Tsiviilasi nr 2-08-89138
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
12.märts 2009.a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-08-89138
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Axx Txxxxxxxx Axxx Txxxxxxx ja Axxx Kxxx vastu 200 163,83 krooni ning lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183735; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); esindaja: Terje Tuuga (elektronpost: [email protected]) Kostja 1: AxxxTxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja 2: AxxxxTxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja 3: Axxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
1 (3)
kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 3796 krooni, millest 171 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 3625 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostja kanda.
Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Menetluse käik Hageja esitas 23.12.2008.a. kohtule hagiavalduse Axx Txxxxxxx, Axxx Txxxxxxx ja Axxx Kxxxx vastu neilt solidaarselt 200 163,83 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis hagi 02.01.2009.a. määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 11.03.2009.a. saabus kohtule BIGBANK AS-i, Axx Txxxxxxx, Axxx Txxxxxxx ja Axxx Kxxxx vahel 06.03.2009.a. sõlmitud kompromissileping. Hageja taotles kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Lisaks taotles hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas TsMS § 150 lg 2 alusel. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
2 (3)
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostjad tasuvad hagejale menetluskulud summas 3796 krooni, millest 171 krooni on hagi esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 36252 krooni pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Muud poolte menetluskulud, mida kompromiss ei sätesta, jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel nende endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel 17.12.2008.a. tasus hageja Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas viitenumbrile 2900072699 riigilõivu summas 7250 krooni hagi esitamise eest. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 3625 krooni, mis tuleb kanda hageja taotlusel hageja arveldusarvele nr 1120092793 Hansapangas..
Maimu Laumets Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.