2-08-91102/4 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-08-91102 avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Asjaolud ja hageja nõue 29.12.2008.a. esitas AS E kohtule hagi O D vastu võlgnevuse 64 927,83 krooni ja kõrvalnõuete nõudes. Nõue tuleneb poolte vahel 17.12.2007.a. sõlmitud väikelaenulepingust , 17.03.2008.a. sõlmitud krediitkaardi lepingust ja 21.04.2008.a. sõlmitud arvelduskrediidi lepingust nr A-23023. Kostja hageja ees oma lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista väikelaenulepingust tulenev põhivõlg 45 778,95 krooni; intressivõlg 2 367,57 krooni; viivis 1 420,87 krooni ja leppetrahv 900 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlg 14 148,88 krooni ja viivis 1 681,00 krooni ning arvelduskrediidi lepingust tulenev põhivõlg 5 000,00; intressid 341,92 krooni; viivised 135,00 krooni; leppetrahv 100,00 krooni ja pangateenused 3,00 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 0,1% väikelaenulepingu , krediitkaardi lepingu ja arvelduskrediidi lepingu põhivõlgade summadelt päevas alates 24.12.2008.a. kuni põhivõlgade tasumiseni. Menetluskulud, s.t riigilõiv summas 3 750 krooni palub hageja välja mõista kostjalt. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 27.01.2009.a. kooskõlas TsMS § 313 lg 1 kätte toimetatud. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja esitas 26.02.2009.a. taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 alusel, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel

2-08-91102 võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista väikelaenulepingust tulenevalt leppetrahv 900,00 krooni ning arvelduskrediidi lepingust tulenevalt leppetrahv 100,00 krooni. Väikelaenulepingu üldtingimuste punkti 6.5 kohaselt kohustub laenusaaja intressi tasumisega viivitamisel rohkem kui 10 kalendripäeva maksma hagejale leppetrahvi kuni 500,00 krooni. Arvelduskrediidi lepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt on hagejal õigus nõuda intressi tasumisega viivitamise korral trahvi summas 100,00 krooni. Kohus leiab, et väikelaenulepingust ja arvelduskrediidi lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepped on tühised. Riigikohus on oma 14.01.2009 lahendis nr 32-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg 1 on ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Kohus leiab, et väikelaenulepingu ning arvelduskrediidi lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõistes, kuna tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja väikelaenulepingust tulenevalt leppetrahvi 900,00 krooni ning arvelduskrediidi lepingust tulenevalt leppetrahvi 100,00 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 70 877,19 krooni ja alates 24.12.2008.a. viivis 0,1% päevas tasumata väikelaenulepingu , krediitkaardi lepingu ja arvelduskrediidi lepingu põhivõlgade summadelt päevas kuni põhinõuete tasumiseni. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 750,00 krooni.