lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-07-14990/17

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-14990/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1828
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 391Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamineTsK § 222TsMS § 377 lg 1Hagi tagamise alusTsMS § 383Hagi tagamine tagatise vastuTsMS § 385Hagi tagamise asendamine raha maksmisegaTsMS § 386 lg 1Hagi tagamise abinõu asendamine ja hagi tagamise tühistamineTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 465 lg 2Määruse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-07-14990/3Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.05.20072-07-14990/29Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.03.20082-07-14990/35Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja27.02.20092-07-14990/67Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja22.06.20112-07-14990/84Tallinna Ringkonnakohus20.03.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

19.juunil 2007, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-14990

Tsiviilasi

AS E (pankrotis) hagi A.K, M.E ja P-T.H vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 03.05.2007 hagi tagamise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P-T.H määruskaebus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Kirjalik menetlus Hja AS E (pankrotis), pankrotihaldurid Maire Arm ja Helmut Pikmets, lepingulised esindajad adv. Aldo Kaljurand ja adv. Ramon Rask Kostja A.K Kostja M.E Kostja P-T.H, esindaja adv. Leon Glikman

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 03.05.2007 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud

1.AS E (pankrotis) esitas 20.04.2007 hagi A.K, M.E ja P-T. vastu, paludes kostjatelt solidaarselt välja mõista kahju hüvitamiseks 27 797 600 krooni. 02.05.2007 esitatud täpsustatud hagi tagamise taotluses palus H seada kohtulik hüpoteek P.-T. H kuuluvale 1⁄2 osale maatulundusmaale x Põlvamaal; maatulundusmaale x külas Tartumaal; 474/20509 mõttelisele osale maatükist ja korteriomandile nr 31 asukohaga x, Tartu. H taotles ka käsutamist välistava keelumärke seadmist M. E kuuluvale kinnistule x, alevikus Lääne-Virumaal. Samuti taotles H käsutamist välistava keelumärke seadmist Eesti Väärtpaberite Keskregistris P.-T. H kuuluvatele AS B, AS K ning OÜ R aktsiatele kogu talle kuuluva aktisakapitali ulatuses. Lisaks eelnenule taotles H ka kõikide kostjate arveldusarvete arestimist 3 miljoni krooni ulatuses ning vara käsutamist takistava keelumärke seadmist autoregistris A. K kuuluvale sõiduautole, paadiveo haagistele ning P.-T. H kuuluvale sõiduautole. Taotluse kohaselt on H tulenevalt hagiavalduse aluseks olevatest asjaoludest põhjendatud kahtlus, et pärast kriminaalmenetluse raames seatud hagi tagamise vahendite äralangemist kavatsevad kostjad neile kuuluva vara võõrandada või ära peita, et raskendada tsiviilhagi täitmist. Aluse selliseks oletuseks annab esmalt asjaolu, et tegevus, millega kostjad H ca 28 miljoni krooni suuruse kahju tekitasid, kujutas endast sisuliselt H vara offshoreäriühingute kaudu välja kantimist. Seejuures tuleb silmas pidada, et vaatamata süüteo koosseisu aegumisele, oleks kostjatel olnud rehabiliteerimise eesmärgil võimalik taotleda kriminaalmenetluse jätkamist. Lisaks tegevusele, millega põhjustati H varalist kahju, kinnitab kostjate kalduvust oma vara peita ka asjaolu, et endiste H juhtorgani

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

liikmetena ja ka tänasel päeval äritegevuses aktiivselt osalevate isikutena on 19.04.2007 seisuga äriregistri, kinnistusraamatu ja ehitusregistri andmetel nende endi nimel vaid üksikuid rahaliselt hinnatavaid esemeid. Märgitu annab alust arvata, et kostjad on teadlikult H seotud kohtumenetluse ajaks oma vara teiste isikute nimele kantinud. Samuti tuleb arvesse võtta ka avalduses esitatud nõude suurust, mille täiel määral rahuldamine kostjate teadaoleva vara arvelt on juba hetkel võimatu. Esimese astme kohtu määrus

2.Kohus rahuldas hagi tagamise taotluse osaliselt, seades H kasuks kohtuliku hüpoteegi P.-T. H 1/2 osas kuuluvale maatulundusmaale Vanakülas Põlvamaal summas 1 350 000 krooni, maatulundusmaale x külas Tartumaal summas 11 400 000 krooni, ning 474/20509 mõttelisele osale maatükist ja korteriomandile nr 31, mis asub Tartus x, summas 950 000 krooni. Kohus seadis Eesti Väärtpaberite Keskregistris H kasuks käsutamist välistavad keelumärked kogu P.-T. H kuuluva aktsiakapitali ulatuses AS B aktsiatele (125 000 krooni), AS K aktsiatele (630 000 krooni) ning OÜ R aktsiatele (90 000 krooni). Ülejäänud osas jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata.
3.Kohus oli seisukohal, et taotluses märgitud asjaolu, et kostjad on H tekitanud ca 28 miljoni krooni suuruse kahju, on aluseks hagi esitamiseks kostjate vastu, mitte hagi tagamiseks. Kohus võttis siiski arvesse nõude suurust ning pidas põhjendatuks hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmist P.-T. H kuuluvatele kinnistutele ning käsutamist välistava keelumärge seadmist P.-T. H kuuluvatele aktsiatele. Ülejäänud osas hagi tagamise taotlus rahuldamisele ei kuulunud ning kohus jäi oma 24.04.2007 ning 30.04.2007 määrustes märgitud põhjenduste juurde. Kohus leidis, et kohtu poolt rahuldatud hagi tagamise abinõude rakendamine on piisav käesoleva hagi tagamiseks. Seda enam, et H on avalduses esile toonud ning esitanud tõendid selle kohta, et kostjate näol on tegemist paljude äriühingute juhtorgani liikmetega, kes tänasel päeval äritegevuses aktiivselt osalevad, mistõttu on kohtul alust arvata, et nõude tagamata ulatuses ei ole kohtuotsuse täitmine H võimaliku positiivse otsuse korral kostjate poolt võimatu ega raskendatud. Määruskaebus ja selle põhjendused
4.P.-T. H palus määruse täielikult tühistada ning jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel palus P.-T. H kohustada H maksma Harju Maakohtu deposiitarvele tagatis hagi tagamisega tekitatava kahju hüvitamiseks 7 000 000 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt on määruse tegemisel rikutud oluliselt menetlusnormi, mis on viinud valele lahendile. Isegi kriminaalasja menetlemine ei tinginud tagamise abinõusid. Määruses ei väideta, et P.-T. H oleks vahepeal vara võõrandanud. Määruses puuduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg 2 p 8 kohaselt motiivid, miks on alust arvata, et P.-T. H hakkab taotletava kohtuotsuse täitmist näiteks vara võõrandamise teel takistama, kui ta ei teinud seda isegi kriminaalmenetluse ajal. Selleks, et võtta põhjendatud seisukoht selle kohta, kas hagi tagamine võib raskendada otsuse täitmist ja kas hagi tagamine on seaduslik ning põhjendatud, peab kohus määruses kirjeldama (TsMS § 465 lg 2 p 6) ja analüüsima (TsMS § 465 lg 2 p 8) vähemalt hagi põhisisu. Kuigi hagi tagamise lahendamisel ei tee kohus järeldust hagi sisulise põhjendatuse üle, siis vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on tagamise puhul siiski oluline, kui kaalukas on hagi. Ilmselt perspektiivituid hagisid ei tagata, kuna ei ole tõenäoline, et otsuse täitmise küsimus üldse tõstatub. Tõhusa menetluse, mõistlikkuse ja proportsionaalsuse printsiibid (põhiseaduse §-d 11, 14) kehtivad ka hagi tagamisel. Seetõttu pidanuks kaaluma põhiseaduse § 32 õigusi piirava hagi tagamise vajalikkust just hagi sisu valguses. Hagi esitamise ajaks oli P.-T. H nõukogu liikmeks olekust ja viimasest hagis kirjeldatud episoodist, millega teda seondati, möödunud enam kui 10 aastat. Vastavalt

äriseadustiku §-le 327 on nõukogu liikme vastu hagi aegumise tähtaeg 5 aastat. Hagi aegumise tõttu on H õigused lõppenud, mistõttu tõenäoliselt ei tõstatu otsuse sundtäitmise küsimust. Kuigi hagi tagamine ja menetlemine ei sõltu teineteisest, osundame siiski, et aegumine võib olla TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise alus. Hagi ilmset põhjendamatust ja seega nõrgemat seostust otsuse hüpoteetilise täitmisega näitab ka see, et hagihind on saadud seeläbi, et H olevat käenduslepingute alusel tasunud S -äriühingute eest 27 292 600 krooni. Seega, silmas peetakse kahju vara vähenemise kaudu (TsK § 222 lg. 2). Hagis ei väideta, et keegi kostjatest oleks andnud korralduse sellekohane makse S kasuks teostada. Hagis tsiteeritud süüdistuskokkuvõtte p 3.5.5 kohaselt S debiteeris ühepoolselt ja H nõusolekuta viimase arvet, pöördumata kohtusse. Seega on ilmne, et õigeks kostjaks pidanuks olema hoopis S.

5.Määruses tsiteeritakse hagi tagamise taotlust, milles pannakse P-T.H süüks seda, et ta ei taotlenud vaatamata süüteo aegumisele rehabiliteerimise eesmärgil kriminaalmenetluse jätkumist. Selline väide ei ole asjakohane, kuna vastavalt põhiseaduse §-le 22 ei saa P.-T.H kuriteos süüdiolevaks lugeda, kuni tema suhtes ei ole tehtud jõustunud süüdimõistvat otsust. Isegi kui ei oleks saabunud karistusseadustiku § 81 lg 1 süüdimõistmist välistav asjaolu, siis oleks menetlemise aeg ebamõistlik ja sellega ei oleks P.-T. H kohustatud leppima. Riigikohus rõhutas lahendis 3-1-1-3-04, et isiku õigus nõuda enda kohtuasja menetlemist mõistliku aja jooksul tuleneb Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIPKK)
6.art 1. p esimesest lausest. Seetõttu, mõistlik aeg võib olla möödunud ka enne süüteo aegumistähtaega. P.-T. H ei olnud kohustatud taluma pikemat menetlust. EIPKK art. 6 lg 1 kehtib ka tsiviilasjades. P.-T. H süüd hagis loetletud episoodides on arutatud ligi
10.a jooksul ja süüdimõistmine oli välistatud. Tsiviilhagi menetlemine täpselt samade episoodide suhtes niivõrd pika aja möödudes rikub P.-T. H EIPKK art. 6 õigusi. Riive on seda suurem, kuivõrd selline menetlemine toob kaasa põhiseaduse § 32 ja EIPKK
1.lisaprotokolli riive 80% töövõimet kaotanud invaliidi suhtes. Osundame siinkohal, et nimetatud perioodil tegutses 11 nõukogu liiget, kuid hagi esitati ja tagamist kohaldati vaid invaliidist P.-T. H suhtes. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus oleks pidanud vastavalt TsMS §-le 7, § 199 lg 1 p-le 3 ja 6 ja § 447 lg-le 2 määruse tegemist ära kuulama ka kostja.
6.Kuna H on maksejõuetu, siis puuduvad tal vahendid hüvitada hagi tagamisega tekitatav kahju (TsMS § 391). Kohus oleks pidanud vastavalt TsMS §-le 383 nõudma H tagatist. Kuigi kohtulik hüpoteek ei välista kinnistute võõrandamist, ei võimalda see võtta pangalaenu. Samuti väheneb kinnistute väärtus hüpoteegisumma võrra ja kinnistud ei ole vaatamata kinnisvarahinna tõusule likviidsed. Kinnistute arendamise korral suureneks nende väärtus mitmekordseks, mis ei ole pangalaenuta võimalik. Kohtulik hüpoteek ei võimalda kinnistuid võõrandada (eelkõige vahetada) kõige sobivama hinnataseme saavutamisel. S kinnistu tagastati omandireformi käigus ning tegelikult olid subjektideks ka P.-T. H vennad, kes tegelevad kinnistu arendamisega. Arendustegevus vajab rahalisi vahendeid, ent kohtulik hüpoteek ei võimalda panga kasuks seada adekvaatset esimese järgu hüpoteeki. Aktsiate tegelik väärtus on tunduvalt suurem nimiväärtusest. Käsutamiskeeld ei võimalda toimida vastavalt turudünaamikale, näiteks vahetada aktsiaid soodsamate vastu või müüa need enne võimalikku hinnalangust. Arvestades eeldatava menetluse pikkust vähemalt 1 aasta, tekitab hagi tagamine seoses kinnistutega kahju vähemalt 6 000 000 krooni (võimatus teostada arendustegevust ja kinnistute reaalsest tsiviilkäibest kõrvaldamine) ja seoses aktsiatega (võimatus käsutada ja aktsiaturult eemaldamine) vähemalt 1 000 000 krooni. Tagamist taotles H, kes pidi arvestama kahju tekitamise võimalusega. Uus TsMS lähtub põhimõttest, et kui pankrotivõlgnik peab hagi piisavalt tugevaks, siis

leiab ta vahendid (näiteks võlausaldajate kaudu) menetluskulude tagatiseks ja hagi tagamise tagatiseks.

riigilõivu

maksmiseks,

Vastus määruskaebusele ja menetluse edasine käik

7.H vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Harju Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.Tulenevalt TsMS § 377 lg 1 mõttest on hagi tagamise eesmärgiks võimaliku hagi rahuldava kohtuotsuse viivituseta täitmise tagamine. H on esitanud kohtule suure rahalise nõude P.-T. H vastu, mille rahuldamise korral võib tõusetuda kohtuotsuse sunniviisilise täitmise küsimus. Hagi tagamise taotluse rahuldamiseks piisab sellest, et asjaoludest nähtuvalt võib kohtuotsuse viivituseta täitmine osutada raskendatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Arvestades ainuüksi hagihinna suurust, on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib olla kohene sundtäitmine raskendatud. P.-T. H ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid, veenmaks kohut selles, et hagi rahuldavat kohtuotsust oleks hagi tagamata võimalik viivituseta täita. Hagi on niigi tagatud nõudest tunduvalt väiksemas ulatuses. Maakohtul oli õigus hagi TsMS § 377 lg 1 ning § 378 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tagada.
11.TsMS § 465 lg 2 p-st 6 ja § 465 lg 2 p-st 8 ei tulene, et kohus peab hagi tagamise määruses kirjeldama ja analüüsima vähemalt hagi põhisisu. Kuivõrd määruskaebuse läbivaatamisel ei lahendata asja sisuliselt, ei saa ringkonnakohus anda hinnangut sellele, kas P.-T. H on asjas õigeks kostjaks ning kas nõue on aegunud. Seadus ei kohusta kohut enne hagi tagamise taotluse lahendamist kostjat ära kuulama, vaid annab selleks võimaluse. Maakohus ei pidanud seda vajalikuks ning ka määruskaebuse väited ei anna alust järeldada, et ärakuulamine oleks hagi tagamise vajalikkuse üle otsustamisel toonud kaasa teistsuguse lahendi. Määruskaebuse esitaja väited süütuse presumptsiooni ja mõistliku menetlustähtaja rikkumise kohta on asjakohatud.
12.Kui P.-T. H leiab, et käesoleval juhul kohaldatud hagi tagamise abinõud on teda liialt koormavad, on tal võimalik taotleda kohtult kohaldatud hagi tagamise abinõude asendamist teistega (TsMS § 386 lg 1) või hagi tagamise määruse tühistamist seoses rahalise tagatise või pangagarantii andmisega (TsMS § 385). TsMS §-st 383 ei tulene kohtu kohustust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest. P.-T. Hl on TsMS § 383 alusel õigus taotleda maakohtult talle tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks H poolse tagatise andmist. Vastavat taotlust ei saa ringkonnakohus lahendada hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel.

Ande Tänav kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval