2-07-14990/67 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

lahend.ee

Krediidiasutuste seaduse §-dest 40 lg 2, 41 lg 1, 42 lg 1 ja 2 tulenevaid kohustusi. Ta ei teinud kindlaks kolmandate isikute maksevõimet ja ega vajaliku tagatise olemasolu. Nimelt on tagatislepingu sõlmimine laenu andmine krediidiasutuste seaduse § 40 lg 1, 5 ja lg 1 p 6 järgi. Oleks tulnud kontrollida, kas offshore -firmad on maksevõimelised ja kas Maapanga kohustus on tagatud, sest laenu ei tohi anda maksevõimetule, samuti ei või anda tagatiseta laenu. Piirmäärast suuremate laenude andmiseks tuleb saada krediidikomitee luba vastavalt seaduse § 41 lg 1, panga põhikirja järgi oli piirmäär 9% omavahenditest. Käenduslepingutega võetud kohustus kokku on 970700 DEM, lisaks 1 603 294 USD ehk 27 880 800 EEK-i ehk 35,2% panga omavahenditest. Luba ei olnud, seega on A.K rikkunud krediidiasutuse seaduse §-st 41 lg 1 tulenevat kohustust. Sama seaduse § 41 lg 2 järgi tuleb riske maandada kui laenude summa on üle 10% omavahendite summast. Omavahendite summa 31.12.1996 oli 79 289 000 krooni, sellest 10% on 7 928 900. AK poolt Snoras Panga ees võetud kohustuste hulk 27 880 800 krooni oli 19 951 900 krooni enam kui 10% tollasest omavahendite summast. Seega oli võimalik käenduslepinguid sõlmida ainult krediidikomitee otsuse alusel. Krediidiasutuse seaduse § 42 lg 2 järgi ei tohi laenu anda ühele isikule või omavahel seotud osapooltele kokku, mis ulatab 25% omavahendeid. 25% oleks 19 822 250 krooni. Offshore firmasid esindas P.T.H ja seega olid isikud, keda käendati, panga suhtes omavahel seotud isikuteks krediidiasutusetuse seaduse § 42 lg 3 p 2 tähenduses ning 27 880 800 kroonise käenduskohustuse võtmisega rikkus A.K seaduses sätestatud keeldu - § 42 lg 2. A.K rikkus ka üldist juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust. A.K oli teadlik sellel ajal kui ta sõlmis deposiit- ja käenduslepingud, et offshore äriühingud on nn riiulifirmad, ei oma reaalset majandustegevust. Sellega võttis ta pangale põhjendamatu majandusliku riski, mis tekitas varalise kahju. Juhatuse liige peab olema hoolas, ei tohi võtta põhjendamatuid riske äriühingule. Juhatuse liikme varalise vastutuse eeldused on sätestatud ÄS § 215 lg 1,2 ja TsÜS § 46 lg 1,2.

asjaoludele sarnaselt sellega, mis on seostavad A.K e teoga (hageja viide hagiavalduse jaotis a p 3). P.T.H on tekkinud kahjus süüdi, kuna on teadlikult ja sihipäraselt eiranud nõukogu liikme järelevalve kohustust, mööndes sellega pangale kahju tekkimise tõenäosust. Kostjad vastutavad solidaarselt hagejal tekkinud kahju eest ÄS § 327, § 315 lg 1, TsÜS § 46 lg 1. Lisaks märgib hageja, et kui asjas suhe panga ja kostjate vahel ei ole lepinguline, vastutavad kostjad delikti üldkoosseisu alusel TsK § 448 järgi ja § 461 järgi. Tõendid: hageja põhikiri, registrikaardi väljavõte, Virumaa Kommertspanga aktsionäride koosoleku protokoll 10.05.1996, nõukogu koosoleku protokoll juhatuse tagasikutsumise kohta koos otsustega, koopiad käendus-ja deposiitlepingutest, koopiad krediidilepingutest, rahaturu tehingu kinnitused (koopiad) raha kandmise kohta Snoras Panga deposiiti, hageja sisekontrolli audit, K.L ja A.S ülekuulmise protokollid kui dokumentaalsed tõendid, Eesti Maapanga kiri Eesti Pangale, maapanga nõukogule, politseile, AT ja AS ülekuulamise protokollid uurimisel kui ka kohtus tunnistajatena ülekuulamise protokollid, äratundmise protokollid ja fotod, volitused P.T.H, Snoras Panga vastusele prokuratuurile seoses P.T.H volitustega, raha vastuvõtmise order-kviitungid (koopiad), RK ütlused kui dokumentaalne tõend ja ütlus tunnistajana kriminaalasja kohtuistungil, Interpoli vastus järelpärimisele 01.08.2000, Snoras Panga teated välismaistele äriühingutele ja Maapangale seoses laenulepingu võlgnevusega, teade Maapangale deposiitkontol oleva raha debiteerimisest 20.02.1998, I. S kirjad pangale, tema ülekuulamise protokollid dokumentaalse tõendina ja ütlusena kriminaalasja istungil, Snoras Panga vastus Harju Maakohtule, võetuse akt, protokoll, Leedu Prokuratuuri vastus Harju Maakohtule, Eesti Prokuratuuri vastus, Politsei- ja Piirivalveameti vastus Maakohtule, asitõendi määrus, vaatlusprotokoll P.T. H märkmiku, väljamineku orderite kohta, ekspertiismäärus 20.04.2000 koos aktiga, Tallinna kohtuistungi protokoll, L. P ülekuulamise protokoll (V kd lk 158). Krediidilepingute, käendus – ja deposiitlepingute koopiate tõlked asuvad III köites, lk 847927, samuti asuvad III köites võõrkeelsete ülekuulamise protokollide tõlked, volikirjade tõlked, kassa orderite tõlked, Snoras Panga teadete tõlked, Interpoli vastuse tõlge, lk 9281007, Snoras Panga vastus, võetuse akt, protokoll koos tõenditega asuvad IV kd lk 15-38, 5562.

debiteerida ja Snorase arvet krediteerida. Käendus lõppes TsK § 211 ja ka Leedu TsK § 219 järgi, mis on sarnane Eestis kehtinud regulatsioonile. Snoras Pank ei olnud 3 kuu jooksul arvates põhikohustuse tähtajast kohtusse pöördud, vaid lõppenud käenduse alusel toimus raha ühepoolne debiteerimine ja oma arve krediteerimine, ja seega põhjustas kahju lõppenud/kehtetu lepingu alusel tegutsenud Snoras Pank, kelle vastu tuleks hagi suunata. Raha debiteeriti 1998.a., mil käendus oli osaliselt lõppenud. Väidetavatest käenduslepingutest nähtub, et teha sai vaid tasaarvestust, kuid tasaarvelduste avaldust ei ole Snoars Panga poolt tehtud. Kostja ei saa selle eest vastutada. Arusaamatu on hageja tegevusetus raha tagasinõudmisel. Viidatud käenduslepingute olemasolu on tõendamata, hageja ei ole esitanud nende originaale, kostja arvates on esitatud koopiad võltsitud, hageja tõendid ei tõenda käenduslepingute sõlmimist. Mitte ükski asutus, sh prokuratuur ei ole esitanud käenduslepingute originaale. Isegi kui faksi teel leping sõlmiti, pidi olema originaal, mis faksi pandi, kuid ka neid tõendeid pole, sj ei ole neid Snoras Pangal. P.T.H ei ole neid lepinguid sõlminud ega osalenud nende sõlmimisel. Kostjal puudus ka selline käenduslepingute sõlmimise pädevus. Sellist nõukogu otsust, kus oleks P.T.H osalenud või mille juures ta oleks viibinud seonduvalt käenduslepingutega, ei ole. Kuivõrd tõendamata on käenduslepingute olemasolu, ei saanud kostja täita ka järelvalvekohustust. Kostja arvates ei ole hageja kaotanud õigust rahale, kuid hageja ei ole oma õigusi maksma pannud Snoras Panga vastu, mistõttu ei saa kostja vastutada selle eest. Kahju fakt kostja tegevuse tulemusena on tõendamata. Mis puutub deposiidilepingutesse, mis viitavad juhatuse 02.07.1996 otsusele, siis kui selline eksisteeris, siis oli tegemist kollektiivse otsustusega ja kostjateks peaksid olema juhatuse liikmed, mitte P.T.Hning kui seda protokolli pole, on deposiitlepingute deklaratsioon vale. Sellist protokolli tegelikult ka ei eksisteeri. Deposiitide hoidmine teises pangas on tavapärane majandustegevus. Mis puudutab väidetavaid laenulepinguid, siis osa neist on allkirjadeta, osadel, kus on allkirjad, ei vasta need Hage omadele, seega on need võltsitud. Raha, mis võeti Snoras Pangast välja offhore äriühingute kaudu, kasutati nn Vene projekti raames, mis oli aga seotud Snoras Panga mitte Maapangaga. Kui kahju peaks kuuluma hüvitamisele, tuleb arvestada kostja olukorda, hüvitist vähenda. Tõendid: tugines hageja tõenditele, T.J ütlus, piiriületuse andmed, volikiri V. P, volituste tagasivõtmine avaldus S. I koos tüüplepingutega, kassa orderid, passikoopiad, S. I seletus. ME vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista, palub jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. ME ei olnud AS-i Eesti Maapank juhatuse esimehena teadlik Snoras Pangaga sõlmitud laenuja käenduslepingustest, ta ei osalenud deposiidi-, laenu- ja käenduslepingute skeemi loomisel, tema ise ei rääkinud ja tema kuuldes ei räägitud Snoras Panga esindajatega läbi väidetavast deposiidi-, käendus- ja laenulepingute skeemi loomisest. Tähtsust ei oma asjaolu, kas A.K sõlmis deposiidilepingud M.E ja P. T H teadmisel või mitte, sest deposiidilepingute sõlmimine on panga igapäevane majandustegevus. Deposiidilepingute sõlmimine oli A.K kui juhatuse liikme ja finantsdivisjoni direktori otsene töökohustus. Deposiidilepingute sõlmimiseks ei olnud A.K vajalik saada juhatuse esimehe või nõukogu liikme nõusolekut. Deposiidilepingute sõlmimise õigus oli temal kui finantsdivisjoni direktoril. Raha paigutati Snoras Panka põhjusel, et märgitud pank pakkus soodsat intressi. M.E ei mäleta ja märgitud põhjusel ei kinnita ega ka ei eita asjaolu, kas deposiitide paigutamisest Snoras Panka võidi juhatuses arutada. On kindel, et ta ei ole A.K kohustuste valdkonda kuuluvat deposiitide paigutamist nõukogu liikme P.T.H arutanud, sest selleks puudus vajadus ja ratsionaalne põhjus. Hageja ei ole tõendanud väidet, mille kohaselt A.K sõlmis deposiidilepingud M.E ja P.T.H teadmisel ja heakskiidul ja isegi kui see oleks tõendatud, ei saaks see olla ME etteheidetav, sest deposiitide paigutamine oli AK otsene töökohustus, deposiitide paigutamine ei olnud vastuolus seaduse ega Eesti Panga

normatiividega, deposiitide paigutamine ei ole põhjuslikus seoses AS-le Eesti Maapank väidetavalt tekkinud kahjuga. Väidetavate käenduslepingute originaale kohtule esitatud ei ole. Käenduslepingud väidetavalt sõlminud AK lepingute sõlmimist eitab väites, leiab, et tegu on võltsingutega. Kohtule esitatud väidetavate käenduslepingute koopiad ei vasta oma sisult ja vormistuslikult küljelt pankade poolt sõlmitud lepingute tavatasemele. Kuivõrd AK käenduslepingute sõlmimist eitab ning hageja poolt esitatud koopiate alusel ei ole võimalik dokumendi või käekirjaekspertiisi lepingu ehtsuse tõendamiseks teostada, siis järelikult ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas käenduslepingud sõlmiti või tegu on võltsingutega ja käenduslepingute koopiad tuleb tõendite hulgast välja jätta. PTH ei tea käenduslepingutest midagi. Kaaskostjad ME väidetavat osalust käenduslepingute sõlmimisel ei tõenda. Hageja soovib ME osalust käenduslepingute sõlmimises tõendada Snoras Bankas’e töötajate Č ja S kriminaalasja eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega, kuid ükski teine isik ei ole väitnud, et ME oleks olnud teadlik või mingilgi viisil olnud seotud Snoras Bankas’e ja Eesti Maapanga vaheliste lepingutega. Isikute ütlused on vastuolulised ega tõenda seotust, tunnistajad ei ole detailselt kirjeldanud, millal, kellega, kus ja millise sisuga kokkulepe deposiitide paigutamise, deposiitide arvelt laenude andmise ja laenude käendamise osas saavutati, samuti kelle poolt, kus, millal ja mida täpselt MEle väidetavatest kokkulepetest räägiti. Tunnistajad on deposiidilepingute üheks pooleks oleva panga töötajatega, kellel oli huvi kirjeldada olukorda oma tööandjale sobivas võtmes. ME ei mäeta, et ta oleks palunud muuta AS-i Eesti Maapank juhatuse 02.07.1996 otsust. Hageja ei ole tõendina esitanud ei Eesti Maapanga juhatuse 02.07.1996 koosoleku protokolli esialgset redaktsiooni, ega ka ME ülesandel väidetavalt muudetud redaktsiooni. Väidetaval protokolli muutmisel ja AS-l Eesti Maapank väidetavalt tekkinud kahjul puudub põhjuslik seos, kuna AK oli AS-i Eesti Maapank juhatuse liige, tema esindusõigust ei olnud piiratud. A.K poolt väidetavate lepingute sõlmimise ajal kehtis juba täies mahus äriseadustik (jõustunud 01.09.1995.a). Vastavalt ÄS § 307 lg 1 aktsiaseltsi võis kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada aktsiaseltsi ühiselt. AS Eesti Maapank kehtinud põhikirja p. 9.1 kohaselt oli panga esindamise õigus igal juhatuse liikmel. Seega mingit esindusõiguse piirangut A.K ei olnud ja tema poolt tehtud tehingud kehtisid igasuguste täiendavate volitusteta. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks väidet, et Snoras Pangaga lepingute sõlmimiseks oleks olnud vajalik A.K AS-i Eesti Maapank juhatuse otsus. Viimast ei ole väitnud ei Snoras Panga töötajatest ülekuulatud tunnistajad ega ei ole esitatud hageja ka ühtegi vastavasisulist dokumentaalset tõendit. ME volitused AS-i Eesti Maapank juhatuse liikmena lõppesid 08.04.1997 seoses tema asumisega nõukogu liikme kohale. Seega kuulub kohaldamisele kuni 08.04.1997. kehtinud seadus. Kostja ei ole lojaalsuskohustust rikkunud. Juhatuse esimehelt ei saa mõistlikul viisil nõuda, et ta teaks kõiki panga majandustehinguid, oleks igapäevaselt kursis kõigi juhatuse liikmete tööga ja kontrolliks igapäevaselt kõigi juhatuse liikmete tegevust. Deposiidi-ja võimalike käenduslepingute sõlmimine ja raha deponeerimine ei ole Eesti Maapangale väidetavalt tekkinud kahjuga põhjuslikus seoses. Maapangale võis kahju tekkida üksnes AS-i Eesti Maapank arve Snoras Panga poolt Eesti Maapanga konto ühepoolse debiteerimise tulemusena, omamata selleks õigust. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et Snoras Pangal oleks olnud õiguslik alus Eesti Maapanga kontosid debiteerida. Tegemist oli tühiste tehingutega ning üksnes tühiste tehingute ja AS-i Eesti Maapank debiteerimisaegse juhatuse ja hilisemate pankrotihaldurite tegevusetuse, Snoras Panga seadusvastase tegevuse ja võimaliku kahju vahel esineb põhjuslik seos. Konkreetsel juhul ei ole hageja tõendanud ME käitumise õigusvastasust. Isegi, kui märgitu oleks tõendatud, ei oleks hagi rahuldamine võimalik, sest puuduks põhjuslik seos teo ja kahju vahel: Snoras Pank debiteeris Maapanga kontot ilma Eesti Maapanga nõusolekuta, omamata selleks Maapanga volitust või

maksekorraldust või täitedokumenti. Snoras Panga poolt Maapanga rahaliste vahendite omastamine on Maapangale kahju tekitamise otseseks põhjuseks ja allikaks. Tõendid: tugines hageja tõenditele. AK vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta menetluskulud hageja kanda. A.K leiab, et kostjad ei ole teostanud hageja juhtorganite liikmetena Maapanga jaoks ebasoodsaid tehinguid (sõlmisid deposiidi- ja käenduslepinguid) ning ei ole seeläbi hagejale tekitanud kahju summas 27 797 600 krooni. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud vastutuse aluseks olevat alust - seda, et A.K oleks rikkunud oma kohustusi seltsi ees, et ta oleks süüdi rikkumises ja et rikkumisega oleks tekitatud hagejale kahju TsK § 222 lg 1, § 227, ÄS § 315 lg 1 järgi. Kostja ei nõustu ühegi hagi väitega. Lisaks nõustub A.K ka P.T.H vastuväidetega. A.K ei ole käenduslepingutele alla kirjutanud, seega on need tühised, kostja arvates on need Snoras Panga poolt fabritseeritud. Käenduslepingute ja deposiidilepingute sõlmimisel ei ole rikutud Krediidiasutuste seadust. Deposiidilepingute sõlmimisel paigutati raha teise panka, kus olid intressid kõrgemad, seega oli eesmärk kasumi teenimine. Kostja oli finantsdirektor ja seega oli deposiidilepingute sõlmimine tema töökohustus vastavalt Virumaa Kommertspanga 11.06.1996 otsusele. Kostja tegutses pädevuse piires ja oli kooskõlas panga põhikirja p 2.2.1, 2.3, 2.1, 2.2. mille kohaselt oli panga tegevuse eesmärk kasumi teenimine. Seega ei tekitanud märgitud lepingud pangale kahju. R.Kütluste kohaselt oli intress Snoras Pagas 12% samal ajal kui kohalikud määrad olid madalamad. Kuivõrd Snoras Pank pidas võimalikuks laenu anda offhore äriühingutele, ei olnud kahtlust seega ka nende maksevõimes ja seega oli täidetud ka hagejapoolt vastava kontrolli tegemine välismaiste äriühingute suhtes, kelle kohustust väidetavalt käendati. Käenduslepingute sõlmimisel ei pidanud olema krediidikomitee luba. Ühegi väidetava käenduslepingu puhul ei ületanud kohustustus 9% põhikirja p 10.2.2. sätestatud piirmäära Fisco Investments Ltd puhul oli see 8%, Schartec Holding Ltd puhul oli see 7,79%, Riverborn Company ja Coland Inc mõlema puhul oli see 7,79%, Rival Enterprises Ltd 2 lepingu puhul oli see vastavalt 1,61% ja 1,79%. Käenduslepingute summa ei ületanud 25% omavahendeist. Rikutud ei ole ka KAS § 42 lg 1 tulenevat riskide maandamise kohustust, kus laenusumma puhul üle 10%, oleks vajalik olnud krediidikomitee luba, kuna tegemist oli 6 erineva lepinguga ja arvestada ei saa nende kogusummat. KAS § 42 lg 2 mõtte kohaselt ei oleks tohtinud ühe ja sama isiku kohustuse käendus ületada 25% omavahendeist. Käesoleval juhul käendati erinevate isikute kohustusi. Tõendeid et need oleksid omavahel seotud isikud, ei ole hageja esitanud. Seda, et neid esindas P.T.H , ei kinnita äriühingute seotust. Hage ei tegutsenud neis ühingutes ei nõukogu ega juhatuse liikmena ja KAS § 42 lg 3 p 2 mõttes ei ole tähtsust, kes neid ühinguid tehingute tegemisel esindas. Ajavahemikul 1996-1997 kehtinud äriseadustik ja TsÜS ei sätestanud eraldi juhatuse liikme ja nõukogu liikme üldist lojaalsus ja hoolsuskohustust ning vastutus oli seotud konkreetse seadusest või põhikirjast tuleneva kohustuse rikkumisega. Kohustust ei ole rikutud. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hagejal on kolmandate isikute vastu nõue, hageja ei ole tõendanud, et nõue oleks esitatud. Lubamatu oli, et Snoras Pank debiteeris Maapanga kontosid, selline debiteerimine on tühine. A.K ei saanud ette näha, et Snoras Pank debiteerib hageja kontosid ilma vastava hageja korralduse ja loata. Kahju tekitas Snoras Pank, kelle vastu nõue tuleks esitada. Leedu Panga juhatuse 22.04.1999 määruse nr 48 „Deposiitarvete pidamise reeglid“ p 6 järgi saab isiku arvet käsutada vaid isiku instruktsiooni alusel, sama tulenes ka Leedu krediidiasutuste seaduse § 6, § 33. Lisaks oli käendus lõppenud viidatud debiteerimise ajaks. Hageja ei ole midagi teinud raha tagasisaamiseks Snoras Pangalt või välismaa äriühingutelt e. teinud kõikvõimalikku mõistlikku kahju tekkimise vältimiseks, vähendamiseks. Juhul kui kohus peaks leidma, et kahju tuleb välja mõista kostjalt, tuleb seda hüvitist vähendada.

Ajavahemikul 1996 november kuni 1997 veebruar kehtinud TsÜS § 46 sätestas juriidilise isiku organi vastutuse ning lg 1 järgi vastutavad juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud sellele juriidilisele isikule, juriidilise isiku ees solidaarselt. ÄS § 315 lg 1 sätestas, et juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sama seaduse § 327 sätestas nõukogu liikme vastutuse, mille kohaselt vastutavad nõukogu liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt käesoleva seadustiku §-s 315 sätestatule samamoodi nagu juhatuse liikmed. Nõukogu liige vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud protokolli. Kuivõrd hageja on heitnud ette kostjatele, et nad pole täitnud oma kohustusi, mis neil olid just juhatuse ja nõukogu liikmena, ei vastuta nad seega hageja ees deliktiõiguse alusel. Juhatuse ja nõukogu liikme suhe äriühinguga on käsundilaadne suhe ning selle suhte õigused, kohustused tulenevad seega juhitava seltsi põhikirjast, seadusest. Ehkki hageja põhikirjas ei ole (VI kd lk 82 jj) otsesõnu öeldud, et nõukogu liikmed, juhatuse liikmed vastutavad pangale tekitatud kahju eest, kui nad on rikkunud lojaalsuskohustust, ei tähenda kohtu arvates selle puudumine seda, et lojaalsuskohustuse rikkumine ei võiks tuua kaasa nende isikute vastutuse panga ees. Lojaalsuskohustus on oma olemuselt võlasuhtes olevate isikute vaheline selline kohustus, mis kätkeb endas kohustutust käituda selliselt, et mitte kahjustada võlasuhte teist poolt. Vaidlusalusel ajal kehtinud TsK 35. peatükis on sätestatud käsundisaaja õigused ja kohustused. Viidatud sätete (§ 394-397) mõtte kohaselt ongi volitatul kohustus ajada volitaja asja vastavalt juhenditele ning juhenditest kõrvalekaldumine on lubatud vaid volitaja huvides ja erandlikel juhtudele ilma volitaja nõusolekuta ning volinik peab andma aru käsundi täitmise kohta. Sisuliselt tähendab see volitajale lojaalseks olemist, sõltumata sellest, et seda pole otsesõnu seaduses väljendatud. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka vaidlusealusel perioodil kehtinud TsK § 173 lg 2, mis sätestas kohustise poolte kohustuse aidata kaasa teise poole kohustuse täitmisele ning täita oma kohustust kõige otstarbekamal viisi. Sisuliselt tähendavad eelpool viidatud sätted koosmõjus seda, et volitatu, antud kaasuse puhul kostjad e. panga nõukogu ja juhatuse liikmena pidid olema lojaalsed oma volitajale (pangale), sõltumata sellest, et seda pole otsesõnu seaduses ega panga põhikirjas väljendatud. Kui käsundisaaja käitub eelkõige kolmanda isiku huvides ja jätab seda tehes vaikivalt tähelepanuta oma käsundiandja huvid ning kui selliselt käitumine võib mõjuda käsundiandja huvidele negatiivselt, tähendab kohtu arvates see seda, et käsundisaaja on lojaalsuskohustust rikkunud. Kui sellise lojaalsuskohustuse rikkumise tulemusel tekib kahju käsundiandjale, on käsundisaaja vastutav tekkinud kahju eest. Küsimus on vaid selles, kas kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega või ei ja kas kahju tekkimine oli ettenähtav. Seega ei nõustu kohus A.Ke ja P.T.Hvastuväidetega, et lojaalsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju eest ei ole/ ega saa nad vastutada põhjusel, et seda pole sätestatud ei panga põhikirjas ega seaduses. ME ja AK olid ajavahemikul 1996 november kuni 1997 veebruar AS-i Eesti Maapank juhatuse liikmeteks (M.Eo li juhatuse esimees). Selles vaidlus puudus ja kohtul puudub vajadus anda hinnang seega juhatuse liikmeks olemise kohta esitatud tõenditele. Kohtule esitatud registriandmete väljatrüki (I kd t/l 10-20) ning Virumaa Kommertspanga aktsionäride koosoleku protokolliga (otsuse p 10, III kd t/l 728- 733, hageja 17.09.2007

Vaidlust pole ka selles, et nende lepingute alusel korraldas A.K kokku 27 797 600 krooni deponeerimise Snoras Panka. Panga põhikirja kohaselt on panga eesmärk teenida kasumit ja pank võib teha hoiustamistehinguid (p 2, 2.2., t VI kd t/l 82jj). Hageja ei ole väitnud, et märgitud deponeerimislepingud oleks iseenesest olnud A.K , M.E ning P.T.H- poolne kohustuse rikkumine. A.K, M.E väidete kohaselt oli panga raha deponeerime teises pangas A.K tööülesanne ja selles puudus ka vaidlus ning seda, et Snoras Pangas raha deponeerimine oli kasumlik, ei ole hageja samuti seadnud kahtluse alla. Raha investeerimise kasumlikkust kinnitab ka R.K kui panga tollase valuutaturu diileri ja portfellihaldaja ütlus dokumentaalse tõendina, mille esitas küll hageja, kuid millele tugines A.K (I kd, t/l 240 jj). Tehingu kasumlikkust kinnitas ta oma ütlustega kohtuistungil (V kd t/l 142). Seega ei ole ülalmärgitud deposiitlepingute sõlmimine A.K poolt kohustuse rikkumine ega ka M.E poolt oma lojaalsuskohustuse ning P.T.H poolt nõukogu liikmena järelevalve kohustuse ja lojaalsuskohustuse rikkumine. Hageja leiab, et kuivõrd hageja ja Snoras Panga vahel olid käenduslepingud, mis tagasid kolmandate isikute laenu ja kuivõrd need kolmandad isikud jäid Snoras Pangale võlgu, siis debiteeriski Snaras Pank hageja kontosid deponeeritud raha arvelt. Viidatud debiteerimine toimus summas 27 797 600 krooni, mis on hageja väidetel kahju. Hageja on ise väitnud, et just käenduslepingust tulenes Snoras Panga õigus debiteerida hageja kontosid. Seega sai väidetav kahju tekkida sellest, et olid sõlmitud käenduslepingud, mis võimaldasid Snoras Pangal oma õigusi teostada ilma täiendava Maapanga nõusolekuta, korralduseta. Lepingulise kohustuse rikkumise tõttu kahju hüvitamise kohustuse puhul on oluline nendevaheline põhjuslik seos nagu ka deliktiõiguse puhul. Järgnevalt vaatleb kohus, kas sellised käenduslepingud, mille alusel viidatud välisriigi pank oma õigusi hageja suhtes teostas, on olemas. Alles siis saab vastata küsimusele, kas kostjad on kohustust rikkunud, kas kahju on tekkinud, kas nende vahel on põhjuslik seos, kas kostjad on kahju tekkimises süüdi, kas kahju hüvitis kuulub vähendamisele. Ehkki hageja väitis, et kostjad vastutavad nii ehk nii tekkinud kahju eest (vt hageja vastus P.T.H vastusele) sõltumata käenduslepingute kehtivusest, ei nõustu kohus sellise seisukohaga. Kohustuse rikkumisel peab saabuma kahju ja põhjuslik seos nende vahel peab olema vahetu/esmane/algne/otsene. Õige on iseenesest hageja väide, et deposiitlepingute ja selle alusel raha kandmine Snoras Panka tekitas Snoras Pangal võimaluse hageja raha ise debiteerida, ent ühestki hageja väitest ega ka tõendist ei nähtu seda, nagu oleks toimunud Maapanga raha debiteerimine muul alusel kui väidetavate käenduslepingute alusel. Hageja on ise esitanud kohtule Snoras Panga vastavad teated Maapangale, mille kohaselt nõuab käendusekohustuse täitmist ja et pank on ise selle käenduslepingust tuleneva õiguse realiseerinud (hagiavalduse lisa nr 40, nr 41, I kd t/l 251-259). Seega oli algseks põhjuseks

kirjutanud. Vastavalt lepingut sõlmimise ajal kehtinud Leedu tsiviilkoodeksi §-le 213 pidi käendusleping olema sõlmitud kohustuslikult kirjalikus vormis ja selle rikkumine tõi kaasa tühisuse (V kd t/l 230-232, 241-246). Seega peab viidatud käenduslepingute puhul olemas olema dokument, millel on poolte omakäeliselt kirjutatud allkirjad. Väidetavate lepingutele on alla kirjutanud AT, AK(hagiavalduse lisad 8, 10, 12,14,16,18, I kd t/l 54,60,64,68,72,76, vt tõlked III kd t/l 878-876,886-888, 894-896, 902-904, 909-911, 916918). Nii peavad olema olemas, sõltumata sellest, kas lepingud kirjutati alla ühe dokumendi vormistamisena, fakside või kirjavahetuste vahetamise teel, dokumendid, millel oleks nii AT allkiri kui ka AK allkiri. Sellist originaaldokumenti kohtule esitatud ei ole. Kohtu arvates ei piisa sellise originaaldokumendi olemasolu tõendamiseks AT ja AS kirjalikest ütlustest ja tunnistaja ülekuulamise protokollidest, millede kohaselt oli käenduslepingute sõlmimisest juttu kõigi kolme kostjaga et käisid küll läbirääkimised, kuid millal ühines käenduslepingute sõlmimisega A.K, ei mäleta. AS ütluste kohaselt ei kahtle ta käenduslepingute kehtivuses, käenduslepingud sõlmiti Leedus Snoras Pangas mitte ühe päeva jooksul, kuivõrd neid oli mitu ja samas ütleb, et need sõlmiti T.H, M.E ja A.K poolt (I kd t/l 180,171,163, 179). Viidatud ütlused on vastuolulised, sest esitatud koopiate kohaselt on käenduslepingutele justkui alla kirjutanud A.K mitte teised kostjad. Sama tunnistaja AS (ülekuulatud kohtus tõendite kogumise korras kriminaalmenetluses, I kd t/l 178 jj) ütluste kohaselt toimus käenduslepingute allakirjutamine Leedus Snoras Pangas, järelikult peavad eksisteerima ka käenduslepingute originaaldokumendid, millel peavad olema nii Snoras Panga esindaja AT omakäeline kui ka A.K omakäeline allkiri. Ühest käenduslepingu nr 037-00160 (III kd t/l 916 -918 koos tõlkega) koopiast nähtub nagu oleks see sõlmitud faksi teel tulenevalt selle ülaosa numbritest. Järelikult peab olemas olema mingigi originaaldokument, millel oleks kasvõi ühe osapoole originaalallkiri, eriti aga Snoras Panga esindaja allkiri, kuna koopiast nähtub nagu oleks see Snoras Pangast saadetud (From Bank*Snoras****). Käesoleva menetluse raames tegi kohus Leedu kompetentsetele asutustele tõendite kogumise taotluse vastavate käenduslepingute originaalide saamiseks nii Leedu Prokuratuurist kui Snorast Pangast. Snoras Panga kirja 22.07.2009 nr P8439 (V kd t/l 55 tõlge) kohaselt anti käenduslepingud 13.12.1996-02.01.1997 14.04.1999 arestimise akti alusel üle Vilniuse Linna prokurörile. Leedu Ringkonnaprokuratuuri andmete kohaselt tehti õigusabi korras võetus, mille käigus võeti ära Snoras Pangast mitmed dokumendid ja anti üle need I. T (IV kd t/l 1261). Põhja Ringkonnaprokuratuuri andmete kohaselt 20.01.2010 PRP-13/10/54 (IV kd t/l 1275) koguti kriminaalasja nr 00221000069 (A.K , M. E , P.T. H ,T.J süüdistuses) menetluse raames originaaldokumente ning kõik originaaldokumendid, mis uurijail õnnestus koguda, esitati kriminaalmenetluses asja materjalide juurde ning mäletamist mööda ei õnnestunud leida vaidlusaluste lepingute originaale. Politsei- ja Piirivalveameti kirja 21.01.2010 9.107/2278 (IV kd t/l 1276) kohaselt ei ole nende käsutuses vaidlusaluseid dokumente. Snoras Panga kirja lisadeks on arstimisotsus ja- protokoll (V kd t/l 56-62, tõlked). Arestimisotsuse alusel tuli ära võtta vastavalt Snoras Panga ja hageja vaheline hoiuleping 20 000 000 krooni ja krediidi -ja garantiilepingud laenu andmiseks Fisco Investments Ltd-le, Reiverborn Company-le, Coland Inc-le, Rival Enterprices Ltd-le ja Freiton Co-le. Ära võeti protokolli kohaselt: „käendusleping nr 037-00148“ (p 9, V kd t/l 59), „käendusleping nr 03700154 krediidilepingule nr 031-00889 (loetamatu kuupäev) originaaleksemplar, 1 leht (p 21)“, „käendusleping nr 037-00155 krediidilepingule nr 031-00890, 1 leht“ (30, V kd t/l 60), „käendusleping 037-00197 faksikoopia, 2 lehte“ (p 38, V kd t/l 609, käendusleping nr 03700156 originaaleksemplar“ (p 40, V kd t/l 60), „ käendusleping nr 037-00160, faksikoopia 2 lehel“ (p 52, krediidilepingule nr 031-00889 V kd t/l 61), „käendusleping nr 031-00145 1 leht, originaaleksemplar (p 60, V kd t/l 61).

Arvestades tõendite kogumise korras saadud informatsiooni Eesti prokuratuurist ning politseiametist, ei ole tegelikult saadud eelmainitud dokumentide originaale ning kõik, mis saadi, esitati kriminaalasja materjalide juurde. Mitte ükski menetlusosaline, sh hageja, kes oli kriminaalmenetluse raames tsiviilhagejana hagi esitanud, ei ole väitnud, et käenduslepingute originaalid oleksid olnud kriminaalaja materjalide juures, neid oleks kas tagastatud või oleks neid kuidagi hävitatud. Viidatud võetuse protokolli kohaselt ei ole aru saada ka, kas käenduslepingud nr 037-00148, 037-00155 mis saadi, oli originaaldokumendid või mitte. Äravõetud leping 037-00160 on faksi kujul (vt otsuses eespool märge, justkui oleks leping sõlmitud faksi teel), kuid sellest eksemplarist ei nähtu, et sellel oleks Snoras Panga esindaja allkiri. Eeltoodu alusel on kohtul alus kahelda nende kõigi käenduslepingute koopiate õigsuses, kuivõrd originaaldokumente, sõltumata võetuses tehtud viitest, ei ole tegelikult Eesti kohtule ei käesolevas tsiviilmenetluses ega ka kostjate suhtes käimas olnud kriminaalmenetluses esitatud. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähendust võetuse protokollis viidatud lepingul nr 037-00197, kuivõrd selle alusel ei ole kostjate vastu kahju nõuet esitatud. Kohus nõustub kostjatega, et viidatud koopiatest ei nähtu nende lõpuosast ühtegi viidet lepingut sõlminud panga esindajate nimede kohta seal, kus on allkirjad, samas kui nende väidetavate käenduslepingutega seotud krediitlepingutel on pitsati jäljendid, allkirjade kohal on märgitud ka esindajate andmed, nimed. Nendest käenduslepingute koopiatest nähtub, et tühjad kohad lepingutes on täidetud käsikirjaliselt (p 1, 2). Iseenesest ei ole välistatud asjaolu, et lepingud on trafaretsed /on tüüptingimused/ ja sisaldavad endas täidetavaid kohti, vormi enda, mille järgi veenduda poolte poolt dokumendi allkirjastamises kui ka sisu enda, milles on määratletud ka lepingu poolte kohustuse maht, ulatus (tagatava krediidi suurus, vääring, seos põhikohustusega/lepingu nr/) üle otsustamiseks on vajalik selliselt täidetud tekstiga lepingu originaali. Lepingutes on viide ka A.K väidetavale õigusele, mis tuleneb juhatuse koosoleku protokollist 02.07.1996 ja mille võltsimisele olevat K.L ütluste kohaselt aidanud kaasa M.E, ent sellist protokolli ei ole võetuse korral Snorast Pangast võetud ning sellist dokumenti ei ole ka olnud Maapanga käsutuses vastavalt A.S ütlustele (I kd t/l 151 jj) ja Maapanga kirjale Eesti pangale, politseiasutusele ja maapanga nõukogule (I kd t/l 201 jj). Kostjate väidetel oli A.K ilma igasuguste täiendavate volitusteta õigus teha panga nimel tehinguid ning selliseid piiranguid panga esindamiseks registriandmeist ega muudest kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu. A.K esitatud Virumaa Kommertspanga juhatuse otsuse 11.06.1996 nr. 2.1 § 1.4 (III kd t/l 792) järgi oli finantsdivisjoni direktoril, kelleks oli juhatuse liige A.K, õigus alla kirjutada käenduslepingutele. Seega ei olnud tema esindusõigus piiratud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et vajadus käenduslepingute koopiates viidata nimetatud protokollile, mille olemasolu eitavad kostjad ja mida ei ole ka hagejal, seab kahtluse alla koopia õigsuse. Ehkki tunnistajate AS ja A.T ütlustest nähtub käenduslepingute sõlmimise osas läbirääkimiste pidamine, ei tõenda need käenduslepingute sõlmimist sisult (õigused, kohustused, tähtajad ja muud tingimused) ja vormilt (kirjalikult allkirjastatud omakäeliselt) nagu see näib koopiatel. Hageja esitas kohtule 02.03.1998 sisekontrolli akti (kd I t/l 147), milles viidatakse väidetavatele käenduslepingutele, ent sellest ei nähtu, kas kontrolli teostaja nägi ka käenduslepingute originaale, millised need olid. Aktist nähtub vaid see, et kontollija nägi laenulepingute koopiaid. Seega ei ole ka sisekontrolli aktiga tõendatud käenduslepingute originaalide olemasolu. Kohtuistungil ütlusi andnud T. M ütluse kohaselt näidati sisekontrollis käinud isikutele lepinguid, aga koopiaid ei saanud (V kd t/l 147). Samas ei nähtu, et tema oleks käenduslepingute originaale näinud, vaid on kuulnud seda vaid teiste isikute käest. Seega ei ole tema ütlused veenvad käenduslepingute originaalide olemasolust. L. P ütluste kui dokumentaalse tõendi kohaselt nägi ta sisekontrolli käigus käenduslepingud,

Eeltoodu tõttu ei pea kohus andma hinnangut ka poolte väidetele sellest, kas käenduslepingute sõlmimisel oli vaja tulenevalt väidetavast kohustuse suurusest küsida hageja krediidikomitee nõusolekut või mitte. Sellise olematu tehingu puudumisel hageja raha debiteerimist Snoras Panga poolt olukorras, kus kostjad ei ole kohustusi rikkunud, ei ole seega kostjate poolt hagejale kahju tekitamine. Eeltoodud põhjusel ei analüüsi kohus ka kostjate süü küsimust, hageja ja kostja M.E väiteid võimalikust 02.07.1996 juhatuse koosoleku protokolli võltsimisest/korralduse andmisest võltsimiseks/muutmiseks, kuivõrd tõendamata on nende käenduslepingute, millel on sellele protokollile viide, olemasolu. Nii ei ole vaja anda hinnangut K.L ja A.S sellekohastele ütlustele kui dokumentaalsetele tõenditele ja K.L kriminaalasjas tunnistajana antud ütlustele, I. S ütlustele kriminaalasjas uurimisel ja kohtus, tema teatele A.K ja Maapangale seonduvalt deposiidist saamata jäänud intressidega. Võimalikul kahjul, mis hagejal seoses raha debiteerimisega tekkis, ei ole põhjuslikku seost kostjate tegevusega, kuna kohustuste rikkumist, mis väidetavat kahju põhjustas, ei ole aset leidnud ja sellel põhjusel tuleb jätta hagi rahuldamata ÄS § 315 lg 1, § 327, TsÜS § 46, TsK § 222 lg 1, § 227 järgi. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei oma vaidluses tähendust poolte väited sellest, kas ja millal sõlmis Snoras Pank hagis nimetatud välismaiste äriühingutega krediidilepingud, kuna puudutavad vaid neid isikuid ja kuna neid lepinguid tagavad käenduslepingute olemasolu on tõendamata, ei pea kohus andma hinnangut ka krediidilepingute ehtsusele /võltsitusele, P.T.H käitumisele ja seosele äriühingutega nende lepingute sõlmimisel osalemisel/mitteosalemisel, välismaiste äriühingute esindamisel, aga samuti ka nende äriühingu majandustegevusele ning Snoras Panga investeerimishuvidele Venemaal. Nimetatud põhjusel ei anna kohus hinnangut ka kviitungitele, mille alusel on raha võetud välja viidatud välismaiste äriühingute nimelt, P.T.H antud volitustele tegutseda välismaiste äriühingute nimel, ekspertiisiaktile P.T.H allkirjade osas, samuti asitõendina vastuvõetud märkmikule, äratundmiseks esitatud protokollidele, fotodele, Maapanga orderitele, piiriületuse kohta saadud andmetele, T.J kui tunnistaja ütlustele käesolevas tsiviilasjas, P.T.H poolt esitatud volikirjale V. P , S. I suhtes tagasivõetud volikirjale koos lepingutega, kassa orderitele, passikoopiatele, S. I seletusele, vaidlusaluste välismaiste äriühingute staatusele ja vastavatele andmetele ning Interpoli vastusele nende äriühingute kohta. Kohtul puudub vajadus anda hinnang kahju suurusele, selle ulatuse tõendatusele, võimalikulule kahju hüvitamise vähendamisega seonduvatele väidetele ja P.T.H sellekohastele tõenditele. Menetluskulude jaotus, tsiviilasja hind. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad TsMS §163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja hind on hagetav 1 776 590,44 eurot. TsMS § 190 lg 4 alusel siis kui hageja, kellele anti menetluskulude kandmisel menetlusabi, hagi jääb rahuldamata, mõistetakse menetluskulud riigituludesse täies ulatuses temalt välja. Kohus andis hagejale menetlusabi hagi esitamisel riigilõivu tasumiseks ja kohustas hagejat tasuma lõivu kokku 2000 krooni, mis on hageja poolt ka tasutud. TsMS § 179 lg 1, 5 ja 9 alusel mõistab menetluskulud kohus välja ajas tehtud lahendiga ning riigilõiv tuleb ära tasuda 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest ning selle tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist lahendis jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras.

Tsiviilasja hinna puhul üle 11 500 000 krooni oli hagi esitamise ajal 20.04.2007 riigilõivu täismäär 1,5 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 750 000 krooni. Seega, kui hagihinnaks oli 27 797 600 krooni tuli riigilõivu tasuda 416 964 krooni (27 797 600 x 0,015). Eeltoodu alusel tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 414964 krooni e. 26521,03 eurot, mis tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning selle tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 26521,03 eurot alates lahendis jõustumisest VÕS § 113 lg 1 2.- lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus tuleb esitada menetlusosalisele maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest ning selleks tuleb esitada vastav avaldus koos tõenditega. Hagi tagamise tühistamine Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb tühistada ka TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamine, mis on seatud maakohtu määrusega 03.05.2007 (II kd t/l 545) ja milleks olid kohtulikud hüpoteegid kostja Paul - Toomas Hage kinnisasjadele ja tema aktsiate käsutamise keelumärge järgmiselt: kohtulik hüpoteek PTH’le 1/ 2 osas kuuluvale maatulundusmaale XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX), mille koosseisu kuuluvad järgmiste katastritunnuste alusel piiritletavad maatükid (XXX-XXX) summas 86 280,73 eurot (1 350 000 krooni) AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. kohtulik hüpoteek PTH’le kuuluvale maatulundusmaale XXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXX ), mille koosseisu kuuluvad järgmiste katastritunnuste alusel piiritletavad maatükid (XXX -XXX) summas 728 592,79 eurot (11 400 000 krooni) AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. kohtulik hüpoteek PTH’le kuuluvale XXX mõttelisele osale maatükist ja korteriomandile nr 31 (reaalosana 47,4 m2), mis asub XXX , Tartu linnas (kinnistusraamatu registriosa nr XXX ) summas 60 716,07 eurot (950 000 krooni) AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. Eesti Väärtpaberite Keskregistris käsutamist välistav keelumärge PTH’le kuuluva AS B (reg kood XXX) aktsiatele kogu PTH’le kuuluvate aktisakapitali (125 000 krooni ehk 7 988,96 eurot) ulatuses AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. Eesti Väärtpaberite Keskregistris käsutamist välistav keelumärge PTH’le kuuluvatele AS K (reg kood XXX) aktsiatele kogu PTH’le kuuluva aktisakapitali (630 000 krooni ehk 40 264,34 eurot) ulatuses AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. Eesti Väärtpaberite Keskregistris käsutamist välistav keelumärge PTH’le kuuluvatele OÜ RH(reg kood XXX) aktsiatele kogu PTH’le kuuluva aktisakapitali (90 000 krooni ehk 5 752,05 eurot) ulatuses AS Eesti Maapank (pankrotis) kasuks. Hagi tagamise tühistamine jõustub otsuse jõustumisel. Hagi tagamise tühistamise korral kohtuliku hüpoteegi osas omandab hüpoteegi TsMS § 388 lg 6 alusel kinnisasjas omanik, tema taotluse alusel kustutatakse hüpoteek hagi tagamise tühistamise lahendi alusel kinnistusraamatust. Selgitus Pooled võivad sõlmida asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Hageja on tasunud tõlkekulude katteks tagatiste kontole 28.05.2009 1300 krooni (t lk 1236, IV kd), 01.04.2010 1000 krooni (V kd lk 48), 20.04.2010 2400 krooni (V kd lk 51). Tõlkekulud on olnud vastavalt määrusele 19.06.2009 1293,50 krooni (IV kd lk 1247) ja

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Lahendi andmed

Lahendi tekst

XXX),

XXX),

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED

KOSTJATE VASTUVÄITED

KOHTU PÕHJENDUSED