Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

krooni

1 250 (üks tuhat

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

2-08-71730 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Asjaolud ja hageja nõue 30.10.2008.a. esitas AS Hansapank kohtule hagi A-P T vastu võlgnevuse 15 783,89 krooni nõudes ja viivise nõudes protsendina põhinõudest 14 174,20 kroonilt hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (hetkel 0,030%). Nõue tuleneb poolte vahel 30.11.2006.a. sõlmitud partner krediitkaardi kasutamise lepingust, mille alusel andis hageja kostja kasutusse Partner krediitkaardi krediidilimiidiga 5 000,00 krooni. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 24.10.2008.a. kokku 4 715,59 krooni, millest põhiosa on 4 251,70 krooni, intress 39,69 krooni, leppetrahv 200,00 krooni, viivis 174,20 krooni ja menetlustasu 50,00 krooni. Samuti tuleneb nõue poolte vahel 07.06.2007.a. sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust, mille alusel andis hageja kostja kasutusse vaba tagasimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 10 000,00 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga . Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga 24.10.2008.a. kokku 11 068,30 krooni, millest põhiosa on 9 722,50 krooni, intress 613,44 krooni, viivis 703,72 krooni ja menetlustasu 28,64 krooni. Menetluskulud (s.h maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv) palub hageja jätta kostja kanda. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale kooskõlas TsMS § 314 lg 8 ja 326 lg 1 kätte toimetatud. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja tähtaegselt hagiavaldusele ei vasta. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse

2-08-71730 rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 30.11.2006.a. sõlmitud partner krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevalt leppetrahvi 200,00 krooni. Partner krediitkaardi kasutamise lepingu hinnakirja kohaselt trahvi.

punkti 8.3 kohaselt kohustus kostja maksma panga

Kohus leiab, et partner krediitkaardi kasutamise lepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus on oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg 1 on ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv 200,00 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 15 583,89 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 13 974,20 kroonilt alates 30.10.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lõikes 1 sätestatud määras. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks on 1 250 krooni, millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv on 1 000 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS §-le 144 p 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. 06.10.2008.a. määrusega on kohus jätnud AS Hansapank avalduse maksekäsu kiirmenetluses A-P T vastu rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 30.10.2008.a., seega ühe kuu jooksul. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivud summas 1 250 krooni. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 25.02.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.