2-08-66978
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. märts 2009a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis Istungisekretär
Kohtunik Ülle Raag Margit Veike
Tsiviilasja number
2-08-66978
Tsiviilasi
Mxxxxx Kxxxxx hagi Txxxxx Hxxx vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Mxxxxx Kxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja: adv.Ivo Kütt( advokaadibüroo Valge ja Uiga, Pargi 3, Jõgeva 48306; e-mail: [email protected]) Kostja: Txxxxx Hxxxx isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
19.veebruar 2009a
Mxxxxx Kxxxxx hagi Txxxxx Hxxx vastu rahuldada. Mõista välja Txxxxx Hxxxxxx Mxxxxx Kxxxxx kasuks 105 400(sada viis tuhat nelisada) krooni võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 52 700 krooni moodustab põhivõlg ja 52 700 krooni viivis. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Kohtukulude jaotus: Kohtukulud jäävad kostja kanda. Mõista välja Txxxxx hxxxxxxxMxxxxx Kxxxxxx kasuks 3000( kolm tuhat) krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule
1 (4)
kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Mxxxxx Kxxxxx esitas Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale hagi Txxxxx Hxxx vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse 52 700 krooni ja sellest tuleneva viivise nõudes. Poolte vahel on sõlmitud 16.08.2006a ostu- müügi järelmaksu leping, mille kohaselt hageja müüs ja kostja ostis järelmaksuga mootorratta APRULIA PY( tehasetähis ZDHPY000065000184, ehitusaasta 06.07.2006a, reg.nr 58RC). Lepingu ese anti kostjale üle vara müügikohas lepingu sõlmimise hetkel. Lepingujärgsest hinnast on kostja tasunud sissemakse 2500 krooni ja esimese osamakse 4800 krooni, kokku 7300 krooni. Alates 14.10.2006a on kõik järgnevad osamaksed, kokku summas 52 700 krooni, tasumata. Hageja poolt on esitatud kostjale 14.08.2007a kirjalik pretensioon, kus on kostjat hoiatatud, võla mittetasumise korral, kohtumenetluse algatamisest. Kostja võlgnevust ei tasunud. Hagi esitamise hetkeks on tasumata põhivõlg 52 700 krooni ja sellest tulenev viivisvõlg 452 394 krooni. Viivi on arvutatud tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust, 1,5% iga viivitatud päeva eest tasumata summast. Hageja vähendab viivise nõude võrdseks põhinõudega ja palub kohtul välja mõista viivis 52 700 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 01.12.2008a. Hagimaterjalid on 15.novembril 2008a kostja elukohas tema ema- Vxxxx Hxxx poolt vastu võetud. Kohus loeb TsMS § 313 lg 2 järgi kostjale materjali edastatuks. Kostja on kohtule vastanud, et ei tunnista hagi, kuid ei ole oma väiteid tõendanud ega põhistanud. Kostja on vastuses esitanud asjaolusid, mis ei seondu pooltevahelise ostu-müügi lepinguga (hageja ja ta sõbrad tarvitasid kostja kallal vägivalda). Ostu- müügi lepingu ja ostuhinna tasumise teemal ei ole kostja esitanud mitte ühtki asjaolu ega väidet. Kohus on määranud asjas kohtuistungi 19.veebruar 2009a. Kostja teatas kohtule, et kohtuistungile ei ole tal võimalik ilmuda. Kohus soovis kostjalt täpsustavat vastust, kas kostja soovib asja edasilükkamist ja hoiatades kostjat tagaseljaotsuse tegemisest, Kostja sellele ei vastanud ja mingeid taotlusi ei esitanud. Kostja avaldas oma kirjalikus vastuse kohtule, et keeldub nimetatud summat hagejale maksmast, kuna M.Kxxxxx käis temalt raha välja nõudmas, tungides eravaldusesse ja tekitades kostjale kehavigastusi. Kohus saatis kostjale veelkordse kirja koos juhistega, mida tuleks kohtule teatada (tl.22). Kostja ei vastanud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 413 lg.1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesoleval juhtumil hageja taotles kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist ja kohus peab tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 413 lg.1 alusel võimalikuks.
2 (4)
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käesoleval juhtumil on hageja müünud kostjale järelmaksuga mootorratta. Kostja on jätnud selle eest tasumata. VÕS § 208 lg.1 sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Pooled on sõlminud ostu- müügi lepingu (tl.4) mootorratta APRILIA PY ostmise-müümise kohta. Pooled on leppinud kokku tasumise järelmaksuga (lepingu p.2.1.), viivise 1,5% päevas iga viivitatud päeva eest (p.4.1).Pooled on leppinud kokku maksegraafikus (tl.5) maksete tasumise tähtaegade kohta, mille järgi ostuhind 60000 krooni, sissemaks 2500 krooni. Maksegraafikust nähtub, et pärast esimese sissemakse ja esimese osamakse tasumist jäi kostjal tasuda 52700 krooni. Kogu ostuhind pidi saama tasutud 14.augustil 2007. 14.08.2007 on hageja esitanud kostjale pretensiooni (tl.6) võla tasumiseks summas 52700 krooni. Kostja on küll kohtule vastanud (tl.11), kuid ei ole vastuses midagi märkinud võla, selle tasumise või mittetasumise kohta. Ta soovib asja lahendada muul viisil. Kostja on lisanud kiirabikaardi temale väidetavate vigastuste tekitamise kohta hageja poolt. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Viivise nõudmise võimaluse vähemalt 7% ulatuses aastas sätestab VÕS § 113 lg.1. Kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud ja pole hagejale võlgnevust tasunud. Kostja kirjalikus vastuses ei ole võla tekkimist ega suurust vaidlustanud. Kohus loeb, et hageja faktilised väited on kostja poolt omaks võetud. Kohus ei saa omistada tähendust kostja poolt esitatud asjaoludele selle kohta, et hageja ja tema sõbrad on tema kallal vägivalda tarvitanud, kuna kostja võlg hageja ees on kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt tekkinud aasta enne väidetavat vägivallatarvitamist. Võlaõiguslikku nõuet (mida hageja omab kostja vastu) ei lahenda kohus koos süüteomenetluses esitatud nõudega. Kui kostjal on esitada hageja vastu nõudeid süüteomenetluses, tuleb tal need endal esitada ja tõendada. Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Vastavalt TsMS §-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3 (4)
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukuluks on seni avaldatud hageja poolt tasutud riigilõiv 3000 krooni (tl.8) ja kohus mõistab selle kostjalt välja. TsMS § 174 alusel võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 162; § 173; § 174; § 407 lg 1, 3; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6, § 444; § 436. Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.