Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mai Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
13.03.2008, Tallinnas, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14990
Tsiviilasi
AS E(pankrotis) hagi AK, ME ja P-TH vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks summas 27 797 600 krooni Tagatise nõudmine menetluskulude katteks
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS E(pankrotis, reg kood XXX), esindajad pankrotihaldurid MX Arm ja HX Pikmets, lepingulised esindajad vandeadvokaat Aldo Kaljurand ja advokaat Ramon Rask Kostja AK(i k XXX, elukoht XXX), esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja advokaat Britta Oltjer Kostja ME(i k XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Leino Biin Kostja P-TH(i k XXX, elukoht XXX), esindaja vandeadvokaat Leon Glikman (Teder Glikman & Partnerid AB)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu menetluses on AS E(pankrotis) hagi AK, ME ja P-TH vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks summas 27 797 600 krooni. 11.05.2007 ja määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse riigipoolse menetlusabi saamiseks ja vabastas hageja osaliselt riigilõivu tasumisest. Hageja taotlustest nähtuvalt puudub hagejal igasugune majandustegevus, mille arvelt oleks võimalik tasuda ligi poole miljoni krooni suurust riigilõivu. 21.01.2008 esitas kostja ME kohtule taotluse TsMS § 196 lg 1 p 3 alusel kohustada hagejat tasuma menetluskulude katteks tagatise suuruses 250000 krooni. 22.01.2008 esitas samasisulise taotluse kostja AK. Taotluse põhjenduste kohaselt on hageja pankrotis, P-TH menetluskulude katteks on kohustatud tasuma hageja tagatiseks 250000 krooni. Hageja vaidles taotlustele vastu, leides, et tagatise nõudmine on põhjendamata või siis äärmisel juhul kuni 25000 krooni. Juba tasutud tagatisest 250000 krooni peaks piisama kostjate menetluskulude katteks, kuna tegemist on solidaarse nõudega, vastuväited hagile on samased.
TsMS § 196 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib hagimenetluses kohustada kostja taotlusel andma hagejat kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kostjate vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõude summas 27 797 600 krooni. Hageja näol on tegemist pankrotis äriühinguga, kellelt menetluskulude nõudmine kohtu deposiiti on TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaselt õigustatud. Kohus on varasemalt nõudnud tagatise andmist seoses P.-T. Hage samasisulise taotlusega ja vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusele 21.12.2007 on põhjendatud vastavalt tasuda tagatist 250000 krooni märgitud kostja menetluskulude katteks. Kohus on hageja vabastanud maksejõuetuse tõttu ka osaliselt riigilõivu tasumisest. Hageja on kohtule esitatud menetlusabi taotluses kinnitanud, et hageja puuduvad majanduslikust võimetusest tingituna vahendid tasuda ca pool miljonit krooni menetluskulusid. Hageja kinnitab samuti, et enamus AS Eesti Maapanga pankrotivarast on võlausaldajale välja makstud. 2006. a augustis koostati ka pankrotimenetluse lõpparuanne. Hagejal puudub igasugune majandustegevus, mille arvelt oleks võimalik kautsjoni summat tasuda. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusele nr 306 on haginõudelt suuruses 27 797 600 krooni hüvitamisele kuuluvaks õigusabikulu piirmääraks 1 497 500 krooni. Kohus leiab, et hagejal tuleb anda tagatis ka teiste kostjate menetluskulude katteks, sest sõltumata asjaolust, et menetlusosaliste vastu on esitatud solidaarselt kahjunõue, on igal menetlusosalistele oma esindaja ja ühise esindaja kasutamine osaliste poolt ei ole kohustuslik, seega tekivad menetluses osalemisel igal kostjal oma menetluskulude, millede hüvitamist võib igaüks neist hagejalt eraldi nõuda. Nimetatud kaalutlustele ei ole põhjendatud arvestades hagihinda ja Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega 306 kehtestatud piirmäärasid arvestades hageja väide, et juba antud tagatis katab ka teiste kostjate (A. K ja M. E ) menetluskulusid ja seega pole põhjendatud ka piirata seda vaid hageja poolt nõustutud 25000 krooni täiendava tasumisega. TsMS § 194 lg 1 alusel, kui seaduses on ette nähtud poole kohustus anda tagatis, määrab selle andmise viisi ja suuruse kohus ja kui kohus ei ole seda teinud ja pooled ei ole kokku leppinud teisti, antakse tagatis raha või väärtpaberite hoiustamisena kohtudeposiitkontole või Eesti või mõne muu Euroopa Liidi liikmesriigi krediidiasutuse tähtajatu, tagasivõtmata ja tingimusteta garantiina teise poole kasuks. 2 (3)
Käesolevas asjas ei ole pooltel kokkulepet tagatise andmise viisi osas ja kohus leiab, et § 194 lg 1 alusel tuleb hagejal anda summas 250000 krooni AK kasuks ja 250000 kooni ME kasuks tasudes märgitud summad kohtu deposiiti või Eesti krediidiasutuse tähtajatu ja tagasivõtmatu ja tingimusteta garantii summas 250000 krooni AK kasuks ja vastavalt 250000 krooni ME kasuks. Tagatise andmiseks annab kohus hagejale aega 20 päeva arvates määruse kättetoimetamisest.
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.