Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Nr 038-00860 038-00892 038-00893 038-00894 038-00895 038-00896

Summa 793700 DEM 505033 USD 505033 USD 505033 USD 88195 USD 181300 DEM

Tähtaeg Kuni 14.12.08 Kuni 04.01.99 Kuni 04.01.99 Kuni 04.01.99 Kuni 04.01.99 Kuni 04.01.99

intress 9% aastas 9% aastas 9% aastas 9% aastas 9% aastas 9% aastas

Kõigi ülalmärgitud lepingute, va 13.12.96 sõlmitud lepingu alusel kanti raha üle, milleks andis korralduse A. K . Lepingu 13.12.96 alusel oli raha juba enne lepingu sõlmimist üle kantud. Lisaks sõlmisid AS E ja Snoras Pank ka sõlmitud käenduslepingud, millega Maapank käendas kolmandate isikute kohustusi Snoras Panga ees. Lepingu sõlmis AS E nimel A. K. Käenduslepingud olid sõlmitud järgmiselt: Käenduslepingu kuupäev

Lepingu nr

Käendatav isik

13.12.96

037-00148

Fisco Investments Ltd

02.01.97

037-00145

Scartech Holding Ltd

02.01.97

037-00155

Coland Inc

02.01.97

037-00156

Rival Enterprises Ltd

02.01.97

037-00160

Rival Enterprises Ltd

Käendatava isiku ja Snoras Käendusega Panga vaheline leping seotud deposiitleping 13.12.96 laenuleping 031- Deposiitleping 99864, laen 785714, 29 DEM, 038-0086 intress 10,98% aastas tagastamise tähtaeg 14.12.98 02.01.97 laenuleping nr 031- Deposiitleping 00889, 500 000 USD, intress 038-00893 10,98% aastas, tähtaeg 04.01.99 02.01.97, laenuleping 031- Deposiitleping 00890, laen 500 000USD, 038-00894 intress 10.98% aastas, tähtaeg 04.01.99 02.01.97 laenuleping 031- Deposiitleping 00891, 103284 USD, intress 038-00895 10,98% aastas, tähtaeg 04.01.99 02.01.97 laenuleping 0031- Deposiitleping 00898 177000 DEM, intress 038-00896 10.89% aastas, tähtaeg 04.01.99

Kõikide käenduslepingutega tagati ülalmärgitud kolmandate isikute kohustusi, sh laenu, intresside, leppetrahvid tasumise kohustust Snoras Pangas ees, sh omandas Snoras Pank

õiguse mitte tagastada deposiiti tasutud summasid ja debiteerida Eesti Maapanga kontod laenisaajate poolt laenusumma, intresside või leppetrahvi mittetasumise korral Snoras Pangale. AK ei registreerinud eelnimetatud deposiit- ja käenduslepinguid. AK pidi tõendama Snoras Panga ees, et tal on Maapanga nimel õigus tehinguid teha, ME korraldas tagantjärgi panga 02.07.97 juhatuse protokolli muutmise selliselt, et AK l oli volitus teha panga nimel finantstehinguid, sh oli ta koos teiste kostjatega (A. K ja P.-T. H ) Snoras Pangas lepingute sõlmimise osas peetud nõudpidamistel, oli ise panga juhatuse esimees ja oli teadlik käendus ja deposiitlepingute sõlmimise protsessis. Nõupidamistel deposiit- ja käenduslepingute ja laenulepingute skeemi loomisel osales PaulToomas H kui Maapanga nõukogu liige, kes osales esialgu lepingute sõlmimiseks peetud läbirääkimistel Maapanga esindajana, hiljem allkirjastas ülalmainitud käendatavate isikute nimel krediidilepingud lepingud Snoras Pangaga. Snoras Pank andis P.-T. H koodid, millega oli võimalik offshore firmade kontodele juurdepääsu laekunud rahadele. P.-T. H on vähemalt korra võtnud offshore äriühingute raha Snoras Pangas asuvatelt kontodelt – ca pool miljonit USD sularaha Offshore firmadel ei olnud majandustegevust, kelle puudus juba algselt võime majandustegevuse ja omavahendite puudumise tõttu reaalselt laenukohustust täita. Nende asutajateks ja esimesteks direktoriteks olid välismaa õiguskaitse organitele tuttavad isikud, kes olid paljude riiulifirmade juhtorganites ja asutajate nimistus. Deposiit- ja käenduslepingute sõlmimisega kaasnes Maapangale kohustus käendada nende offshore firmade kohustusi ja Snoras Pank sai õiguse deponeerida Maapanga kontosid Snoras Pangas rahuldamaks eelmainitud laenusaajate (offshore äriühingute ) võlgu. 12.02.1998 saabus Maapanka Snoras Pangast kiri, millest nõuti offshore äriühingute kohustuste täitmist, sh tegi Snoras Pank hoiatuse, et kui maapank käenduskohustust ei täida, asub Snoras Pank debiteerima vastavaid maapanga kontosid, mida ka tehti summas 27 797 600 krooni. Deponeerimis -ja käenduslepingute sõlmimisega, millega kaasnes panga kohustus käendada offshore äriühingute laenulepingutejärgseid kohustusi ja Snoras Panga õigus debiteerida maapanga kontosid, mis olid Snoras pangas, selleks, et rahuldada laenulepingutest tulenevaid nõudeid, tekitasid kostjad pangale kahju 27 797 600 krooni AK vastutus

AK on rikkunud Krediidiasutuste seaduse §-dest 40 lg 2, 41 lg 1, 42 lg 1 ja 2 tulenevaid kohustusi.

A.

K oli deposiit ja käenduslepingute sõlmimise ajal juhatuse liige.

Ta ei teinud kindlaks kolmandate isikute maksevõimet ja ega vajaliku tagatise olemasolu. Nimelt on tagatislepingu sõlmimine laenu andmine krediidiasutuste seaduse § 40 lg 1, 5 ja lg 1 p 6 järgi. Oleks tulnud kontrollida, kas offshore firmad on maksevõimelised ja kas Maapanga kohustus on tagatud, sest laenu ei tohi anda maksevõimetule, samuti ei või anda tagatiseta laenu. Piirmäärast suuremate laenude andmiseks tuleb saada krediidikomitee luba vastavalt seaduse § 41 lg 1, panga põhikirja järgi oli piirmäär 9% omavahenditest. Käenduslepingutega võetud kohustus kokku on 970700 DEM, lisaks 1 603 294 USD ehk 27 880 800 EEK-i ehk 35,2% panga omavahenditest.

Luba ei olnud, seega on A. K rikkunud krediidiasutuse seaduse § -st 41 lg 1 tulenevat kohustust. Sama seaduse § 41 lg 2 järgi tuleb riske maandada kui laenude summa on üle 10% omavahendite summast. Omavahendite summa 31.12.96 oli 79 289 000 krooni, sellest 10% on 7928900. AK poolt Snoras Panga ees võetud kohustuste hulk 27 880 800 krooni oli 19 951 900 krooni enam kui 10% tollasest omavahendite summast. Seega oli võimalik käenduslepinguid sõlmida ainult krediidikomitee otsuse alusel. Krediidiasutuse seaduse § 42 lg 2 järgi ei tohi laenu anda ühele isikule või omavahel seotud osapooltele kokku, mis ulatab 25% omavahendeid. 25% oleks 19 822 250 krooni. Offshore firmad esindas P.-T. H ja seega olid isikud, keda käendati, panga suhtes omavahel seotud isikuteks krediidiasutusetuse seaduse § 42 lg 3 p2 tähenduses ning 27 880 800 kroonise käenduskohustuse võtmisega rikkus A. K seaduses sätestatud keeldu - § 42 lg 2. A. K rikkus ka üldist juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. A. K oli teadlik sellel ajal kui ta sõlmis deposiit- ja käenduslepingud, et offshore äriühingud on nn riiulifirmad, ei oma reaalset majandustegevust. Sellega võttis ta pangale põhjendamatu majandusliku riski, mis tekitas varalise kahju. Juhatuse liige peab olema hoolas, ei tohi võtta põhjendamatuid riske äriühingule. Juhatuse liikme varalise vastutuse eeldused on sätestatud ÄS 215 lg 1,2 ja TsÜS 46 lg 1,2. Maapank on tasunud 27 292 600 krooni (laen, intress) Snoras Pangale, mainitud offshore äriühingutelt ei ole laekunud ühtegi tagasimakset ja puudub alus eeldada, et käendatavad oma kohustuse täidaksid, sest neil puudus reaalne majandustegevus, asutajateks ja direktoriteks olid isikud, kes olid ka muudes äriühingutes, mille eesmärgiks oligi nn rahakantimiseks vajaminev juriidiline keha. Raha võeti nendest äriühingutest välja pärast Snoras Pangast laenusumma laekumist. Raha võeti välja ka sularahana. Üheks raha väljavõtjaks oli P.-T. H, mis leidis kinnitust kriminaalmenetluse raames. H ja arvates tegutsesid P.-T. H ja A. K koos, kes deposiit, laenu – ja käenduslepingute kaudu rikastusid mõlemad. Põhjuslik seos. AK tegevuse tulemusel (käendus- ja deposiitlepingute sõlmimisel) tekkis Maapangal kohustus tagada offshore firmade kohustusi ja Snoras Pangal oli automaatselt õigus debiteerida Maapanga kontosid. Kui A. K oleks oma kohustusi täitnud, ei oleks Maapank majandustegevust mitteomavate firmade laenu käendatud või ei oleks võetud tagatiseta võlakohustusi. A. Ke poolsel kohustuste rikkumisel on põhjuslik seos Maapangal tekkinud kahjuga. A. Ke süü seisneb kohustuse tahtlikus rikkumises. Ta pidi aru saama, et maksejõuetule isikule tagatiseta laenu andmine on vastuolus krediidiasutuse seaduse ja krediidiasutuse tegutsemise eesmärgiga, sj summa oli krediidiasusutse jaoks kõrge riskiga, pidi teadma, et sellise riski võtmiseks peab olema panga juhtkonna heakskiit ja pidi aru saama, et käendusleping põhjustub Maapangale kahju. ME vastustus

Ta oli samal ajal juhatuse liige, selle esimees, kui sõlmiti deposiit- ja käenduslepingud. Oli vahetult seotud ja teadlik deposiit- ja käenduslepingu sõlmimisest ja oli teadlik nimg pidi

olema teadlik, et A. K tegevus on vastuolus krediidiasutuse seaduse § -des 40 -42 sätestatuga ning pidi nõukogu teavitama A. K tegevusest ning võtma tarvitusele abinõud kahju ärahoidmiseks, kuid ei teinud seda. Lisaks osales ta vahetult skeemi elluviimisel : tegi ettepaneku K. L muuta juhatuse protokolli 02.07.96 nr 8 tagantjärgi, et nähtuks A. K õigus teha panga nimel finantstehinguid, mis on aga tema lojaalsuskohustuse rikkumine, osutas sellega kaasabi kahjulike tehingute sõlmimisele, lisaks pärast deposiit- ja käenduslepingute sõlmist osales P.-T. H ja A. K ega nõudpidamisel Leedus. Seega on ta tahtlikult rikkunud seadusest tulenevalt juhatuse liikme kohustusi, on selles süüdi ja tekitanud Maapangale kahju 26292600 krooni ja on vastutav tekitatud kahju eest ÄS § 315 lg 1, TsÜS § 46 lg 1 alusel. P-THvastutus

Sellel ajal kui A. K sõlmis eelmainitud käenduslepinguid, oli Paul- Toomas H Maapanga nõukogu liige ja eelmainitud offshore äriühingute esindaja, kirjutas Snoras Panga ja ülalmainitud offshore äriühingute vahelistele lepingutele alla offshore äriühingute nimel. Ei täitnud nõukogu liikme järelevalve kohustusi. Oli teadlik A. K ja M. E tegevusest, osales skeemi elluviimisel. Oli Snoras Pangas Maapanga esindajana läbirääkimistel, hiljem sõlmis offshore äriühingute nimel lepingud, sai Snoras Pangalt vastavad koodid raha väljavõtmiseks offshore äriühingute kontodelt ja võttis ka raha välja (koos T. J ). Nõukogu kohustus on kontrollida juhatuse tegevust, üldkoosoleku teavitada juhatuse tegevusest, seega tuleb nõukogu liikmeil kriitiliselt hinnata juhatuse liikmete tegevust, tõstatada juhatuse ees küsimused kahluste olemasolu korral, nõukogu liige peab olema lojaalne ja hoolas oma tegevuses äriühingu ees, mis tuleneb käsundist nii TsK kui ÄS järgi. Ta oli teadlik käenduslepingute sõlmimisest, oli eelmainitud skeemi elluviimise üks juhte. Ta oleks pidanud teavitama teisi nõukogu liikmeid juhatuse poolt ette võetud ebaseaduslikest sammudest ning nõudma juhatuselt selgitusi. P.- T. H ei ole täitnud seega oma nõukogu liikme järelevalve kohustusi, see on kohustuse süüline täitmata jätmine, mille tõttu tekkis varaline kahju Maapangale. Põhjuslik seos on tekkinud kahju ja kohustuse rikkumise korral olemas ja Hja tugineb põhjuslikus seosega seonduvatele asjaoludele sarnaselt sellega, mis on seostavad A. Ke teoga ( Hja viide hagiavalduse jaotis a p 3). P. T. H on tekkinud kahjus süüdi, kuna on teadlikult ja sihipäraselt eiranud nõukogu liikme järelevalve kohustust, mööndes sellega pangale kahju tekkimise tõenäosust. Kostjad vastutavad solidaarselt Hjal tekkinud kahju eest ÄS § 327, 315 lg 1, TsÜS § 46 lg

peatumisele. TsÜS 121 lg 1 p1 lg 2 p 1 järgi algab katkenud aegumistähtaja kulg uuesti kohtus hagi läbi vaatamata jätmisel, 19.04.07 jäeti Harju Maakohtu määrusega kriminaalmenetluses Hja poolt esitatud hagiavaldus läbi vaatamata ja seega algas 19.04.09 5aastane hagi aegumise tähtaeg kulgema. Tõendid: hagiavaldus kriminaalmenetluses, koopiad käendus ja deposiitlepingutest

KOSTJATE VASTUVÄITED

P-THvastuväited P-THpalub jätta hagi rahuldamata. Hagi kohaselt oli P.-T. H Maapanga nõukogu liige 1996 – 1997.a veebruarini, ent hagile lisatud b-kaardi andmete kohaselt oli ta nõukogu liige 08.04.97, so pärast A. Ke poolt väidetavalt sõlmitud lepinguid. 20.05.96 protokoll ei tõenda nõukogu liikmelisest väidetavat kahju tekitanud käenduste ajal.. Kõige hilisem tehing tehti hagi kohaselt 03.01.97, nõukogu liikmelisus lõppes hagi kohaselt veebruaris 1997, hagi esitatud enam kui 10 aasta möödudes vastavalt 20.04.07. Nõukogu liikme vastu hagi esitamise tähtaeg on 5 aastat ÄS § 327 järgi, hagi on seega aegunud ja kostja palub aegumist kohaldada. Kriminaalasjas käsitleti kahju tekitamise ja kahju hüvitamise küsimusi, tsiviilhagi menetlemine täpselt samade episoodide suhtes riivab kostja õigusi EIÕPKK art 6 järgi. Osundatud perioodil oli nõukogus 11 liiget, kuid hagi esitati vaid invaliidist P. T. H suhtes ja kostjal on raske menetlusõiguse teostada seoses võimalike sündmuste meelemispidamisega ja ka dokumente ei pruugi olla säilinud. Seaduses ei ole ette nähtud ei näinud (TsÜS ja ÄS) nõukogu liikme üldist lojaalsus -ja hoolsuskohustust. Vastutus on seotud vaid konkreetse seaduses või põhikirjas sätestatud kohustuse rikkumisega. Selgelt fikseerimata õigusliku regulatsioonita on isiku vastutus välistatud ja kostja ei saanud kehtivat regulatsiooni ette näha ega saanud selle järgi oma käitumist kujundada. Nõukogu vastutust reguleeriva ÄS § 37 on blanketne, Hja ei ole esile toonud konkreetset seaduses ja põhikirjas sätestatud kohustuse rikkumist. Hja esitas sisekontrolli käsitleva dokumendi (lisa 23), mille kohaselt kuulub käendusele kooskõlastuse andmine põhikirja p 10.2.1. ja 10.3 krediidikomitee pädevusse. Nõukogus oli 11 liiget, kes pidi tegutsema kollektiivse organina ja üksikul nõukogu liikmel, st kostjal ei olnud pädevust ja õigusi anda korraldusi juhatusele. Snoras Pangal puudus ühepoolse Maapanga konto debiteerimise õigus, käendus on lõppenud. Kahju põhjustas vaid arve omavoliline debiteerimine Snoras Panga poolt. Lõppenud käenduse alusel ei saanud Maapanga arvet debiteerida ja Snorase arvet krediteerida. Käendus lõppes TsK § 211 ja ka Leedu TsK § 219 järgi, mis on sarnande Eestis kehtinud regulatsioonile. Snoras Pank ei olnud 3 kuu jooksul arvates põhikohustuse tähtajast kohtusse pöördud, vaid lõppenud käenduse alusel toimus raha ühepoolne debiteerimine ja oma arve krediteerimine, ja seega põhjustas kahju lõppenud/kehtetu lepingu alusel tegutsenud Snoras Pank, kelle vastu tuleks hagi suunata. Raha debiteeriti 1998.a., mil käendus oli osaliselt lõppenud. Kostja ei saa selle eest vastutada. Arusaamatu on Hja tegevusetus raha tagasinõudmisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

MEvastuväited hagile 13.12.1996 kuni 3.01.1997 sõlmis E(pankrotis) lepinguid, millega kokkuvõttes tekitati Maapangale kahju 27 797 600 krooni. Maapanga juhatuse liikmena ei täitnud kostja Malle E juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Hoolsuskohustust rikkus kostja sellega, et ei teavitanud Maapanga nõukogu AK poolt sõlmitud lepingutest ja lojaalsuskohustust sellega,

et osutas AK le kaasabi Maapangale kahjulike lepingute sõlmimiseks. Hagiavalduse kohaselt on MEAS § 315 lg 1 ja TsÜS § 46 lg 1 alusel vastutav Maapangale tekitatud kahju eest. Hja esitas alternatiivse hagi aluse juhuks, kui kohus leiab, et kostjate suhe ei ole käsitletav lepingulise suhtena. Hja leidis, et siis vastutab MEdelikti üldkoosseisu alasel ja vastutuse aluseks on TsK §-d 448 lg 1 ning 461. ÄS § 315 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kahju põhjustanud tehingud tehti ajavahemikus kuni 3.01.1997 - seega üle kümne aasta tagasi. Kunagi varem ei ole MEkui Maapanga juhatuse liikme ega ka teiste Maapanga juhatuse liikmete vastu nõuet esitatud ÄS § 315 lg 1 alusel. Hagiavalduses esitatud nõude alternatiivne alus ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav ja lisaks sellele on nõue aegunud. 30.10.2000 esitas E(pankrotis) kriminaalasjas nr 00221000069 süüdistatavate AK . Malle E , P-THja Toivo Järve vastu hagiavalduse TsK § 448 ja 459 alusel kahju 27 797 600 krooni hüvitamiseks ja nõude läbivaatamiseks kriminaalmenetluse koodeksi §-de 41 ja 42 kohaselt koos kriminaalasjaga. Kriminaalmenetlus lõpetati Harju Maakohtu 19. aprilli 2007.a. kohtumäärusega kohtuasjas nr 1-00-28 põhjusel, et teod, milles kohtualuseid süüdistati olid lõpule viidud 06.01.1997.a.,ja seega olid kuriteod aegunud, mistõttu menetlus kriminaalasjas kuulus lõpetamisele. Kostja MEoli Maapanga juhatuse liige ajavahemikus 20.05.1996 kuni 8.04.1997. Väidetav süütegu pandi toime nimetatud perioodil. Seega saaks tõendatuse korral MEvastutust kanda üksnes kui Maapanga juhatuse liige (ÄS § 315 lg 1), mitte aga vastutuse üldalustel (TsK § 448). TsÜS § 150 lg 3 kohaselt aegub kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue hiljemalt kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Kostja leiab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue on aegunud. See oleks kooskõlas ka kriminaalmenetluse lõpetamise alustega. Hagi on aegunud ja kostja palub taotleb aegumise kohaldamist vaheotsuse tegemist, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud Hja kanda. AK vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. A. K leiab, et kostjad on teostanud Hja juhtorganite liikmetena Maapanga jaoks ebasoodsaid tehinguid (sõlmisid deposiidi- ja käenduslepinguid) ning on seeläbi Hjale tekitanud kahju summas 27 797 600 krooni. Hagi kohaselt sõlmis A. K Snoras Pangaga deposiidilepingud Maapanga nimel, deponeerides viidatud panka kokku summa 27 797 600 krooni. Samal ajal käendas Maapank offshore firmade Fisco Investments Ltd, Scartech Holdings Ltd, Riverborn Company, Coland Inc ning Rival Enterprises Ltd Snoras Pangaga sõlmitud krediidilepingutest tulenevaid kohustusi Snoras Panga ees. Kuna nimetatud ettevõtted oma kohustusi Snoras Panga ees ei täitnud, siis kandis Snoras Pank EMP poolt deposiiti paigutatud raha (kokku summas 27 797 600 krooni) krediidilepingutest tulenevate ettevõtete kohustuste katteks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad EMP nimetatud lepingute sõlmimisel rikkunud oma juhtorgani liikmete kohustusi ning tekitanud selliste tehingute sõlmimisega EMP-le varalist kahju. Kostja leiab, et Hja ei ole tõendanud vastutuse aluseks olevat alust - seda, et A. K oleks rikkunud oma kohustusi seltsi ees, et ta oleks süüdi rikkumises ja et rikkumisega oleks tekitatud Hjale kahju TsK 222 lg 1, 227, ÄS § 315 lg 1 järgi. Kostja ei nõustu ühegi hagi väitega. Lisaks nõustub A. K ka P. T. H vastuväidetega. Kostja leiab, et lisaks on nõue

aegunud ja palub kohaldad aegumist. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest. Hja on selle tähtaja mööda lasknud. Hagi alusena on Hja välja toonud A. Ke poolsed väidetavad rikkumised Hja juhatuse liikmena, hagi kohaselt oli kostja vaidlusaluste deposiidi-ja käenduslepingute sõlmimise ajal Maapanga juhatuse liige (alates 1996.a. novembrist kuni 1999.a. maini). Väidetavad rikkumised pandi toime 1996.a. detsembris ja 1997.a. jaanuaris (02. ja 03. jaanuar 1997.a.), mil väidetavalt sõlmiti vaidlusalused deposiidi-ja käenduslepingud ja seega on Hja nõue suunatud A. Ke kui aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele. Õige ei ole ka Hja arvamus aegumistähtaja arvestamisest. TsÜS § 116 ja § 136 ja ÄS on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest ega ole seoses kahju tekkimisega Kuna Hja väitel toimusid rikkumised perioodil 13. detsember 1996.a. - 03. jaanuar 1997.a, siis juhatuse liikme vastu nõude aegumistähtpäevaks oli seega 03. jaanuar 2002.a. ning seda üksnes 03. jaanuaril 1997.a. Snoras pangaga sõlmitud deposiidilepingu nr 038-00896 osas. Ülejäänud hagiavalduses toodud lepingud olid sõlmitud varem, mistõttu kehtib nende osas veel varasem aegumistähtpäev. Kriminaalmenetluses esitatud nõuet ei saa lugeda samaseks tsiviilkohtumenetluses esitatud nõudega. Kostja leiab, et hagi esitamisega kriminaalmenetluses ei katkenud vaidlusaluse nõude aegumine ning käesoleva nõude aegumistähtpäev ei ole saabunud, kuivõrd Hja poolt kriminaalmenetluses esitatud nõue ning hagiavalduses sisalduv nõue erinevad õiguslikult teineteisest oluliselt ja seega ei kohaldu vaidlusaluste tehingute sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 121 lg 3 p 1. Käesolevas asjas esitatud hagi aluseks ei ole kuriteo toimepanemisega (riisumine ametiseisundi kuritarvitamise teel) tekitatud kahju, mis oli aga aluseks tsiviilhagi esitamisel kriminaalmenetluses. Hja asus kriminaalmenetluses seisukohale, et talle tekitati kostja poolt väidetavalt toimepandud kuriteoga - riisumisega (kriminaalkoodeksi § 141'1 lg 3 p 1) lepinguväline kahju. Käesolevas tsiviilasjas esitatud nõude alusena on Hja aga välja toonud konkreetsed kostjate teod, mida Maapanga arvates saab pidada (lepinguliste) kohustuste rikkumiseks ja Hja on seejuures tuginenud käsunduslepingu regulatsioonile. Seega on Maapank esitanud Harju Maakohtule hagi, mis ei ole samane kriminaalmenetluses arutatuga ning TsÜS § 121 lg 1 p 1 vaidlusalusel juhul kohaldamisele ei kuulu. A. K esitas ka täiendavad sisulised vastuväited hagile, ent kohus ei pea neid vajalikuks täiendavalt esile tuua, kuna pooled soovisid asjas aegumise osas vaheotsuse tegemist. Kostjad tõendeid ei esitanud

KOHTU PÕHJENDUSED

Pooled soovisid vaidluses teha vaheotsuse ja lahendada aegumise küsimuse. Eeltoodu tõttu teeb kohus asjas vaheotsuses kooskõlas TsMS § 449 lg 3. Nimetatud kaalutlustel annab kohus hinnangu vaid nendele väidetele, asjaoludele ja tõenditele, mis seostuvad aegumise kohaldamise küsimusega ega ole seetõttu loetlenud otsuses muid Hja tõendeid, mis ta esitanud on. Nõuete aegumise korral teeb kohus vaheotsuse lõppotsusena. Kohus ei anna seetõttu hinnangut selle, kas käenduslepingud on kehtivad, kas nad lõppenud, kas kahju on tekkinud, kas kostjad on rikkunud oma kohustusi panga ees, kas nad on süüdi kohustes rikkumise eest, kas tekkinud kahjul on seos kohustuse rikkumisega, vaid lähtub aegumise küsimuse otsustamisel hagis toodud eelduslikest asjaoludest. H leiab, et kostjad on teostanud H juhtorganite liikmetena Maapanga jaoks ebasoodsaid tehinguid, sõlmides deposiidi- ja käenduslepinguid Snoras Pangaga ning on seeläbi H tekitanud kahju summas 27 797 600 krooni. Hagi kohaselt sõlmis A. K Snoras Pangaga deposiidilepingud perioodil 13.12.2006-03.01.97 (nr 038-0086, 0038-00893, 038-00892, 0388

00894, 038-00895, 038-00896) Maapanga nimel, deponeerides Snoras Panka kokku 27 797 600 krooni. Samal ajal käendas Maapank offshore firmade Fisco Investments Ltd, Scartech Holdings Ltd, Riverborn Company, Coland Inc ning Rival Enterprises Ltd Snoras Pangaga sõlmitud krediidilepingutest (nr 037-00148,037-00145, 037-00155, 037-00156, 037-00160) tulenevaid kohustusi Snoras Panga ees. Nimetatud käenduslepingud on sõlmitud Snoras Pangaga 13.12.96 - 02.01.97. Kuna nimetatud äriühingud oma kohustusi Snoras Panga ees ei täitnud, siis debiteeris Snoras Pank Maapanga kontosid ja krediteeris Maapanga poolt deposiiti paigutatud raha kokku summas 27 797 600 krooni krediidilepingutest tulenevate ettevõtete kohustuste katteks. Hagiavalduse kohaselt on kõik kostjad, sh M. E ja A. K kui panga juhatuse liikmed ja P.T. H kui panga nõukogu liige eelmainitud lepingute sõlmimisel (A. K) ja nende lepingute sõlmimisele kaasaaitamisel (M. E , P-T. H) rikkunud juhtorgani liikmete kohustusi ning tekitanud selliste tehingute sõlmimisega ja tehingute tegemise soodustamise ja selliste tehingute tegemise lubamisega Maapangale varalist kahju. Hinnates neid asjaolusid, leiab kohus, et H ja on kostjate vastu esitanud käesolevas tsiviilvaidluses hagi kui äriühingu juhtorganite liikmete poolse äriühingu juhtimisalaste kohustuste rikkumise tõttu tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on vaidluses aegumisele kohaldatav eelkõige äriseadustikust tulenev vastav regulatsioon. Märgitud deposiit- ja käenduslepingute sõlmimine ja nende kaudu kostjate poolt väidetavad juhatuse (M. E ja A. K) ja nõukogu liikmena (P. –T. H) toimepandud hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine on aset leidnud väidetavalt ajavahemikul 13.12.1996 kuni 3.01.1997. Nimetatud ajal kehtinud TsÜS § 113 lg 1 (kuni 30.06.02 incl. kehtinud red.) järgi on õiguste kaitse üldine hagi aegumistähtaeg 10 aastata, va nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata, § 116 järgi algab aegumistähtaja kulg päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Seaduses võib sätestada H misõiguse tekkimise muu aja. ÄS § 315 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt ja lg 3 alusel on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. ÄS § 327 järgi vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt ÄS §-s 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Eeltoodu tõttu saab käesolevas vaidluses rääkida 5-aastasest aegumise tähtajast ja samas ei saa tulenevalt ÄS § 315 lg 3 arvestada aegumise kulgemist mitte ajast, mil Hja arvas olevat teada saanud oma õiguste rikkumisest, vaid ÄS § 315 lg 3 ning TsÜS § 116 järgi arvates ajast, mil rikkumine leidis aset ning seetõttu ei ole õiged H ja väited sellest, et aegumise tähtaja kulgemist tuleb arvestada ajast, mil tekkis kahju. Nagu eelpool märgitud, leidis väidetav rikkumine aset 13.12.1996-03.01.97 kui mainitud käenduslepingud ja deposiitlepingud sõlmiti Maapanga ja Snoras Panga vahel. Vaidlus puudus selles, et kostjate suhtes algatati 07.06.00 kriminaalasi nr 00221000069 ning 29.09.00 esitas H ja nende vastu hagi kriminaalmenetluse raames kahju hüvitamiseks summas 27 797 600 krooni, samuti puudub vaidlus selles, et Harju Maakohus jättis märgitud hagi läbi vaatamata 19.04.07. Seega arvestades 5-aastast nõukogu liikme ja juhatuse liikme vastu esitatava liikme tegevusest tekkinud kahju nõude esitamise aegumistähtaega, oli kriminaalmeneltuses tsiviilhagi esitamine 29.09.00 igal juhul tehtud aegumistähtaja sees. Kostjad leidsid, et kriminaalasjas esitatud hagi puhul ei ole tegemist sama hagiga, mis on esitatud käesolevas tsiviilasjas, seega on hagi aegunud. Hja leidis, et tegemist on samaga hagiga, mis aga ei ole aegunud. Järgnevalt vaatleb kohus küsimust sellest, milline hagi oli kostjate vastu kriminaalasja nr 00221000069 esitatud. Kõigepealt nähtub esitatud hagiavaldusest, et Hja palub välja mõista kostjatelt kahju hüvitamiseks 27 797 600 krooni. Seega on tegemist sama nõudega, mis on

käesolevas asjas esitatud ehk tegemist on sama hagi esemega. Kohtule esitatud hagiavaldusest (tsiv.t IV kd, lk 1173-1179, Lisa 1), mis esitati kriminaalmeneltuse raames nähtub, et hagi faktlisiste asjoludena on Hja esile toonud: a) A. Ke poolt Maapanga nimel ja Snoras Pangaga on sõlmitud perioodil 13.12.199603.01.97,deposiitlepingud nr 038-0086, 0038-00893, 038-00892, 038-00894, 038-00895, 038-00896, mis on sõlmiti. b) A. K sõlmis Maapanga nimel 13.12.1996-02.01.1997 Snoras Pangaga käenduslepingud 037-00148, 037-00145, 037-00155, 037-00156, 037-00160, milledega Maapank võttis kohustused tagada kolmandate isikute, so Fisco Investments Ltd, Scartech Holdings Ltd, Riverborn Company, Coland Inc ning Rival Enterprises Ltd kohustusi Snoras Panga ees laenu, leppetrahvi, intressi mittetasumise korral. c) eelmärgitud äriühingud Snoras Panga ees oma kohustusi ei täitund, mistõttu Snoras Pank rakendas Maapangaga sõlmitud käenduslepingutest tulenevaid õigus ja debiteeris Maapanga deposiitkontosid Snoras Pangas deponeeritud summa ulatuses, mille tõttu kandis Maapanga kahju 27797600 krooni. d) A. K kuritarvitas oma ametiseisundit, tal ei olnud panga nimel õigusi sõlmida lepinguid, võltsis juhatuse koosoleku protokolle, rikkus KAS § 40,41,42 nõudeid. e) P.-T. H esindas offshore firmasid, olles samal ajal Maapanga nõukogu liige, võttis ja korraldas raha väljavõtmist offshore firmade kontodelt, aidates kaasa kahju Maapangale tekkimises ja riisumise toimepanemisele A. Ke poolt. f) M. E aitas kaasa Maapangale kahju tekkimisele ja riisumise toimepanemisele A. Ke poolt, juhatuse liikmena võltsis juhatuse koosoleku protokolli, et anda A. Kele volitus sõlmida lepingud Snoras Pangaga. Seega võrreldes kahte hagi omavahel, on mõlemas hagis faktiliste asjaoludena esiletoodud järgmised asjaolud, milleks on A. Ke poolt lubamatute käendus- ja deposiitlepingute sõlmime Snoras pangaga, kuna rikuti KAS § 40-42 tulenevaid kohustusi, lepingute sõlmimine volitusi omamata, M. E ja P.-T. H poolne kaasaitamine selleks, et A. K saaks/võiks need lepingud Snoras pangaga sõlmida, sj M. E poolt juhatuse koosoleku protokolli 02.07.96 võltsimine selleks, et anda A. Ke volitus käenduslepingute sõlmimiseks Snoras Pangaga ja et Snoras Pank pani käenduse maksma, kuna vaidlusalused offshore äriühingud oma kohustusi tema ees ei täitnud, millega kaasnes Maapangale kahju. Kriminaalmenetluse raames esitatud hagi alus on üheselt seostavad kostjate poolsete juhtimisalaste kohustuste rikkumisega Maapanga ees. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et kriminaalmenetluses esitatud hagi puhul on tegemist sama hagiga samade kostjate vastu, mis on käesolevas tsiviilasjas esitatud. Asjaolu, mis moodi on Hja ise andnud juriidilise kvalifikatsiooni hagides toodud asjaoludele, ei oma üldse mingit kaalu, sest hagi aluseks ei ole mitte õiguslikku laadi väited, hinnangud, vaid faktilised asjaolud ise, millega nõuet põhistakse. Tsiviilasja raames hagi faktiliste asjaolude täpsustamine, sj põhjuslik seose, kahju tekkimise aja, süü, etteheidetavate tegude täpsustamine, aga ka õiguslike väidete täiendamine või parandamine ei ole hagi muutmine, st ka hagi aluse muutmine hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 376 lg 5 p 1 järgi ja käesoleval ajal kehtiva TsMs § 376 lg 4 p 1 järgi. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus kostjate A. Ke ja M. E väitega, justkui oleks kriminaalmenetluses ja käesolevas tsiviilasjas esitatud erinevate hagide, mistõttu saaks tõusetuda küsimus käesoleva tsiviilasja raames esitatud hagi aegumisest. Järgnevalt vaatleb kohus küsimust, kas käesolev hagi on esitatud aegumistähtaja sees. Hagi käesolevas asjas on kohtule 20.04.07. Kuni 01.2.2002 kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p 1 järgi katkes hagi esitamisega hagi aegumise tähtaeg ja alates 01.07.02 kehtiva TsÜS § 160 lg 2 p 4 peatab nõude esitamine hagi aegumise tähtaja kulgemise. Kuna 29.09.00, kui hagi esitati kriminaalmenetluses, ei olnud hagi

aegumistähtaeg saabunud, siis katkes kriminaalmenetluses nõude esitamisega hagi aegumise tähtaeg ka selle kriminaalmenetluse lõppemise päeval ja kohus ei nõustu A. Ke vastuväidetega justkui poleks hagi aegumine katkenud. Hagi jäeti kriminaalmenetluse raames läbi vaatamata 19.04.07. VÕS RaKS § 9 lg 1 järgi kohaldub varemkehtinud TsÜS-i regulatsioon hagi aegumisele, katkemisele, peatumisele, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.02. Kuni 30.06.02 (incl.) kehtinud TsÜS § 121 lg 1 p1, lg 2 p 1 järgi algab katkenud aegumistähtaja kulg uuesti kohtus hagi läbi vaatamata jätmisel. 19.04.07 jäeti Harju Maakohtu määrusega kriminaalmenetluses Hja poolt esitatud hagiavaldus läbi vaatamata ja seega hakkas 19.04.07 5-aastane hagi aegumise tähtaeg kulgema. Kuna käesolev hagi on esitatud kohtule 20.04.07, siis on see esitatud 5-aastase aegumistähtaja sees ega ole seega aegunud, mistõttu jätab kohus kostjate taotluse hagi aegumise kohaldamiseks rahuldamata ja jätkab menetlust kooskõlas TsMS § 449 lg 3 järgi. Kohus ei nõustu P.T. H ja seisukohaga, et kriminaalasjas menetluse lõpetamine aegumisega võiks olla tsiviilasjas aegumise kohaldamise aluseks ning vastasel korra rikuks kostja õigusi, sest tsiviilhagi jäi kriminaalmenetluse raames läbi vaatamata ja sellega katkes hagi aegumine ning aegumise uuesti algamine on kooskõlas TsÜS § 121 lg 2 p 1 ega saa selle tõttu rikkuda kostja eraõigussuhtest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kostja väited hagi esitamisest tema kui ühe nõukogu liikme, sj invaliidistunud isiku vastu on hinnatavad asja sisulise lahendamise raames. Kuna kohus jätkab menetlust, ei lahenda kohus ka käesoleva vaheotsusega menetluskulude jaotust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.