele, kuna tal ei ole Ehitusseaduses sätestatud ekspertiisi tegemise õigust. Tulenevalt eeltoodust on kohus õigesti jätnud selle tõendi tähelepanuta. Asjakohatud on apellandi väited, et hageja ei esitanud kaetud tööde akte ja ehituspäevikuid asjaolude tõendamiseks. Hageja valib ise, kuidas ja milliste tõenditega ta tõendab tööde teostamist. Hageja nõudis välja kõik nimetatud tõendid kostjalt. Kostja poolt esitatud hinnavähendustega, samuti kostja poolt tagastatud aktidega, kostja tabelitest iga eramu kohta ja hageja poolt esitatud üleandmise aktidest, millele kostja ei esitanud mittevastavuse kohta vastuväidet, saab järeldada, et töö on teostatud. Kuna kostja ei esitanud ühtegi vastuväidet, et hageja poolt on kaetud töö teostamata, siis hagejal puudus vajadus kaetud tööde teostamist tõendada. Õige on kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et kostja ei ole piisavalt tõendanud, et tema poolt kantud kulud ja väidetavalt kantud kulutused tulenesid hageja tegevusest või tegevusetusest ning hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena on tehtud lepingujärgne töö olulise puudusega. Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse OÜ-l ega tema töötajatel, kes ekspertarvamuse läbi viisid, ei olnud selle tegemise ajal Majandustegevuse registri päringu kohaselt ekspertiisi tegemise õigust. Seega on mitteusaldusväärne Ehituskonstrueerimise- ja Katsetuse OÜ ekspertarvamus. Nimetatud ekspertarvamuse kohaselt on ekspert kirjeldanud, et Ehituse ja planeerimise seaduse (EPS) § 80 ei ole mõeldud kasutamiseks niisketes ja veega küllastunud pinnastes. Ebaõige on apellandi väide, et pooled sõlmisid kokkuleppe leppetrahvi rakendamise osas. Kohus on hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, et kostja esitatud väide leppetrahvi kohta ei ole tõendatud. Kostja ütles lepingu üles ja juhindudes VÕS § 195 lg-st 2 vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Vaid lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lähtudes kostja poolsest tõlgendusest, et ta taganes lepingust, vabanevad ka sellisel juhul tulenevalt VÕS § 188 lg-st 2 lepingust taganemisel mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust tulenevate enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Kuna kostjal ei ole alust leppetrahvi nõudeks, siis puudub ka hageja kohustus kostja ees ja kohus on õigesti leidnud, et ei ole alust ka tasaarvelduseks VÕS § 197 lg 1 kohaselt.

Õige on kohtu tuvastatud asjaolu, et apellant ei ole tõendanud 450 000 krooni suuruse kahju olemasolu, kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt on kahju tekkinud või viimase ärahoidmist tingiv kulutus kantud. Ebaõige on apellandi väide, et maakohus on poolte lepingulise suhte lõpu tuvastanud ebaõigesti. Kuna pooltel tekkisid lepingutingimuste läbirääkimistel vaidlused ja pooled kirjalikult lepingu tingimustes kokkulepet ei saavutanud, ütles kostja suuliselt sõlmitud kokkuleppe 13 eramu ehitamiseks hagejale üles, esitades hagejale väiksemamahulise lepingu. Ka lähtuvalt kostja esitatud leppetrahvi nõuetest pidas kostja lepingu lõppemise tähtajaks 20.08.2006. Seda, et poolte vahel sõlmitud leping lõppes 22.08.2006, tõendab ka asjaolu, et alates nimetatud ajast teostasid kolmandad isikud töö, mille poolte kokkuleppe kohaselt pidi teostama tegelikult hageja.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.