Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg
10. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-23217
Tsiviilasi
PP’i hagi HÜ vastu lõpparve saamiseks, lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks ja lisatasude saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PP (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja HÜ(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja J K
Kohtuistungi toimumise aeg
26.02.2009
Istungil osalenud isikud
Hageja PP Kostja seaduslik esindaja J K
Jätta PP’i hagi HÜ vastu lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamiseks ja lisatasude saamiseks rahuldamata.
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud hagiavalduse asjaolud ja nõuded 10.06.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista lõpparve 1704 krooni, ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 2300 krooni ning 02.02.2009 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt lisatasud ületunnitöö, õhtuse ja öötöö eest ning riigi pühal tehtud töö eest ajavahemikul 01.12.2004 kuni 13.06.2005 summas 4091 krooni.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.12.2004 töölepingu nr 01-12/04, mille kohaselt hageja asus tööle kostja juures valvur-dispetšer ametikohal, töötasuga 2100 krooni. Tööajaga 35 tundi nädalas. 01.05.2005 muudeti töölepingu tingimusi ja määrati hageja töötasuks 2300 krooni. Jaanuaris 2005 hageja hoiatas kostjat, et töötab kuni 15.06. 2005, kuna läheb siis põhitöökohast puhkusele ja sõidab väljapoole Eestit. Hageja töötas kuni 12.06.2005 graafiku järgi ja läks puhkusele. Puhkuselt naastes sai hagejale teatavaks, et 13.06.2005 on koostatud käskkiri, mille kohaselt hagejaga lõpetati tööleping. Hageja pöördus kostja poole, et kostja maksaks välja lõpparve ning annaks hagejale töölepingu, käskkirja ja tõendi Maksu- ja Tolliameti jaoks. Kostja keeldus sellest. 26.05.2006 sai hageja tähitud kirja, millega kostja teavitas hagejat, et hageja võib minna 29.05.2006 kell 9.00 või 05.06.2006 kell 18.00-19.30 lõpparvele järgi. Nimetatud päevadel ja ajal hagejale lõpparvet ei väljastatud. 2006 juuli-august viibis hageja Ukrainas ning sealt naastes sai kostja postikviitungi summale 1704 krooni, kuid seoses Ukrainas viibimisega hageja raha kätte ei saanud. 02.02.2009 esitatud hagiavalduse täienduse kohaselt on kostjal hagejale tasumata lisatasud ajavahemikul 01.12.2004 kuni 13.06.2005 töötatud ületunnitöö, riigipühal tehtud töö, õhtuse ja öötöö eest kokku 4091 krooni. Kostjal on maksmata 2004 detsember 655 krooni, 2005 jaanuar 425 krooni, veebruar 826 krooni, märts 762 krooni, aprill 420 krooni, mai 725 krooni ja juuni 278 krooni, mille kohta hageja esitas tolle perioodi tööajaarvestuse tabelid. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi hageja saamata jäänud töötasu 1704 .- krooni nõudes. Hageja ei ole kostjale 2005.a. puhkuseavaldust esitanud. Hageja vallandati töölt 12.06.2005 seoses joobes olekus tööl viibimise tõttu. Samuti märgib kostja, et hageja ei ole lõpparvele, s.o. 1704.krooni, järgi tulnud ja posti teel saadetud raha hageja vastu ei võtnud. Kostja vaidleb täielikult vastu hageja esitatud hüvitise 2300 krooni nõudele ja kõikidele lisatasude nõuetele perioodil 01.12.2004 kuni 13.06.2005 summas 4091 krooni, kuna esiteks on hageja kõik töötasud kätte saanud, teiseks on need esitatud aegumisega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja esitas 10.06.2008 hagi kostja vastu lõpparve 1704 kooni ja hüvitise 2300 krooni saamise nõudes ja 02.02.2009 esitas hageja hagiavalduse täienduse, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista lisatasud perioodil 01.12.2004 kuni 13.06.2005 töötatud ületunnitöö, õhtuse ja öötöö eest ning riigi pühal tehtud töö eest summas 4091 krooni. TLS § 74 lg 2 kohaselt tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. Kostja tunnistas hagi lõpparve 1704 krooni maksmata jätmises, kuna tal ei õnnestunud seda hagejale kuidagi maksta, sest hageja ei avaldanud kostjale oma konto numbrit ja postiga saatmisel
hageja seda vastu ei võtnud. Kostja on lõpparve summas 1704 krooni hageja kontole üle kandnud 23.02.2009.a., mistõttu hageja 26.02.2009 istungil sellest nõudest loobus. Kostja ei tunnista hageja nõuet hüvitise saamiseks seoses lõpparve kinnipidamisega ühe kuu palga ulatuses, s.o .2300 krooni, kuna esiteks hageja ei avaldanud kostjale oma konto numbrit, millele kostja saanuks koheselt lõpparve üle kanda ja hilisemalt ei võtnud hageja postiga saadetud raha vastu ja kostja tasus hagejale lõpparve menetluse käigus, s.o. 23.02.2009 ning teiseks on hageja nimetatud nõude esitanud peale tähtaega, kuna nimetatud nõue tulnuks ITVS § 6 lg. 1 kohaselt esitada kohtule nelja kuu jooksul, mistõttu kostja taotleb nõude aegumist. Kohus leiab, et tuleb kohaldada aegumist, kuna nõue hüvitise saamiseks summas 2300 krooni on esitatud peale ITVS § 6 lg. 1 sätestatud tähtaega, seega tuleb nõue jätta rahuldamata. Palgaseadus PalS § 15 lg 1-3 kohaselt töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega. Puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast. Puhkepäeval töötamise hüvitamisel vaba aja andmisega tasutakse puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel tööpäeval tehtud töö eest. PalS § 16 lg 1 riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. PalS § 17 töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg. 1 kohaselt töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITVS § 6 lg. 2 kohaselt töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg on üks kuu ja ITVS § 6 lg. 3 kohaselt palga maksmise nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Hageja esitas 02.02.2009 hagiavalduse täienduse, milles palus talle välja mõista lisatasu 4091 krooni ajavahemikul 01.12.2004 kuni 13.06.2005 töötatud ületunnitöö, riigipühal tehtud töö ja õhtuse ja öötöö eest. Kostja vaidles nõudele vastu, esiteks, et kostja on hagejale kogu töötasu õigeaegselt tasunud ja teiseks, ei ole hageja varem vaidlustanud temal saadaolevat lisatasu, seega kostja palub kohaldada aegumist. Kui isik ei ole vaidlustanud töötasu (palga) maksmist ja esitanud palga maksmise nõuet ITVS § 6 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul, siis ei ole tal õigust nõuda saamata jäänud palka töölepingu alusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõude lisatasu saamiseks ajavahemikul 01.12.2004 kuni 13.06.2005 töötatud ületunnitöö, riigipühal tehtud töö ja õhtuse ja öötöö eest summas 4091 krooni suhtes tuleb kohaldada aegumist ja nõue tuleb jätta rahuldamata. Töövaidluse läbivaatamine on mõlema poole jaoks riigilõivuvaba. Kohtu hinnangul tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda . Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.