Võlausaldaja Eesti Vabariik (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) avaldus A. M. M. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja : Eesti Vabariik (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx) Võlgnik : A. M. M. (is kood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxx) Ajutine pankrotihaldur : Lembar Kivistik (tunnistus nr 93, postiaadress : Pk.130 Viljandi 71001)
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja A. M. M. pankrot 25.veebruaril 2009 kell 14:00.
2.Pankrotihalduriks nimetada Lembar Kivistik (pankrotihalduri tunnistus nr 93, OÜ Kivistik Consult, Väluste 18, Viiratsi 70101, Viljandi maakond, postiaadress pk.130 Viljandi, tel 5092140, 43 33995, faks 43 33 995)
3.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 23.märts 2009.a kell 14:00 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas (Vabaduse 10 Valga linn, istungisaalis).
4.Võlausaldajatel on õigus ja kohustus esitada kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigis oma nõuetest võlgniku vastu (PankrS § 93 lg 1).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri Lembar Kivistik tasuks 13 216 (kolmteist
tuhat kakssada kuusteist) krooni ning kanda nimetatud summa Tartu Maakohtu deposiitarvelt (tasutud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx poolt 06.01.2009 15 000 krooni) OÜ K C arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxx Swedbank.
7.Välja mõista A. M. M. `ilt ajutise pankrotihalduri kulutuste ja töötasu katteks 13 216 (kolmteist tuhat kakssada kuusteist) krooni xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) kasuks.
10.Kohustada A. M. M. `andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut (23.03.2009 kell 13.45) võlgniku vande. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Võlausaldaja Eesti Vabariik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaudu esitas kohtule 05.11.2008. pankrotiavalduse võlgniku A. M. M. vastu. Määrusega 20.01.2009. kohus algatas võlgniku pankrotimenetluse. Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja taotluse juurde kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgnik teatab võlausaldajale ja kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub järgmist :
20.jaanuaril 2009.a. algatas võlausaldaja Eesti Vabariik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaudu (edaspidi Võlausaldaja) pankrotimenetluse võlgnik A. M. M. ,i (ik. xxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx, vastu. Sama määrusega nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Lembar Kivistik, pankroti-halduri tunnistus nr. 93. Ajutine haldur on teostanud võlgniku varade ja kohustuste kindlakstegemiseks erinevaid järelpäringuid pankadele, registritele, Maksu- ja Tolliametile aga samuti saanud informatsiooni võlgnik A. M. M. (edaspidi Võlgnik). Võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldusest (Lisa 1) selgub, et 04.12.2003.a. sõlmitud võla ülekandmise, kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepinguga (Lisa 2) soetas Võlgnik müüjalt H. P. (ik. xxxxxxxxxxx) 21,1 ha suuruse xxxx-xxxxxx kinnistu, kinnisturegistriosa nr. xxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vastavalt sõlmitud lepingule oli kinnistu müügihind 1 821 600 krooni ja see loeti täielikult tasutuks kinnistul lasuva võla ülevõtmisega, milline oli samuti 1 821 600 krooni. Nimetatud võlg oli maa erastamise maksete tasumise kohustus Eesti Vabariigi ees tähtajaga 10.04.2049.a. Võla tagatiseks on seatud hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 1 980 000 krooni. Võlgnik ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud pikema perioodi vältel, alates 11.01.2005 kuni tänaseni. Võlgnik on tasunud Võlausaldajale 11.jaanuaril 2005.a. kokku 217 800 krooni ja seejuures seda ei ole teinud tema ise, vaid võlga tasus OÜ H, reg. kood xxxxxxxx. Seoses tekkinud võlgnevusega üritas Võlausaldaja enampakkumisel täitevmenetluse käigus korduvalt müüa Võlgnikule kuuluvat ja võlanõude tagatiseks olevat kinnistut. 17.10.2006.a. ja 12.01.2007.a. toimunud enampakkumised nurjusid ostusoovijate
puudumisel. Seejuures oli müügi alghind mõlemal korral oluliselt väiksem maa erastamise hinna kogunõudest, vastavalt 110 000 ja 100 000 krooni. Korduvate enampakkumiste nurjumise tõttu leidis Võlausaldaja, et kinnistu väärtus on oluliselt vähenenud ja väljapääs olukorrast oleks pankrotimenetluse kaudu.
2.Võlgniku varad Vastavalt kohtumäärusele ja pankrotiseadusele on ajutise halduri ülesandeks kindlaks teha võlgniku vara ja kohustused. Ajutisele halduri käsutuses oleva informatsiooni alusel on võlgniku vara ja sissetulekuid järgmiselt: 1) Maksu-ja Tolliameti füüsilise isiku tuludeklaratsioonide alusel (Lisa 3) on Võlgnik saanud tulu järgmiselt : 2004.a – kokku tulu 47 970 krooni, sellest palgatulu 47 573 krooni. Kinnipeetud tulumaks 8825 krooni. 2005.a.- kokku tulu 56 059 krooni, sellest palgatulu 54 688 krooni. Kinnipeetud tulumaks 8 502 2006.a.- kokku tulu 51 562 krooni, sellest palgatulu 48 281 krooni. Kinnipeetud tulumaks 5 547 krooni. 2007.a.- kokku tulu 40 722 krooni, sellest palgatulu 36 812 krooni. Kinnipeetud tulumaks 5 019 krooni.. 2008.a.- kokku tulu 48 228 krooni, sellest palgatulu 48 228 krooni. Kinnipeetud tulumaks 4 666 krooni. Kinnistu omanikuna tegutsemise ajal on Võlgnik teeninud kokku 244 541 kogutulu ehk keskmiselt 4076 krooni brutotulu koos maksudega kuus. Võlgnik on suhteliselt sageli vahetanud töökohti ja viimaseks töökohaks on hetkel OÜ M T, reg. kood xxxxxxxx, kus Võlgnik töötab tema sõnul kaugsõiduautojuhina välismaal. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Võlgnik ei ole viimasel viiel aastal deklareerinud tulu kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest või kasu muust vara võõrandamisest. Samal ajal on aga teada, et juba 03.12.2004.a, see on vahetult enne metsakinnistu ostu on Võlgniku poolt välja võetud metsateatis nr. xxxx (Lisa 4) kavandatava raiemahuga xxx tm ja ka hilisemal perioodil on xxxxxxxx keskkonnateenistuse telefonitsi antud andmetel väljastatud Võlgnikule metsateatisi. Võlgnik ise väidab oma seletuses (Lisa 5), et endine metsaomanik H. P. kasutas tema võhiklikkust ja võttis metsa maha ja müüs selle ära. Võlgniku väitel on xxxxxxxx kriminaalpolitsei sellest teemast teadlik ja on alustanud kriminaaljuurdluse. Telefonivestlus võlgniku poolt nimetatud uurijaga ei kinnitanud seda fakti. Kuna on teada, et metsakinnistul on raiet teostatud suures ulatuses ja Võlgnik tema ütlusel sellest tulu ei ole saanud ja ta ei tea, kes neid metsaraieid teostas, siis on otstarbekas antud küsimuses anda asi uurimisele politseis. 2) xxxx-xxxxxx kinnistu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa nr. xxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, suurus 21,1ha. Kinnistul on teostatud suures osas raiet ja raietagavara suurus ja väärtus vajab eksperthinnangut. Juhul kui eelnevas punktis 1 tõstatatud vajamineva politseiuurimise käigus selguvad tegelikud metsamüügist kasusaajad, tuleb esitada kahjunõue nende vastu. 2) Võlgnik omas järgnevaid pangakontosid ja nende seis on järgmine:
2.1 AS SEB Pank , arvelduskonto xxxxxxxxxxxxxx, saldo 0,81 EEK Konto arestitud. 2.2 AS Sampo Pank, arvelduskonto xxxxxxxxxxxx, saldo 0,54 EEK. Konto arestitud. 2.3 AS Hansapank/Swedbank, arvelduskonto xxxxxxxxxxxx, saldo -23,60 krooni. Konto arestitud. Kokku pangakontod: hetkel 0 krooni. 3) Autoregistriandmetel on Võlgniku arvel järgnev tehnika: 3.1 Traktor T-150K, v.a. 1978, reg. märk xxxxxxx 3.2 Sõiduauto Datsun Cherry, v.a. 1979, reg. märk xxxxxx Võlgniku väitel on traktor T-150K müüdud vanarauana 2001.a. ja sõiduauto varastatud 1997.a. lõpus, mille kohta on esitatud avaldus xxxxxxxx politseile. Kokkuvõte varast : Reaalne võlgnikule kuuluv vara on xxxx-xxxxxx 21,1 ha suurune kinnistu, mille müügiväärtuse saab anda tänases majandusolukorras ainult eksperthinnangu alusel. Juhul kui politseiuurimise käigus selgub, kes on tegelikud kasusaajad sellelt kinnistult saadud metsa müügist, siis sõltuvalt teada saadud asjaoludest võib lisanduda nõue saamata jäänud tulu osas. Kuna ainsana Võlgniku kohustusi on tasunud OÜ H, siis suure tõenäosusega oli ka see ettevõte metsa üks mahavõtja ja müüja.
3.Võlgniku kohustused. Ajutisele haldurile tänase seisuga teadaolevad kohustused on alljärgnevad: 3.1) Maksu-ja Tolliamet (Lisa 6) maamaks koos intressiga 7 306 krooni 3.2 ) Hüpoteegiga tagatud laen tulenevalt võla ülekandmise, kinnisasja ostu-müügi ja asjaõiguslepingust (Lisa 2) ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx nõudest : jooksev võlgnevus on 219 122 krooni , tegelik kogu tasumata võla suurus on 1 821 600 – tasutud osa 217 800 = vähemalt 1 603 800 krooni, millele lisanduvad viivised . 3.3) Muud võlad : 3.3.1 Potentsiaalne võlg Ble 30 000 krooni tulenevalt endisele elukaaslasele V. K. antud käendusest ja kuna viimane ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis tõenäoliselt pööratakse nõue käendaja vastu. 3.3.2
Algatatud on xxxxx konstaablijaoskonnas kriminaalasi nr. xxxxxxxxxxx Võlgniku vastu seoses alimentide tasumise kohustuse mittetäitmisega V. K. ühise lapse E. M. kasvatamiseks. Võlgnik väidab, et tema palgast on alimendid kinni peetud ja ta ei oska seda nõuet selgitada. Potentsiaalne nõue tasumata alimentide suhtes on 58 000 krooni.
Kokku muud võlad: 88 000 krooni. Muude võlgade suurus võib muutuda sõltuvalt uurimise tulemustest. Kokkuvõte võlgadest : Teadaolevalt on Võlgnikul kohustusi ca 1 699 106 krooni, millede suurus täpsustuks pankrotimenetluse käigus.
4.Hinnang võlgniku maksevõime ja tegevuse jätkamise kohta. Võlgnik on teeninud keskmiselt ca 4000 krooni brutopalgana kuus, mis on alla praegu kehtiva miinimumpalga määra. Praeguses töökohas OÜ M T oli viimane teadaolev töötasu 4 585 krooni. Võlgnik peab maksma alimente oma kahele lapsele. Muid sissetulekuid Võlgnikul teadaolevalt ei ole ja seega tema maksevõime on väga madal, sest täitmisele pööratav töötasu on väike. Ainuke suurem sissetulek oleks Võlgnikule kuuluva kinnistu müük ja sellest saadava rahaga nõuete täitmine, mis tegelikult läheks hüpoteegiga tagatud Eesti Vabariigi nõude osaliseks kustutamiseks.
5.Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Võlgniku kõige suurem kohustus ja järgnev maksejõuetus tuleneb 21,1 ha suuruse xxxxxxxxxx kinnistu soetamisest 2003.a. detsembris, kus võeti kohustus 1 821 600 krooni. Võlgniku palgast sellise kohustuse tasumine igaaastaselt 19 800 krooni suuruses ei olnud reaalne ja ainuke võimalus seda teha oleks olnud tasuda võlgnevust kinnistul kasvava metsa müügist. Võlgnik aga oma seletuses väidab, et ei saanud aru tehingu sisust ja et endine omanik H. P. (ik. xxxxxxxxxxx) tasus lepingu sõlmimisel 30 000 krooni sularahas. Võlgnik ei oska täpselt selgitada, kes tegelikult raius soetatud kinnistult metsa maha ja sai sellest tulu. Kuna olemasolev informatsioon on vastuoluline, siis saab selgust tuua ainult vastava uurimise teostamine politsei poolt. Ajutine pankrotihaldur peab selles küsimuses otstarbekaks pöörduda politsei poole, et välja selgitada, kes raius kinnistult metsa ja kas on toime pandud kuritegu metsakinnistu kasutamisel Maksejõuetuse üheks põhjuseks oli kindlasti Võlgniku poolt vastutustundetu ebareaalse kohustuse võtmine, mida saab käsitleda raske juhtimisveana . Kokkuvõte: Võlgnik A. M. M. võlgneb ajutise pankrotihalduri käsutuses olevate andmete põhjal kokku ca 1,70 milj. krooni erinevatele võlausaldajatele, võlgnikul puuduvad sissetulekud, millele saaks pöörata reaalset sissenõuet kohustuste täitmiseks, millised on selgunud pankrotimenetluses. Võlgnikule kuuluv kinnistu on ainuke vara, mida saab realiseerida kohustuste täitmiseks. Kinnistu väärtus tänases majanduslikus olukorras vajab kindlasti vastava eksperdi arvamust. Politsei poolt teostatava kinnistul toimunud metsaraiete uurimise käigus võivad selguda asjaolud, mis annavad aluse täiendavale vara sissenõudmisele süüdiolevatelt isikutelt. Võlgniku maksevõimetus ei ole ajutine, ta on pankrotis. Võttes arvesse eeltoodud arvamust, palub A. M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) ajutine pankrotihaldur Tartu Maakohtu Valga kohtumajal:
1.Kuulutada välja Võlgnik A. M. M. ,i pankrot vastavalt PS § 1 lg 2, sest Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
2.Kohustada Võlgnik A. M. M. ,i andma võlgniku vannet vastavalt PS § 86 lg 1.
3.Välja mõista deposiidist ajutise pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga 13 216 krooni vastavalt Lisa 7 toodud arvestusele ja kanda see üle OÜ Kivistik Consult arveldusarvele nr. xxxxxxxxxxxx Hansapangas.
KOHTU SEISUKOHT
Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlausaldaja ja võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus A. M. M. suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. A. M. M. on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada A. M. M. pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude ja tasu 13 216 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Kohus kinnitab esitatud tasutaotlused. 06.01.2009 on võlausaldaja tasunud kohtu deposiitarvele kohtu poolt nõutud 15 000 krooni. Ajutise halduri tasu 13 216 krooni tuleb pankrotihaldurile kohtu deposiitarvele üle kanda. Samuti kuulub võlgnikult ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks makstud summa 13 216 krooni võlausaldaja kasuks välja mõistmisele.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.