2.Tühistada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kõrgema kohtu kuninganna divisjoni kaubanduskohtu (High Court of Justice, Queen’s Bench Division, Commercial Court) poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud
määruse (order) täidetavaks tunnistamine Eesti Vabariigis (tunnistatud ASEsuhtes Eesti Vabariigis täidetavaks Harju Maakohtu poolt 18.07.2008.a ja Tallinna Ringkonnakohtu poolt 16.09.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 tehtud määrustega).
3.Tühistada kohtumääruse jõustumisel Harju Maakohtu poolt käesolevas tsiviilasjas 23.02.2009.a tehtud määruse alusel avalduse tagamiseks rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud.
4.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele.
5.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja ASEkanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võivad puudutatud isikud esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja võib määruskaebuse esitada avalduse tagamise tühistamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas. Määruskaebuse esitamisel tuleb menetlusosalistel tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-3816, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.29.01.2009.a esitas AS (AS) E Harju Maakohtule avalduse, milles palub tühistada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kõrgema kohtu kuninganna divisjoni kaubanduskohtu (High Court of Justice, Queen’s Bench Division, Commercial Court) poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud määruse (order) täidetavaks tunnistamine. Avalduses taotles AS E ka esialgse õiguskaitse kohaldamist.
2.Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt tegi Harju Maakohus 18.07.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 määruse, millega tunnistas Eesti Vabariigis osaliselt täidetavaks Suurbritannia
2-09-3816 ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kõrgema kohtu kuninganna divisjoni kaubanduskohtu (High Court of Justice, Queen’s Bench Division, Commercial Court; edaspidi: kaubanduskohus) 11.04.2008. a määruse (order) hagiasjas nr 2008 folio 235, millega AS E mõisteti puudutatud isikute kasuks tagaselja välja mitmesugused kõrval- ja menetluskulud kokku 1 946 850,90 Eesti krooni ulatuses. AS E esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus peatada Harju Maakohtu 18.07.2008. a määruse täitmise ning selle määruse täies ulatuses tühistada. Alternatiivselt palus AS E , et ringkonnakohus peataks välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise menetluse. 16.09.2008.a määrusega (tsiviilasjas nr 2-08-27936) tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 18.07.2008. a määruse menetluskulude jaotamise osas ning jättis selle muus osas muutmata. 08.12.2008.a tegi Riigikohus määruse, millega jättis AS-i E poolt 06.10.2008.a Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2008.a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata. 12.12.2008.a on kaubanduskohus teinud hagiasjas nr 2008 folio 235 määruse (order), millega ülalmärgitud (Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistatud) 11.04.2008.a kohtumäärus tühistati. Ülaltoodu põhjal leiab AS E , et Harju Maakohtu 18.07.2008.a määrusega Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtulahendi tühistamisega on alus selle kohtulahendi Eestis tunnustamiseks ära langenud ning et täidetavaks tunnistamine tuleb tühistada. TsMS § 624 lg-s 1 on sätestatud, et kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist. AS E taotleb tühistamist.
3.09.02.2009.a määrusega on kohus avalduse menetlusse võtnud ning andnud samas määruses puudutatud isikutele võimaluse esitada enda seisukoht menetletava avalduse suhtes 14 päeva jooksul alates kohtumääruse ja avalduse kättetoimetamisest. Kohus on võtnud käseoleva tsiviilasja materjalide juurde tsiviilasja nr 2-08-27936 materjalid.
4.23.02.2009.a määrusega on kohus lahendanud avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse. Kohus rahuldas avaldaja kõnealuse taotluse osaliselt, keelates puudutatud isikutel Harju Maakohtu poolt 18.07.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 tehtud määruse, Tallinna Ringkonnakohtu poolt 16.09.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 tehtud määruse ning kaubanduskohtu poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud määruse alusel täitmisavalduste esitamise ja eelnimetatud määruste täitedokumendina kasutamise Eesti Vabariigis.
5.25.02.2009.a on saabunud kohtule puudutatud isikute seisukoht. Puudutatud isikud vaidlevad avaldusele vastu osaliselt. Puudutatud isikud on seisukohal, et avaldaja poolt taotletud hagi tagamise abinõude kohaldamiseks puudub käesoleval juhul vajadus. Samuti tuleb kõik menetluskulud jätta hagita menetluses avaldaja kanda. Puudutatud isikud ei vaidle avaldusele vastu selles, et kaubanduskohtu 11.04.2008.a määrus on käesolevaks ajaks tühistatud. Seega pole kaubanduskohtu määruse Eestis jätkuvalt täidetavaks tunnistamiseks alust. Siiski ei ole viidatud menetlus kaubanduskohtus veel lõppenud, vaid kohus teeb lähiajal asjas uue lahendi. Seetõttu pole avaldaja poolt soovitud hagi tagamise abinõude kohaldamiseks vajadust, sest puudutatud isikud peavad nende kasuks tehtava lahendi korral taotlema kohtult kaubanduskohtu poolt tehtava uue lahendi täidetavaks
tunnistamist ja algatavad vajadusel täitemenetluse juba täidetavaks tunnistatud uue kohtulahendi alusel. Samuti on puudutatud isikud seisukohal, et käesoleva avalduse puhul tuleb kõik menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Puudutatud isikud juhivad kohtu tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2008.a määruses tsiviilasjas nr 2-08-27936 väljendatud seisukohale, et menetluse käiku negatiivselt mõjutavate asjaolude puudumisel tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hagita menetluse menetluskulude jaotamise üldprintsiibist, s.o jätta menetluskulud selle poole kanda, kelle huvides lahend tehakse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
6.Kohus leiab, et AS-i E avaldus kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 624 lg-st 1 tuleneb, et juhul, kui täidetavaks tunnistatud kohtulahend on lahendi teinud kohtu asukohariigis tühistatud või kui seda on muudetud ja võlgnik ei saa sellele asjaolule enam lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses tugineda, võib ta taotleda kohtulahendi täidetavaks tunnistanud kohtult lahendi täidetavaks tunnistamise tühistamist või muutmist. Kohus lahendab nimetatud avalduse kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamiseks ettenähtud korras (TsMS § 624 lg 2). Kaubanduskohtu poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud määrus on Eesti kohtute poolt täidetavaks tunnistatud Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrustega tsiviilasjas nr 2-0927936, mis jõustusid 08.12.2008.a. Seega ei saa avaldaja 11.04.2008.a määruse hilisemale tühistamisele lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses enam tugineda. AS E on taotlenud 11.04.2008.a määruse täidetavaks tunnistamise tühistamist. Asja materjalidest nähtuvalt on kaubanduskohtu 11.04.2008.a määrus sama kohtu 12.12.2008.a määrusega tühistatud. Seega pole kaubanduskohtu 11.04.2008.a määruse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamiseks enam alust ning selle täidetavaks tunnistamine tuleb TsMS § 624 lg-st 1 juhindudes tühistada.
8.Vastavalt TsMS § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muu hulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesolevas tsiviilasjas 23.02.2009.a tehtud kohtumäärusega on kohus avaluse tagamiseks esialgse õiguskaitse korras keelanud puudutatud isikutel Harju Maakohtu poolt 18.07.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 tehtud määruse, Tallinna Ringkonnakohtu poolt 16.09.2008.a tsiviilasjas nr 2-08-27936 tehtud määruse ning kaubanduskohtu poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud määruse alusel täitmisavalduse esitamise ja eelnimetatud määruste täitedokumendina kasutamise Eesti Vabariigis. Kuivõrd kohus rahuldab AS-i E avalduse, tühistades kaubanduskohtu poolt 11.04.2008.a hagiasjas nr 2008 folio 235 tehtud määruse täidetavaks tunnistamise Eesti Vabariigis, puudub pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist vajadus 23.02.2009.a kohtumääruse alusel rakendatud esialgse õiguskaitse meetmete järele. Seega kuuluvad need käesoleva määruse jõustumisel tühistamisele.
2-09-3816
9.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohtu hinnangul on käesoleva lahendi tegemine avaldaja AS E huvides, mistõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puuduvad alused menetluskulude erandlikuks jaotamiseks TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu ülalviidatud 16.09.2008.a määrusele tsiviilasjas nr 2-08-27936 võiks TsMS § 172 lg 1 teises lauses sisalduva normi mõtte kohaselt tulla erandlik kohtukulude jagamine kõne alla eelkõige neil juhtumitel, kus seda õigustavad hagita menetluse käiku mõjutanud asjaolud, millest seadus nimetab tarbetute taotluste, väidete või tõendite esitamist. Samuti võib hagita menetluses menetluskulude ebareeglipäraseks jaotamiseks alust anda menetlusosalise poolt kohtumenetluse põhjendamatu venitamine TsMS § 169 tähenduses. Käesoleval juhul ülalkäsitletud asjaolusid ei esine.
10.Käesolev kohtumäärus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele alates selle teatavakstegemisest menetlusosalistele (TsMS § 478 lg 4). Määruse peale võivad määruskaebuse esitada sissenõudjatena puudutatud isikud (TsMS § 625 lg 1). Avaldaja saab määruskaebuse esitada avalduse tagamise tühistamist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas (TsMS § 390 lg 1; § 178 lg 1).
Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE
KOHTUNIK
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.