(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. märts 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-80238
Tsiviilasi
B OÜ hagi M OÜ vastu 56 526.37 krooni ja viivise saamiseks
Hagi hind
56 526.37 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja – B OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja esindaja – Katrin Verma (Lindorff Eesti AS ); kostja – M OÜ (registrikood xxx, asukoht: xxx).
esindajad Resolutsioon
Jätta B OÜ poolt kantud põhjendatud menetluskulud OÜ M kanda. Välja mõista OÜ M menetluskulu 6 790.00 (kuus tuhat seitsesada viiskümmend) krooni B OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14
päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte vahel sõlmitud tellimuslepingutest tuleneva võla summas 56 526.37 krooni ja seisuga 28.11.2008 sissenõutavaks muutunud viivise 41 611.61 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendimääraga 0,5% päevas põhinõudelt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni arvestusega alates 29.11.2008 ja menetluskulud.
Kohus loeb hagiavalduse koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega kostjale TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks, kuivõrd need on üle antud kostja seadusliku esindajaga samas eluruumis elavale isikule 17.12.2008.a. Kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 26 410.57 krooni järgmiselt: 3 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 23 160.57 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi kohtule esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 3 250.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 23 160.57 krooni (koos käibemaksuga). TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 50 000 krooni puhul 25 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 56 526.37 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 23 160.57 krooni vajalik ja põhjendatud. Vabariigi Valitsuse määrusega on sätestatud lepingulise esindaja kulude piirmäär arvestatuna kolmes kohtuastmes kokku. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist koos käibemaksuga summas 23 160.57 krooni. Asjas ei ole peetud ühtegi kohtuistungit ega esitatud ka kostja vastuväiteid. Kui hageja on pidanud vajalikuks sõlmida oma lepingulise esindajaga kokkuleppe, mille kohaselt ta kohustub oma esindajale 20 % sissenõutud summalt, on see hageja enda risk ning ei tähenda seda, et kostja peab nimetatud ulatuses menetluskulusid ka tasuma. Menetluskulud peavad olema vajalikud ja põhjendatud, mitte tulenema võlgnevuse suurusest. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 3 000 krooni ulatuses, millele lisandub käibemaks 540.00 krooni, kokku 3540.00 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud koos käibemaksuga summas 3 540.00 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3 250 krooni, kokku 6 790 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.