lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-5058/5

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 09.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-09-5058/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1406
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Maili Tartu

Istungisekretär

Määruse tegemise aeg ja koht

Helgi Jõekäär 09. märts 2009.a., kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei 2-09-5058

Tsiviilasja number Tsiviilasi

Võlgnik K.A. pankrotimenetlus.

Menetlustoiming

Võlgnik K.A. pankroti väljakuulutamine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik K.A.

Ajutine pankrotihaldur

Andrus Õnnik, OÜ Pärnu Pikner Albert, asukoht Lai tn 10, Pärnu.

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

03. märts 2009.a., Pärnu

RESOLUTSIOON

Juhindudes pankrotiseaduse § 13 lg 1, 2, § 17 lg 1, § 27 lg 1, 5, § 31 lg 1,2,4,5,6,7, § 32, § 78 lg 1, § 86 lg 1.

Rahuldada avaldus.

1 (2) 1

Kuulutada välja K.A. pankrot. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Nimetada K.A. pankrotihalduriks Andrus Õnnik, OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai tn 10, Pärnu. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.03.2009.a. algusega kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kohtumaja saalis nr 2, asukoht Rüütli tn 19, Pärnu. Kohustada K.A.t kohtus 27.03..2009 kell 9.30 vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Määrata Andrus Õnnik’le ajutise pankrotihalduri tasuks 12000.- krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3960.- krooni. Välja mõista K.A.lt ajutise pankrotihalduri tasu 12000.- krooni (Andrus Õnniku arveldusarve SEB Pangas xxxxxxxxxxxxxx), millele lisandub sotsiaalmaks 3960.- krooni, Andrus Õnniku kasuks. Avaldada teade pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiseaduse § 33 lg 1, 2, 3). Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud K.A. enda kanda.

Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele on menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ajutisel pankrotihalduril on õigus kohtumäärusele esitada määruskaebus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
1.Võlgniku pankrotiavaldus ja selle põhjendused

1 (2) 2

Võlgnik K.A. on esitanud 06.02.2009.a kohtule avalduse enda suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on K.A. töötu alates 2008.a oktoobrikuust, kuid omab kohustusi Swedbanga ees korterilaenu osas ning kiirlaenufirmadele. Avaldaja ainukeseks sissetulekuks on töötu abiraha summas 3800 krooni, millisest sissetulekust aga ei piisa tasumiseks võlausaldajatele. K.A. ainukeseks varaks on Swedbanga laenuga soetatud korter xxxxxxxxxx vallas, xxxx külas. Võlgnevused suurenevad iga päev viiviste ja intresside osas. Seoses eelnevaga palub K.A. algatada enda suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja pankrot. Võlgnik on esitanud seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekirja.

2.Pärnu Maakohtu 12.02.2009.a. määrusega on algatatud K.A. pankrotimenetlus.
3.Kohtuistungil ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik andis arvamuse K.A. pankrot välja kuulutada. Andrus Õnnik on nõus tema nimetamisega pankrotihalduriks.
4.Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, seadused, mida kohus kohaldas. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama seaduse § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 4.1 Ajutise pankrotihalduri aruanne. Võlgniku võlad ja kohustused seisuga 02.03.2009.a. : 1 473 937.43 krooni
1.Võlgnevus AS Swedpank ees (eluasemelaen) 893 275 kr.
2.Võlgnevus AS BigPank ees 185 791.57 kr.
3.Võlgnevus Sampo Pank ees 10 894.14 kr.
4.Võlgnevus OÜ Koduliising ees 56 031 kr.
5.Võlgnevus AS Hansa Liising ees 50 000 kr.
6.Võlgnevus Creditreform ees 12 589,08 kr.
7.Võlgnevus AS Era Liisingu Inkassoteenused 22 861 kr.
8.Intrum Iustitia 8759,03 kr.
9.AS Krediidikassa 7952,30 kr.
10.Väikelaenud OÜ

kr.

11.Domino Inkasso 13 803,25 kr.
12.Lindorff Eesti As 17 532.26 kr.
13.Svea Investeerimine OÜ 7972,75 kr.
14.ITM Inkasso 10 446,75 kr.
15.M.N.110 000 kr.
16.KÜ x-x nõue summas 60 030.30 kr. Käendus : K.A. on käendanud abikaasa A.A. laenu AS-ist Eesti Krediidipank, käendus summas 48 000, laenu jääk 7602,34, laenu lõpp 15.06.2009.a.

VÕLGNIKU VARAD :

vallasvara :

1.Kodune vara, vallasvara. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud andmetel on tema vallasvaraks 1⁄2 xxxx x-xx korteris olevast abikaasade ühisvarast – mööblist. Mööbli väärtus ei ületa 5 000 krooni, seega K.A. osa võrdub ca 2500 krooniga. Mööbli tegelik väärtus selgub realiseerimisel.
2.Ehitusregistri andmetel ei ole ehitusregistri elektroonilises andmebaasis võlgniku nimele registreeritud vallasvarana ehitisi.

1 (2) 3

3.ARK andmetel on võlgniku abikaasa A.A. nimele registreeritud transpordivahend - xxxx xx reg.märgiga xxx xxx 1998.a. väljalase. Orienteeruv hind 40 000 krooni. Kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga, on K.A. osa ca 20 000 krooni. Hetkel on auto A.A. kui pere toitja töövahend- ta osutab sellega taksoteenuseid.
4.K.A. sissetulek - käesoleval ajal on võlgniku ainuke sissetulek töötu abiraha 3800 krooni kuus.

KINNISVARA :

1.Korteriomand asukohaga xxxx xxxx x-xx, xxxxxxxxxx vald Pärnumaa, registriosa xxxxxxx. Kinnistusraamatu esimesse jakku on kantud 911 / 9270 mõttelist osa xxxxxxxxxx vallas xxxx külas elamu nr.x asuvastkinnistust katastritunnusega 84801:001: 0094, pindala 3268m2, sihtotstarve elamumaaja reaalosana korter nr.xx, üldpinnaga 91,1 m2.4-ndasse jakku on kantud hüpoteek summas 1 200 000 krooni AS Hansapank kasuks. Korteriomand on K.A. ja A.A. ühisomandis. Korteri ostu-müügihind 09.10.2006.a. oli 780 000 krooni, käesoleval ajal on korteri turuväärtus 350 -450 000 krooni, sellest K.A. osa 1⁄2 ehk 175 000-225 000 krooni.

OSALUS ÄRIÜHINGUTES :

Pärnu Maakohtu registriosakonna 13.02.2009.a. teatise kohaselt puudub K.A.l osalus äriühingutes.

NÕUDEÕIGUS KOLMNADATE ISIKUTE VASTU :

K.A. poolt antud ütluste kohaselt puudub tal nõudeõigus kolmandate isikute vastu.

HINNANG VÕLGNIKU VARADE JA VÕLGADE SEISULE

K.A.l on võlgu 1 473 937.43 krooni suuruses summas. K.A. osa abikaasade ühisvaras on 175 -225 000 krooni e. 1⁄2 korteriomandist + 20 000 krooni e. 1/2 auto omandist + 2500 krooni e. 1⁄2 mööbli osast. Kokku on K.A.le kuuluvat vara ca 222 500 krooni väärtuses. K.A. võlad ja kohustused ületavad rohkem kui 5 –kordselt tema varade väärtust. Võlad on alalise iseloomuga ja neid ei ole võimalik tasuda ka kõiki varasid müües. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgnik K.A. seletuse kohaselt kaotas ta töö kinnisvarafirmas, mistõttu ei jõudnud enam tasuda pangale makseid ostetud korteri eest. Lisaks oli korteris tehtud remont. Esimeste võlgade tekkides kasutas võlgnik kiirlaenufirmasid, mistõttu sissetuleku puudumisel toimus võlgnevuste kiire suurenemine, mis viis sisulise maksejõuetuseni. Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgnik teinud valesid majanduslikke otsuseid, võtnud liigseid riske elu-olu korraldamisel, ka töökoha kaotus on mõjutanud maksejõuetuse olukorra tekkimist. Esialgsetel andmetel on pankrotiseaduse mõistes tegemist maksujõuetuse tekkimisega muudel alustel. Korteriühistu rahade kulutamine ei mõjutanud otseselt maksejõuetuse tekkimist, pigem lükkas selle väljatulemist edasi. Pankroti menetlemise käigus ei ole tuvastatud rasket juhtimisviga. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Ajutise halduri arvamus tagasivõitmise võimaluste kohta Käesoleval ajal ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud kindlalt tagasivõidetavaid tehinguid. Kriminaalmenetlus Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakonna menetluses oli kriminaalasi nr.08250003149, kahtlustatava K.A. suhtes Karistusseadustiku prg. 201 lg.1 tunnustel selles, et K.A. on KÜ x xxxxx juhatuse liikmena omastanud korteriühistu arveldusarvelt raha summas 29 900 krooni. Käesoleval ajal on kohtueelne menetlus lõppenud, menetlustoimik üle antud Lääne Prokuratuuri. Kohtueelse menetluse kokkuvõte on koostatud 16.02.2009.a. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu Pankrotiseaduse prg.1 mõistes,

1 (2) 4

kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus pole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse prg. 31 lg.4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. K.A. pankrotimenetluses on pankrotiavalduse esitanud võlgnik 4.2 Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning arvestades eelpool märgitud võlgniku objektiivset majanduslikku olukorda, ei ole see ajutine. Seega välja tuleb kuulutada K.A. pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on selleks andnud nõusoleku.

5.Ajutise pankrotihalduri tasu. Ajutine pankrotihaldur palub talle tasuks määrata 12000.- krooni. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tööaja arvestuse. Menetlusosaline vastuväiteid eeltoodule ei esitanud. Kohus leiab, arvestades ajutise pankrotihalduri poolt täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu, keerukust ning ülesannete täitmiseks kulutatud aega, samuti ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, vastavad ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed tasu osas tegelikkusele. Eeltoodut arvestades kohus määrab PankrS § 23 lg 1, 2 alusel ajutise halduri tasuks 12000.- krooni (Andrus Õnniku arveldusarve SEB Pangas 10902008467005). Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks 33% summas 3960.- krooni.
6.Menetluskulude jaotus. Pankrotiseaduse § 3 lg 2, TsMS § 475 lg 1 p 12.2, § 172 lg 2 alusel kannab avaldaja ise menetluskulud.

Maili Tartu Kohtunik

1 (2) 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja