2-08-62670/5 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Kohtuotsusele on hagejal õigus selle rahuldamata jäetud osas esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 19.02.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0809608/96tt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 20 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32.18% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema. 20.10.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja 29 328.82 krooni, millest 20 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 2799.19 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 4000 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 1529.63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks mõista kostjalt alates 23.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 32.18% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on koos hagiavaldusega esitanud ka taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kostja on hagimaterjalid 16.01.2009 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on osaliselt võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud 19.02.2008 tarbijakrediidilepingu nr 0809608/96tt maksegraafiku ja üldtingimustega, kostjale 23.04.2008 ja 23.05.2008 saadetud meeletuletuskirjadega, 03.06.2008 kostjale saadetud krediidilepingu ülesütlemishoiatusega, 03.07.2008 kostjale saadetud krediidilepingu ülesütlemisavaldusega, hageja poolt kehtestatud hinnakirjaga, ning viivise arvestusega. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja taotleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata Kohus leiab, et hagi tuleb antud juhul jätta rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi väljamõistmist kostjalt summas 4000 krooni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda

tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. Seega ei ole hagejal antud juhul võimalik nõuda kostjalt leppetrahvi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 25 328.82 krooni, millest 20 000 krooni on tagastamata krediidisumma, 2799.19 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1529.63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning lisaks ning lisaks mõistab kostjalt alates 23.09.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivise 32.18% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus jätab hagi rahuldamata osas, mis puudutab leppetrahvi summas 4000 krooni väljamõistmist kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.