lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-257/1

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 25.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-257/1
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
504
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-257

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Kohtunikuabi Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, taotleja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming

Harju Maakohus Sirje Biin 25.02.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja 2-09-257 T Ttaotlus riigi õigusabi saamiseks Taotleja: T T (isikukood xxx), aadress: xxx) Riigi õigusabi määramine

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse ja rahuldada T T riigi õigusabi taotlus.
2.Anda T T riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ning kohtus.
3.Anda T T riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid.
4.Määrata T T riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaat A Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, xxx).
5.Väljastada käesolev kohtumäärus riigi õigusabi taotlejale ning pärast kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumile, riigi õigusabi osutavale advokaadile ja Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest Kohtumääruse põhjendused T T esitas Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja soovib vaidlustada Harju Maakohtu 16.06.2008 tagaseljaotsust tsiviilasjas nr 2-08-8281. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku majandusliku seisundi kohta; Eesti Väärtpaberite keskregistri teatise, Maksu- ja Tolliameti teatise taotleja sissetulekuandmete kohta, Sotsiaalkindlustusameti teatise; autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmebaasi ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Taotleja on töövõimetuspensionär, kelle sissetulek alates 21.10.2008 on pension 2920 krooni. Nimetatud sissetulek kulub vältimatute püsikulutuste katmiseks. Taotlejal puudub registrisse kantud vara, mida oleks suuremate raskusteta võimalik müüa

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-09-257 menetluskulude katteks. Taotlejale kuuluvatele sõidukitele xxx, xxx ja xxx on seatud kohtutäiturite poolt võõrandamise keelud. Eeltoodust tulenevalt ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest Riigi õigusabi saamise hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisel lähtub kohus taotleja praegusest majanduslikust olukorrast. Riigi õigusabi saaja majandusliku seisundi või maksevõime olulise muutumise korral võib kohus riigi õigusabi saaja või Rahandusministeeriumi või tema valitsemisalas oleva valitsusasutuse taotlusel muuta enne õigusteenuse osutamist kindlaksmääratud riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatust või hüvitamise korda. Riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Kohaldatud õigusnormid Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 4 ; 6 lg 1; 8 p 1; 14; 15 lg 2, lg 5 ja lg 8; 16; 17; 18; 25 lg 3 ning TsMS § 475 lg 1 p 16, § 477 lg 1, § 661 lg 1 ja lg 2

Sirje Biin kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium