Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse avaldamise aeg ja koht
05. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-07-41070
Menetlusosalised ja nende esindajad
AS-i E hagi V Kvastu võlgnevuse saamiseks Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx), lepinguline esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS ) Kostja V K(isikukood xxx, elukoht: xxx)
Istungi toimumise aeg
18.02.2009
Istungil osalenud isikud
Ilma poolte osavõtuta
Tsiviilasja hind
6339,88 krooni
Jätta AS-i E hagi V K vastu võlgnevuse saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus V K menetluskulud jätta AS-i E kanda ja AS-i E menetluskulud jätta täies ulatuses tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub kostjalt välja mõista 12 678,76 krooni, millest rahaline põhikohustus on 6339,88 krooni ja viivis 6338,88 krooni ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 ja 101.
Poolte vahel sõlmiti 26.01.2001 liitumisleping, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Hageja on esitanud kostjale arved nr 101523083, 31.01.2001.a., nr. 102533098, 28.02.2001.a. ja nr. 103809756, 31.03.2001.a. eest kokku summas 6635,80 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on hageja kostjale tasunud kokku 150 krooni seega on kostja põhivõlg hageja ees 6339,88 krooni, mis on käesoleva hetkeni tasumata Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast s.o. 20.04.2001.a. kuni hagi koostamiseni, 04.10.2007. Kostja on olnud viivituses 2320 päeva, seega on kostja viivisevõlg hageja ees 22 063,20 krooni. Kuna viivis ületab põhivõla ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest vähendab hageja viivist summani 6338,88 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on aegunud ja palub kohaldada antud asjas aegumist.. Kohtu põhjendused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja esitas kohtule taotluse tsiviilasja läbivaatamiseks ilma hageja kohalolekuta 18.02.2009 kell 10.00 toimunud istungil. Kostja istungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest. Kohus otsustas 18.02.2009 kell 10.00 toimunud istungil asja läbi vaadata sisuliselt ja kuulutada antud asjas otsus 05.03.2009. 23.02.2009 saabus kohtule kostja kirjalik vastuväide hagile, milles kostja hagi ei tunnista, ei ole hagiga nõus ja palub kohaldada aegumist kuna nõue tekkis kuus aastat tagasi enne selle hagemist kohtus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja taotleb asjas kohaldada aegumist. Käesoleva haginõude aluseks oleva tehingu (26.01.2001 liitumisleping) tegemise ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldada. Aegumistähtaja kulg algas TsÜS § 116 esimese lause järgi päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Seega oleks enne 1. juulit 2002 kehtinud õiguse kohaselt hageja nõue aegunud kümne aastaga. 1. juulil 2002 jõustusid tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus redaktsioon ja võlaõigusseadus. Muu hulgas sätestati VÕSRS § 9 lg 1 esimeses lauses, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 146 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Seega tuleneb TsÜS §-st 146, et hageja nõue aegub kolme aastaga, mis on lühem kui varasemas õiguses ettenähtud aegumistähtaeg. Kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Viidatud sättest tuleneb, et reeglina ei hakka tähtaeg kulgema mitte tähtaja algust määrava sündmuse toimumise päeval ega kindlaksmääratud kalendripäeval, vaid sündmusele või kalendripäevale järgneval päeval. Erandina võib tähtaeg hakata kulgema ka muul ajal, kuid sellisel juhul peab tähtaja erinev algus tulenema seadusest või lepingust. VÕSRS § 9 lg-s 2 on selgelt sätestatud, et aegumistähtaega arvestatakse alates 1. juulist 2002. Nii VÕSRS § 9 lg 2 sõnastusest kui ka seadusandja soovist siduda lühemate tähtaegade kulgemise algus tsiviilseadustiku üldosa seaduse uue redaktsiooni ja võlaõigusseaduse jõustumise hetkega saab järeldada, et VÕSRS § 9 lg-st 2 tulenebki eelnimetatud erand. Seega tuleb VÕSRS § 9 lg 2 järgi hakata kolmeaastast tähtaega arvestama 1. juulist 2002. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 kohaselt saabub tähtpäev aastates arvutatava tähtaja korral viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Praegusel juhul oli tähtaja alguseks 1. juuli 2002. Tähtaja möödumist täpsustatakse TsÜS § 137 lg-s 1, mille kohaselt möödub päevades või suuremates ajaühikutes arvutatav tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, lõpeb tähtaeg reeglina vastaval päeval kell 24.00. Erandina võib seadus ette näha, et tähtaeg ei möödu mitte tähtpäeval kl 24.00, vaid muul ajal. Kuna VÕSRS § 9 ei täpsusta tähtaja möödumist ega sätesta tähtaja möödumise kohta erandit, tuleb praegusel juhul hagi aegumise kolmeaastase tähtaja lõppemine määrata kindlaks üldreegli järgi. VÕSRS § 9 lg 2 järgi on tähtaja alguseks 1. juuli 2002, seega on TsÜS § 136 lg-s 2 nimetatud vastavaks päevaks 1. juuli 2005. Kuna seadus ei sätesta teisiti, möödub 1. juulil 2002 alanud hagi aegumise kolmeaastane tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 kohaselt 1. juulil 2005 kl 24.00. TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Lepingu rikkuja tahtlust ei eeldata, st seda peab tõendama hageja. Eeltoodud põhjendustel on 04.10.2007 esitatud hagi aegunud ning see tuleb jätta rahuldamata aegumise tõttu. Kuna hagi on aegunud, puudub vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue, ning anda hinnang sellega seonduvatele poolte muudele väidetele. Menetluskulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.