Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
02. märts 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-54216
Tsiviilasi
ROÜ avaldus väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Võlausaldaja: ROÜ(registrikood XXX, XXX); võlausaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige J S (XXX); võlausaldaja lepinguline eisndaja M Pähkelmäe (OÜ M.Pähkelmäe ja Co Law Office XXX); võlgnik: OÜS(likvideerimisel, registrikood XXX; XXX); võlausaldaja seaduslik esindaja likvideerija L Volter (OÜ Likvideerija, XXX); ajutine pankrotihaldur EAhas(AB Lillo ja Lõhmus; xxx).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
OÜS(likvideerimisel)
Kohtuistungi toimumise aeg
04. veebruar 2009
Istungil osalenud isikud
võlausaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige J S ; võlausaldaja lepinguline esindaja M Pähkelmäe; ajutine pankrotihaldur E Ahas.
pankroti
2-08-54216
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
I Asjaolud Võlausaldaja ROÜ on esitanud avalduse OÜS(likvideerimisel) pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja väljastanud võlgnikule kaupa perioodil 06.03.2006 – 20.11.2006 summas 186 398.35 krooni. Võlgnik on jätnud kauba eest tasumata. Seisuga 05.02.2008 on võlausaldaja raamatupidamise andmete kohaselt arvestatud viivist 0,15 % päevas, mis teeb kokku 163 422 krooni. Kauba üleandmine on tõendatud arvetega, kus on võlgniku allkiri kauba vastuvõtmise kohta. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja väljastanud võlgnikule kaupa perioodil 06.03.2006 – 20.11.2006 summas 186 398.35 krooni. Võlgnik on jätnud kauba eest tasumata. Seisuga 05.02.2008 on võlausaldaja raamatupidamise andmete kohaselt arvestatud viivist 0,15 % päevas, mis teeb kokku 163 422 krooni. Kauba üleandmine on tõendatud arvetega, kus on võlgniku allkiri kauba vastuvõtmise kohta. Kohus määras eelistungi 22.10.2008, võlgniku seaduslik esindaja likvideerija määratud eelistungile samuti ei ilmunud ega ole esitanud omapoolseid kirjalikke vastuväiteid pankrotiavaldusele. Kohtukutse on kätte toimetatud võlgniku seaduslikule esindajale likvideerijale 24.09.2008 tulenevalt TsMS §-st 313 ja TsMS § 318 lg-st 2. Pankrotiseaduse § 16 lg 4 kohaselt kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada võlgniku osavõtuta. Võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse esitamisel pankrotiseaduse § 10 lg 2 p-le 1, 3 ja 4. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja väljastanud võlgnikule kaupa perioodil 06.03.2006 – 20.11.2006 summas 186 398.35 krooni. Võlgnik on jätnud kauba eest tasumata. Seisuga 05.02.2008 on võlausaldaja raamatupidamise andmete kohaselt arvestatud viivist 0,15 % päevas, mis teeb kokku 163 422 krooni. Võlausaldaja on esitatud pankrotiavalduses muu hulgas märkinud, et vaatamata makseraskuste ilmsele olemasolule jätkas võlgnik pahatahtlikult kauba tellimist kuni 12.09.2007, mil võlausaldaja andis korralduse kaupa enam mitte väljastada kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Eeltoodust tulenevalt palub võlausaldaja välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse 04.11.2008 määrusega, määrates ajutiseks halduriks E Ahas’e. 04.02.2009 toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud, kohtukutse nõuetekohaselt kätte toimetatud 14.01.2009.
2-08-54216 II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, mille kohaselt on võlgnikul vara väärtuses 18.03 krooni. Samas on võlgnikul kohustusi kokku 1 818 927.40 krooni. ROÜ ees on võlgnikul kohustus summas 349 820.35 krooni. Ajutise halduri tööperioodil leidis tuvastamist võimalik tagasivõitmise alus, mistõttu on ajutine haldur teinud ettepaneku maksta täiendavate pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 35 000 krooni, kõnealust summat tasutud ei ole. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjusteks halvenenud finantsseis. Ajutine haldur asub seisukohale, et võlgniku majandustegevus on kestnud asutamisest 2005.a kuni 2007.a ja seejärel lõpetatud tegevus ning vahetatud juhtkond. Nimetatud asjaolu kinnitab kaudselt võlausaldajate nõude aluseks olev Harju Maakohtu 21.02.2008 lahend ning pangakontoväljavõtted rahaliste vahendite liikumise kohta. Ajutine haldur on arvamisel, et tegemist oligi kahe aastase tegevusega, eesmärgiga teenida lühiajaliselt teatud raha ja siis lõpetada. Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt on ajutine haldur arvamusel, et juhtorganite tegevuses on iseloomulikud jooned tahtliku makseraskuste või raske hooletuse tõttu püsiva maksejõuetuse tekitamiseks.
III Kohtuistung 04.02.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija istungile ei ilmunud, kohtukutse oli nõuetekohaselt kätte toimetatud. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutine haldur hindas võimaliku pankroti väljakuulutamisel pankrotimenetluses tehtavate kulutuste suuruseks kokku 35 000 krooni.
IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
2-08-54216 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlausaldaja ROÜ on esitanud avalduse OÜS(likvideerimisel) pankroti välja kuulutamiseks. Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija kohtuistungile ei ilmunud. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlausaldaja ROÜ pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja väljastanud võlgnikule kaupa perioodil 06.03.2006 – 20.11.2006 summas 186 398.35 krooni. Võlgnik on jätnud kauba eest tasumata. Seisuga 05.02.2008 on võlausaldaja raamatupidamise andmete kohaselt arvestatud viivist 0,15 % päevas, kokku on viivise nõue 163 422 krooni. 04.02.2009 toimunud kohtuistungil on võlausaldaja vähendanud oma nõuet poole võrra (II kd, tl 133-134), millest tulenevalt moodustab viivise nõue 81 711 krooni. Võlgnik võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele vastu vaielnud ei ole. Võlausaldaja on tõendanud oma nõuet arvetega (I kd, tl 34-76), millel nähtub võlgnikule müüdud kaupade kogus ja maksumus ning kokkulepitud viivisemäär. Nimetatud arvetelt nähtub, et kauba saaja – võlgniku – esindaja on kinnitanud kauba kättesaamist allkirjaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud oma nõuet esitatud arvetega, mille kättesaamist on võlgnik allkirjaga kinnitanud ning samuti ei ole võlgnik esitanud vastuväiteid võlausaldaja nõudele, siis võlausaldaja nõue summas 268 109.35 krooni on selge. Võlausaldaja on võlgnik maksejõuetust põhistanud asjaoludega, et 30.04.2008 on võlgniku kohta tehtud äriregistrisse lõpetamise kanne, võlgniku likvideerijaga ei ole võimalik ühendust saada, võlgniku 2006.a majandusaasta aruandest selgub, et võlgniku omakapital ei vasta seaduses toodud nõuetele, maksehäireregistri raporti kohaselt on võlgnikul seisuga 18.04.2008 maksmata muu hulgas maksuvõlg summas 153 542 krooni. Lisaks nimetatule tugineb võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel pankrotiseaduse § 10 lg 2 p-le 1, 3 ja 4 toodud asjaolule. 18.06.2008 on võlausaldaja teinud võlgnikule pankrotihoiatuse (I kd, tl 78), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Pankrotihoiatuse on võlgniku seaduslik esindaja likvideerija L. V on isiklikult kätte saanud (I kd, tl 79). Samas ei ole võlausaldaja PankrS §
2-08-54216 10 lg 2 p 3 ja 4 toodud võlgniku maksejõuetust põhistavaid asjaolusid tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetust PankrS § 10 lg 1 ja lg 2 p 1 toodud asjaoludega. Võlgniku faktiline majandustegevus on lõppenud, tööstus on suletud 26.04.2006, 30.04.2008 tehti äriregistrisse võlgniku lõpetamise kanne. Töölepingud töötajatega on lõpetatud. Võlgnikul on vara 18.03 krooni, kohustusi on võlgnikul 1 736 616.40 krooni. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 oli – 743 786 krooni. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele; teatis maksuvõlgnevuste kohta; lepingud; töövaidluskomisjoni otsused – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kohus leiab, et kuna võlgniku tegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega lõpetatud, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 ja 176 nõuetele, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital 31.12.2006 seisuga - 743 786 krooni (I kd, tl 19), võlgniku osakapitali suuruseks on 200 000 krooni. Seega ei vastanud võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 ÄS § 136 ja 176 nõuetele. Võlgniku osanikud ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 - 743 786 krooni ning seisuga 31.12.2005 oli võlgniku omakapital 311 160 krooni, siis järeldub eeltoodust, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2006.a vältel. Täpsemat perioodi ei ole kohtul võimalik hinnata võlgniku igakuiste raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu. Eeltoodust järeldub, et võlgnik juhatus pidanuks esitama pankrotiavalduse 2006.a vältel, seda kohustust võlgniku juhatuse liikmed täitnud ei ole, mida tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Ajutine pankrotihalduri on tuvastanud, et võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise alused. AS Hansa Liising Eesti 21.11.2008 esitatud vastuse kohaselt taotles võlgnik Liisinglepingu 0039861L ennetähtaegset lõpetamist, mille kohaselt lõpetati liisingleping 14.04.2008. AS Hansa Liising müüs liisingueseme (kinnistu , Harjumaa) liisinguvõtjale (võlgnikule) hinnaga 1 100 000 krooni. Lepingu lõpetamise hetkel oli liisingueseme graafikujärgne jääkväärtus 406 613.87 krooni. Samaaegselt teostati müügitehing ning võlgnik müüs vara OÜ-le K hinnaga 2 300 000 krooni, millest OÜ K maksis 406 613.87 krooni AS-le Hansa Liising. Kuna võlgnikul oli OÜ K ees laenulepingust tulenev kohustus, siis lepiti kokku, et vara müügist ülejäänud summa (1 893 386.13 krooni) ulatuses tehakse tasaarveldus. Kui ei leia tuvastamist, et võõrandatud kinnistu (asukohaga , Harjumaa) müügihind vastab turuhinnale, siis puudub alus tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. Kõne alla võib tulla rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine.
2-08-54216
Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule ja võlausaldajale tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 35 000 krooni. Kohtu deposiiti ei ole kõnealust summat laekunud. Kohus leiab, et kuna OÜS puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜS pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.