Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
3. märts 2009.a Pärnu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-78098
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse algatamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja AS Hansapank, registrikood 10060701, asuk. Liivalaia 8, Tallinn, lepinguline esindaja Merike Koppel Võlgnik OÜ Amiwert Arendus, registrikood 10493015, asuk. Xxx xx x, Pärnu linn, lepinguline esindaja Mehis Adamson Jätta algatamata OÜ Amiwert Arendus pankrotimenetlus AS Hansapank poolt esitatud avalduse alusel. Jätta kõik menetluskulud võlausaldaja kanda. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
AS Hansapank pankrotiavaldus võlgnik OÜ Amiwert Arendus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamisels
Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded ja väited, vastuväited ja tõendid AS Hansapank kui võlausaldaja on 20.11.2008.a esitanud Pärnu Maakohtule avalduse OÜ Amiwert Arendus pankrotimenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid AS Hansapank ja OÜ Amiwert Arendus 08.12.2006.a garantiilepingu nr 06-186747-G (tl 5, pealkirjastatud garantiikirjana), mille punkti 1 alusel garanteerib võlgnik võlausaldajale võlausaldaja ja MAB Arendus OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 06-186747-JI (laenuleping koos lisaga tl 6-12) tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. Vastavalt garantiilepingu punktile 2 tagab võlgnik kõigi laenulepingust tulenevate võlausaldaja nõuete hüvitamise garantiisumma ulatuses (3 000 000 krooni), kusjuures garantiilepingust tulenev võlgniku kohustus võlausaldaja ees ei sõltu laenulepingust ega selle kehtivusest. Laenulepinguga (mida täiendati 08.12.2006.a ja 06.07.2007.a vastavalt laenulepingu lisadega 1 ja 2) finantseeriti kinnistu „xxxxxxxxxx“ asukohaga xxxxxxx küla, xxxxxxx vald, Tartumaa, ostu. Laenulepingu limiit oli lepingu lisa 2 kohaselt 1 418 838.59 eurot, intress kuue kuu euribor + 3 % ja viivisemäär 0.15 % päevas. Võlausaldaja ja laenusaaja leppisid kokku erigraafikus, mille järgi tuli kogu laenusumma tagastada ühekordse maksena 13.10.2007.a. Laenusaaja laenusummat kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud. Seoses kohustuste rikkumisega algatas võlausaldaja laenusaajale kuuluva kinnisvara suhtes täitemenetluse (avaldus kohtutäiturile tl 13).
Tsiviilasi nr 2-08-78098 Täitmisavalduse esitamise seisuga oli laenusaaja võlgnevus võlausaldaja ees 16 538 410.38 krooni. Arvestades, et laenusaaja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, otsustas võlausaldaja 20.10.2008.a nõuda võlgnikult garantiikohustuse täitmist garantiisumma 3 000 000 ulatuses, esitades võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 14). Hoiatus on võlgniku esindajale Alari Tinnole isiklikult üle andnud. Hoolimata pankrotihoiatuse esitamisest, ei täitnud võlgnik garantiilepingust tulenevat garantiikohustust 10 päeva jooksul. Võlgniku majanduslikku olukorda arvestades leiab võlausaldaja, et võlgnik ei suuda täita endale garantiilepinguga võetud kohustust, tema maksejõuetus ei ole ajutine ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Nimelt puudub võlgnikul kinnisvara, Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksuvõlg 16.11.2008.a seisuga 2 985 720 krooni, koos kõikide võlausaldajatega (maksehäireregistri ja AS Krediidiinfo jm andmetel, tl 15), moodustavad nõuded võlgniku vastu aga kokku ca 6 miljonit krooni. Lisaks puudub äriregistril teave võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohta, 2006.aastal kahanes võlgniku kasum oluliselt (majandusaasta aruanne tl 16-21). Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja AS Hansapank algatada OÜ Amiwert Arendus pankrotimenetlus ja kuulutada välja OÜ Amiwert Arendus pankrot. Võlgnik ei tunnista kohtule esitatud kirjalikus vastuses esitatud nõuet. Võlgnik ei ole maksejõuetu, temal on piisavalt vara, mistõttu puudub alus võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. Võlausaldaja ja laenusaaja vaheline laenuleping on tagatud nelja ühishüpoteegiga, ent nimetatud ühishüpoteegi lepinguid pankrotiavaldusele lisatud ei ole. Viidatud tõendid on aga vajalikud tuvastamaks võlgniku vastu suunatud nõude tagatust pandiga ehk antud juhul hüpoteegiga laenusaaja varale. Puuduvad kõik tõendid selle kohta, et MAB Arendus OÜ vastu suunatud täitemenetlus pole olnud edukas ning seatud ühishüpoteegid ei taga enam käesolevas mahus nõuet võlgnikule. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja kasuks seatud ühishüpoteegid tagavad täielikult võlausaldaja võlgniku vastu suunatud 3 000 000 kroonise nõude tasumist võlausaldajale. Võlgnikule esitatud nõue on osaline nõue suuremast nõudest, mis on tagatud ühishüpoteekidega. Võlgniku arvates ei ole selge, milline on võlausaldaja nõue laenusaaja MAB Arendus OÜ vastu käesoleval hetkel (esitatud avaldus kohtutäiturile pärineb 2008.a juulist). Pankrotiavalduse juurest puudub kohtutäituri teatis täitmise kohta ning nõude (võimaliku) rahuldatud osa suuruse kohta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt asunud seisukohale, et pankrotimenetlust saab algatada ainult selge nõude puhul. Käesoleval juhul ei ole teada, kas võlgniku vastu suunatud nõuet on laenusaaja poolt tasutud või mitte. Muuhulgas on garantii andja ja soodustatud isik garantiikirja punktis 3 selgesõnaliselt kokkuleppinud, et garantii nõue kuulub tasumisele 3 päeva jooksul alles peale soodustatud isiku (Panga) poolt kirjaliku nõude esitamist ning selle garantii andja poolt kätte saamist. Sellist kirjaliku nõuet ei ole võlausaldaja võlgnikule kunagi esitanud, vaid on esitanud hoopis teisel regulatsioonil põhineva pankrotihoiatuse. Sedagi saanuks võlausaldaja teha ainult siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks. Kui garantiinõude eeldusena on sätestatud tagatava kohustuse rikkumine või selle tagajärjel kahju tekkimine garantiinõudele vastavas suuruses, saab garant soodustatud isiku poolt esitatud garantiinõudele esitada vastuväite, mille kohaselt ei ole rikkumist toimunud või kahju (nõutavas suuruses) tekkinud. Sellisel juhul peab soodustatud isik nõude maksmapanekuks tõendama tagatava kohustuse rikkumise või tekkinud kahju suuruse. Kui garantiinõude maksmapandavus ei ole seotud formaalsete eeldustega, vaid on seotud teatava tagatava võlasuhtega seotud asjaolu esinemisega, annab garantii soodustatud isikule lisatagatise üksnes põhivõlgniku maksejõuetuse puhuks. Amiwert Arendus OÜ on andnud garantiikirja nr 06-186747-G tingimusel, et tagatud on laenulepingust nr 06-186747-J1 tulenevate panga nõuete (sh intressi ning lepingu rikkumisest tulenevate viiviste, leppetrahvide ja tekitatud kahjunõuete) hüvitamise garantiisumma ulatuses. Võlausaldaja pole esitanud Võlgnikule ühtegi tõendit laenulepingust nr 06-186747-J1 tulenevate laenusaaja poolt laenulepingu tingimuste rikkumisest tulenevate viiviste, leppetrahvide ja 2(5)
Tsiviilasi nr 2-08-78098 tekitatud kahjunõuete kohta. Garantiinõude maksmapanekuks peab võlausaldaja tõendama viiviste põhjendatust, laenusummade tähtaegset mittetasumist, leppetrahvide ja kahju olemasolu ning ka seda, et MAB Arendus OÜ tagatised ei ole piisavad võlausaldaja nõuete katmiseks. Võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust erinevate tõenditega. Võlgnik on seisukohal, et tema maksejõuetust ei näita: a) kinnisvara puudumine - ettevõte võib omada ka registrisse mittekantavaid vallasvarasid ja nt nõudeid kolmandate isikute vastu; b) maksuvõlg – mis on põhjustatud esmalt panga poolt arvelduste takistamisest aga ka võlgniku suurkliendi ABV Linnaarendus OÜ pankrotistumisest. Viidatud põhjusel on ettevõtte käibest ajutiselt väljas enam kui 13 000 000 krooni; c) Krediidiinfo maksehäireregistri raport – võlgnik on seisukohal, et viidatud tõend on kõlbmatu, kuna sisaldab lõpetamata tsiviilasjades esitatud ebaseaduslikke nõudeid (Stelling OÜ; Eesti Soojustuskeskus OÜ; Julianus Inkasso Agentuur AS ja Incure Inkasso Agentuur OÜ) ja ka Krediidiinfo ise ei kinnita registrisse kantud nõuete tõele vastavust. d) majandusaasta aruande puudumine – 2006.aasta majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul jaotamata puhaskasumit summas 895.174 krooni; Võlausaldaja on teadlik, et võlgnik omab arvestatavas suuruses nõuet ABV Linnaarendus OÜ (pankrotis) vastu. Amiwert Arendus OÜ on ABV Linnaarendus OÜ (pankrotis) suuruselt teine võlausaldaja, kelle nõue leidis 04.02.2009.a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamist teise järgu nõudena summas 12 103 929.59 krooni (võlgnik on esitanud nii pankroti- kui nõudeavalduse, pankrotiteate, pankrotitoimkonna koosoleku protokolli, aga ka nõuete kaitsmise koosoleku protokolli koos nõude loovutamise lepinguga). Eelviidatud põhjusel palub võlgnik jätta pankrotimenetlus Amiwert Arendus OÜ suhtes algatamata ja pankrot välja kuulutamata, kuna võlgnik ei ole maksejõuetu. 19.02.2009.a toimunud kohtu eelistungil kinnitasid menetlusosalised, et vaidlust ei ole selles, et ainus nii garantiikirja kui ka laenulepingut puudutav dokument, mille võlausaldaja on võlgnikule esitanud, on pankrotihoiatus. Võlausaldaja jäi esitatud nõude juurde ning selgitas täiendavalt, et kuna ei olnud teatud aja jooksul õnnestunud kätte saada OÜ Amiwert Arendus juhatuse liiget, siis otsustati esitada nõue pankrotihoiatusena. Võlgnik pankrotihoiatust nõudena ei käsitle ning viitab lisaks pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 tulenevatele tähtaegadele, kuna võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 20.10.2008.a ja pankrotiavaldus on tehtud 20.11.2008.a, siis ei ole võlausaldaja ka tähtaegade eeldusi järginud. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Muuhulgas peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginema vähemalt ühele PankrS § 10 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Võlausaldaja on antud juhul viidanud PankrS § 10 lg 2 punktile 1, mille kohaselt „võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul“. PankrS § 10 lg 4 kohustab võlausaldajat esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik on antud juhul pankrotimenetluse algatamata jätmise alusena sisuliselt viidanud kolmele erinevale PankrS § 15 lg 2 sättele, ja nimelt: 1) PankrS § 15 lg 2 p 1 – võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) PankrS § 15 lg 2 p 2 – nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) PankrS § 15 lg 2 p 4 – võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. 2(5)
Tsiviilasi nr 2-08-78098 Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada, et garantii on olemuslikult mitteaktsessoorne ehk sellele saab esitada vaid garantiilepingust endast tulenevaid vastuväiteid. Võlgniku käsitlus võimalikest vastuväidetest lähtuvalt laenulepingust nr 06-186747-JI ja võlausaldaja poolt esitamata jäetud tõenditest laenulepingu rikkumisest ei ole kooskõlas seadusega (võlaõigusseaduse § 155 lg 2 ja 3) ega esitatud garantiilepinguga. Võlgnik on jätnud oma vastuväidetes märkimata garantiilepingu punkti 2 teise lause, milles on sõnaselgelt märgitud, et garantiikirjast tulenev garantiiandja kohustus panga ees ei sõltu lepingust (antud juhul nimetatud laenulepingust) ega selle kehtivusest. Seega on antud garantiikirja (mida kohus käsitleb garantiilepinguna, nii käsitlevad seda ka pooled) näol tegemist klassikalise garantiiga, mitte erandliku võimalusega sätestada garantiisumma väljamaksmise kohustus üksnes tagatavast lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et PankrS § 15 lg 2 p 1 aluseid pankrotimenetluse algatamata jätmiseks ei esine. Mis puutub võlausaldaja nõude tagatusse pandiga (antud juhul ühishüpoteekidega), siis kohus nõustub võlgnikuga selles, et tõendeid nõude tagatuse kohta esitatud ei ole. Kuigi võlausaldaja ei vaidle vastu asjaolule, et võlgniku vastuväites nimetatud hüpoteekidega oli tagatud võlausaldaja poolt MAB Arendus OÜ-le antud laen, ei ole kohtule selge, kas need hüpoteegid ka käesoleval ajal võlausaldaja nõuet tagavad. Üksnes lepingute olemasolu (mis tõenäoliselt pankade laenupraktikat arvestades olid laenu andmisel sõlmitud suuremate tagatistena kui laenusumma) ei tähenda, et viimase aasta majandus- ja kinnisvaraturu langust arvestades oleksid need tagatised võlausaldajale piisavad. Kohus peaks hindama tegelikku tagatust (samal seisukohal on Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-59-08), mida tõendite puudumisel aga teha ei saa. Seega ei saa asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue oleks pantidega tagatud ning esineks alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks PankrS § 15 lg 2 p 2 mõttes. Küll aga nõustub kohus võlgnikuga selles osas, mis puudutab tema vastuväiteid nõude olemasolu ja PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud tähtajaliste eelduste osas. Pooled leppisid garantiilepingu punktis 3 selgesõnaliselt kokku nõuete esitamise korras – pank pidi garantiiandjale esitama kirjaliku nõude laenusaaja poolt rikutud kohustuse kirjeldusega, misjärel pidi garantiiandja tasuma garantiisumma 3 pangapäeva jooksul. Sellist nõuet ei ole võlausaldaja kunagi esitanud, pankrotihoiatust sellise nõudena kohtu arvates käsitleda ei saa. Pankrotihoiatus oleks võinud nõude esitamisele selle mittetäitmisel alles järgneda. Seega tuleb pankrotimenetlus nõude puudumise tõttu jätta algatamata PankrS § 15 lg 2 p 4 alusel, sest garantiivastutusel põhinevat nõuet ei ole võlgnikule esitatud. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui käsitleda pankrotihoiatust üheaegselt nii nõude esitamisena garantiilepingu p 3 mõttes ja pankrotihoiatusena PankrS § 10 lg 2 p 1 mõttes, ei ole pankrotiavalduse esitamisel järgitud PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud tähtaegu. Kui eeldada selle käsitluse puhul kohustuse sissenõutavaks muutumist 3 päeva jooksul pankrotihoiatuse esitamisest, siis lisandub sellele nimetatud sätte alusel veel 30 + 10 ehk 40 päeva, kuid pankrotiavaldus esitati nimetatud tähtajast varem – 30 päeva möödudes (pankrotihoiatuse on võlgnik kätte saanud 20.10.2008, pankrotiavaldus esitati kohtusse 20.11.2008). Võlausaldaja väited võlgniku esindaja kättesaamise raskustest ei ole tõsiseltvõetavad, sest garantiilepingu punkti 3 viimase lause kohaselt ei oleks see olnud vajalik – nõude kättesaaduks lugemiseks piisas selle saatmisest tähitud postiga garantiiandja asukoha aadressil. Võlausaldaja ja võlgniku väited ja tõendid võlgniku maksejõulisuse kohta ei ole kohtu arvates asjas eelnevalt tuvastatut arvestades määrava tähtsusega ning kohus ei pea vajalikuks neil pikemalt peatuda. Võlausaldaja ei tugine ega saagi tugineda võlgniku vastu pankrotiavaldust esitades üksnes tema sisulisele maksejõuetusele, vaid vähemalt ühele PankrS § 10 lõikes 2 nimetatud asjaoludest. Pankrotiavaldust hagiavalduse asemel esitav võlausaldaja võtab endale alati teadlikult riski, et ajutine pankrotihaldur tuvastab võlgniku maksejõulisuse, mis toob kaasa pankrotiavalduse rahuldamata jätmise. Kohus ei pea hindama võlgniku maksejõulisust sisuliselt (majanduslikus mõttes) enne pankrotimenetluse algatamist, kohus ei ole selles osas ka eriteadmistega, mida (ajutine) pankrotihaldur kahtlemata on. Võlgniku väited maksejõulisuse põhistamiseks võivad kõik olla õiged, samas ei saa kohus anda adekvaatset hinnangut olukorras, 2(5)
Tsiviilasi nr 2-08-78098 kus võlgniku põhiliseks varaks on nõue pankrotimenetluses. Olgugi, et kaitstud ja enam kui neljakordses suuruses võrrelduna garantiivastutuse alusel tekkiva nõudega, ei ole teada, kas ja millises ulatuses selline nõue pankrotimenetluses tegelikult realiseeritud saab. Menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 15 lg 4 sätetest tuleb menetluskulud jätta võlausaldaja kanda.
Toomas Talviste Kohtunik
2(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.