lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-7002/9

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-7002/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2088
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ITLS § 29 lg 1ITLS § 6 lg 2ITLS § 7 lg 1TLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTLS § 91 lg 1Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja pooltTsMS § 122 lg 1Tsiviilasja hindTsMS § 132Hagihind mittevaralise nõude puhulTsMS § 134 lg 1Nõuete liitmine hagihinna arvestamiselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23.02.2009.a. kell 12.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-08-7002

Kohtuasi

PM hagi TOÜ (enne ühinemist OÜ A ) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, hageja tööle ennistamiseks, sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga 1865.- krooni väljamõistmiseks, kostja kohustamiseks esitada haigekassale hageja haiguslehed 00122984 ja 09503224, 120.- krooni autojuhi kohustusliku tervisliku kontrolli läbiviimise kulu ja 11.858 krooni väljamõistmiseks. 58.843.- krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised

Hageja: PM (i k xxx, eluk. xxx) Kostja: TOÜ (enne ühinemist OÜ A (registrikood xxx, asukoht xxx) Kostja esindaja advokaat Urmas Veinberg (MAQS Law Firm Advokaadibüroo )

Kohtuistungi toimumise aeg

20. jaanuar 2009.a.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil

Resolutsioon. Jätta rahuldamata PM hagi TOÜ (enne ühinemist OÜ A) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks; hageja tööle ennistamiseks, sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga 1865.- krooni väljamõistmiseks, kostja kohustamiseks esitama haigekassale hageja haiguslehed 00122984 ja 09503224, 120.- krooni autojuhi kohustusliku tervisliku kontrolli läbiviimise kulu ja 11.858 krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta PM menetluskulud tema enda kanda. Jätta TOÜ (enne ühinemist OÜ A) menetluskulud, s.o. kostja esindaja kulu, täies ulatuses PM kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 23.09.20262-25-6229/32Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 10.09.20262-23-13141/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.09.20262-25-3959/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-10331/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20262-26-3601/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.08.20262-26-9504/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 33 lg 3Võõrkeelsed dokumendid kohtumenetluses
1.Hageja ja A OÜ sõlmisid 23.08.2007.a. määramata ajaks töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle autojuhi ametikohale alates 03.09.2007.a.4 kuulise katseajaga. Pooled leppisid töölepingus kokku, et hageja töökoht on Eesti ja et tööandja poolt hagejale makstav tasu on 373.- krooni päevas.
2.15.12.2007 .a. saabus hagejale tööandja tähitud kiri, milles sisalduva kohaselt on hagejaga lõpetatud tööleping TLS § 86 p 5 alusel alates 13.12.2007.a. Hageja nõue ning põhjendused.
3.25.02.2008.a. kohtusse esitatud hagiavalduses väidab hageja, et ta haigestus 26.11.2007.a. silma infektsiooni, talle osutati Kopenhaagenis meditsiinilist abi, 12.12.2007.a. sõitis ta lennukiga Kopenhaagenist Tallinnasse, samal päeval vormistas ta end töövõimetuslehele ning viibis sellel kuni 09.01.2008.a.
4.Hageja on seisukohal, et tööandja on lõpetanud temaga töölepingu TLS § 86 p 5 alusel ebaseaduslikult tulenevalt TLS § 91 lg 1 p 1 sätestatust, sest tööandja toimetas talle kätte tähitud kirja temaga töölepingu lõpetamisest 15.12.2007.a. kui ta oli ajutiselt töövõimetu.
5.Hageja palub esitatud hagis tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 5 alusel ebaseaduslikuks, ennistada hageja kostja juurde tööle ja välja mõista kostjalt palk hageja töölt sunnitud puudutud aja eest 373 krooni päevas 5 tööpäeva eest (31.01.2008-04.02.2008) üldsummas 1865.- krooni (t/l 23). Lisaks eelpooltoodud nõuetele palub hageja - kohustada tööandjat esitama haigekassale tema haiguslehed nr 00122984 ja 09503224; - välja mõista kostjalt 120 krooni autojuhi kohustusliku tervisliku kontrolli läbiviimise kulu ja - välja mõista kostjalt 11.858.- krooni hageja poolt poolte suulise kokkuleppe alusel ostetud navigatsiooniseadmete kulu.
7.Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja töövõimetuslehe originaali perioodi 10.01.2008-28.01.2008.a. kohta, töölepingu nr 573, mis oli poolte vahel sõlmitud 23.08.2007.a., reisija kviitungi, mis kinnitab hageja sõitmist AS Estonian Air lennukiga Kopenhaagenist

Tallinnasse 12.12.2007.a., kviitungi, mis kinnitab, et hageja on tasunud 120.- krooni visiidi eest dr I.P juurde, AS Eesti Posti kviitungid, mis tõendavad, et PM on saatnud OÜ-le A 10.01.2008 ja 22.01.2008.a. 2 tähitud standardkirja, koopia ümbrikust, mis on saadetud 15.12.2007 OÜ A poolt PMle, väljavõtted kellegi patsiendikaardist, kus kanded on tehtud 13.12.2007, 21.12.2007, ja 28.12.2007.a., kviitungid, mis tõendavad kantseleikaupade ostmist ja kaardimaksete tegemist, inglisekeelsed dokumendid posti saatmise ja saamise kohta, töölepingu lisa 1, millega pooltevaheline tööleping lõpetati. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata.

9.Kõigepealt on kostja seisukohal, et hageja nõue tunnistada poolte vahel 23.08.2007.a. sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, on aegunud. Nimetatut põhjendab kostja sellega, et ITLS § 6 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise tähtaeg 1 kuu. Nõude esitamise tähtaeg ITLS § 7 lg 1 alusel algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguste rikkumisest. Kuna aga hageja sai oma väidetavast õiguste rikkumisest teada hiljemalt 15.12.2008.a. ja hagi on saabunud kohtusse 25.02.2008.a., mis on rohkem kui kaks kuud pärast töölepingu lõpetamisest teadasaamisest, on hagi aegunud ja kostja palub kohaldada nõude osas tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks aegumist ja jätta see aegumise tõttu rahuldamata.
10.Kostja möönab, et hagejal on õigus nõuda töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral ITLS § 29 lg 1 kohaselt tööle ennistamist ja sama seaduse § 30 kohaselt keskmist palka töölt sunnitud puudutud aja eest, kuid kostja on seisukohal, et kuivõrd nimetatud nõudeid saab rahuldada ainult siis kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse ebaseaduslikuks, milleks puudub käesoleval ajal alus, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõuded tema tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga väljamõistmiseks.
11.Sisuliste vastuväidetena hagile märgib kostja, et hageja väide, et ta oli töölepingu lõpetamise ajal haige ning, et talle oli väljastatud selle kohta töövõimetusleht, ei ole õige. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja kostjale oma haiguslehte esitanud ega ka haigusest teatanud. Kostja arvates võttis hageja tõenäoliselt haiguslehe pärast seda kui teda suuliselt informeeriti töölepingu lõpetamisest. Seega ei olnud hagejal temaga töölepingu lõpetamise ajal töövõimetuslehte ja temaga lõpetati tööleping seaduslikult. Pealegi väidab hageja hagiavalduses algselt, et oli töövõimetuslehel alates 12.12.2007, hiljem hagiavalduse täienduses, et alates 13.12.2007.a.
12.Kostja väidetel oli tegelik olukord selline, et hageja ei saanud oma tööülesannetega hakkama, s.o. koormate toimetamisega kostja poolt määratud sihtkohtadesse, mis oli hageja kui autojuhi tööülesandeks. Hageja hilines pidevalt sihtkohtadesse ja ei leidnud sihtkohti tihti ka üles. Eeltoodust tulenevalt oli hagejaga töölepingu lõpetamine töötaja katseajal seaduslik.
13.Kohustusliku tervisekontrolli kulu väljamõistmise nõue ei ole hagejal põhjendatud seetõttu, et see on esitatud hagejal 29.01.2008.a. eest. Siis oli hagejaga tööleping juba lõpetatud ja hageja oli selleks ajaks ka töölepingu lõpetamisest teadlik. Pealegi ei tõenda hageja poolt esitatud tõend tema käimist tervisekontrollis või vähemalt tööandjale vajalikus tervisekontrollis.
14.Kostja leiab, et ka 11.858.- krooni nõue on alusetu, sest hageja ei ole tõendanud, et ta on ostnud omale töö tegemiseks vajalikke vahendeid. Pealegi jääb arusaamatuks kuidas sai hageja kostja juures siis töötada perioodist 03.09.2007 – 22.10.2007, mil tal nimetatud töövahendit ei olnud. Kui ka eeldada, et hageja kasutas töö tegemiseks kostja juures oma isiklikku arvutit, pole

tal õigus nõuda kostjalt selle ostuhinda nagu hageja ekslikult leiab. Lisaks sellele on arusaamatu milline seadeldis on Nordic Power mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab ning kuidas on hageja tööülesannete täitmisega seotud programmi Open Office paigaldamine, mis pealegi on toimunud 16.01.2008.a. ehk rohkem kui kuu pärast töölepingu lõpetamist hagejaga.

15.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja oma logistiku K H poolt koostatud selgituse hageja töötulemuste kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
16.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus kõigepealt materiaalõiguslike alustena Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 6 lõikest 2, mis sätestab, et töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise tähtaeg on üks kuu ja sama seaduse §-st 7 lg 1, mille kohaselt nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist mil töötaja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja sai kätte kostja poolt talle saadetud teate töölepingu lõpetamisest TLS § 86 p 5 alusel 15.detsembril 2007.a., algas hagejal nõude esitamise tähtaeg töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks kulgema 16.12.2007.a. ja lõppes ühe kuu möödumisel nimetatud kuupäevast. Kuivõrd hageja on esitanud kohtusse hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks 25.02.2008.a., on hagi esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Kuna kostja taotles kohaldada hageja nimetatud nõude osas aegumist, tuleb hagi töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks jätta aegumisega rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks aegumisega rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kohtuotsuses hagi aluseks olevaid sisulisi väiteid ja vastuväiteid.
17.Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõuete osas tema kostja juurde tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga väljamõistmiseks, milleks õiguslikud alused sätestab ITLS § 29 lg 1 ja sama seaduse § 30 lg 1. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt asjaolust, et hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks jääb kohtuotsuse p-s 16 toodud põhjendustel rahuldamata, puudub hagejal õigus nõuda ka enda kostja juurde tööle ennistamist ja töölt sunnitud puudutud aja eest keskmist palka, sest nimetatud nõuete rahuldamise eeltingimuseks on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine.
18.Hageja nõude osas kohustada kostjat esitama haigekassale hageja 2 töövõimetuslehte juhindub kohus Ravikindlustuse seaduse §-st 53 lg 5, mille kohaselt esitab töövõimetuslehe hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud muud dokumendid haigekassale kindlustatud isiku tööandja seitsme kalendripäeva jooksul, alates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast. Kohus on seisukohal, et kõigepealt ei ole hageja kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta on oma töövõimetuslehed üldse kostjale esitanud. Vastupidiselt sellele on hageja hagiavalduse lisana esitanud kohtule oma töövõimetuslehe nr 09503224 originaali ja töövõimetuslehe 00122984 dublikaadi. Pealegi ei oleks hageja pidanudki töövõimetuslehti enam kostjale esitama ja kostja neid haigekassale edastama, sest tema tööleping oli kostjaga juba hageja esimese töövõimetuslehe lõppemise ajaks 09.01.2008.a. lõppenud ja kostja ei olnud enam selleks ajaks hageja tööandja, millest hageja ka 15.12.2007.a. teada sai.
19.Kohus on seisukohal, et rahuldamisele ei kuulu ka hageja nõue välja mõista kostjalt kohustusliku tervisekontrolli kulu 120.- krooni, sest hageja ei ole tõendanud mille eest ta visiiditasu dr I.P maksnud on, kas tervisekontroll on hagejale tehtud seoses tema töötamisega

või mõnel muul põhjusel, pealegi on visiit arsti juurde toimunud 29.01.2008.a., s.o. pärast hageja ja kostjavahelise töölepingu lõppemist.

20.Lõpetuseks ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue välja mõista kostjalt 11.858.- krooni, mis on summa mille hageja väidetavalt kulutas omale tööks vajalike seadmete ostmiseks ja nende seadistamiseks. Hageja poolt esitatud ostukviitungid tõendavad küll erinevate kantseleikaupade ostmist ja nende seadistamist, kuid kas kaupu oli vaja osta seoses tema töötamisega kostja juures ja milleks hageja neid kasutas, pole tõendatud. Pealegi ei saa hageja nõuda tema poolt ostetud kauba ostuhinna tasumist tööandja poolt ka siis kui ta tõepoolest oleks ostnud need kaubad seoses vajadusega kasutada neid töö tegemisel. Sellist kohustust ei tulene tööandjale ei poolte vahel sõlmitud töölepingust, töölepinguseadusest ega ka võlaõigusseaduse üldosast, mis vastavalt VÕS §-le 1 lg 1 üldosaks ka töölepingust tulenevatele nõuetele. Tõendid, mis kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata.
21.Kohtuotsuse tegemisel jätab kohus arvestamata TsMS § 238 lg 1 ja 5 kohaselt ning põhjusel, et need tõendid ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust hageja poolt esitatud järgmised tõendid: reisija kviitungi, mis kinnitab hageja sõitmist AS Estonian Air lennukiga Kopenhaagenist Tallinnasse 12.12.2007.a., AS Eesti Posti kviitungid, mis tõendavad, et PM on saatnud OÜ-le A 10.01.2008 ja 22.01.2008.a. 2 tähitud standardkirja, koopia ümbrikust, mis on saadetud 15.12.2007 OÜ A poolt PM ning väljavõtted kellegi patsiendikaardist, kus kanded on tehtud 13.12.2007, 21.12.2007 ja 28.12.2007.a. Samuti jätab kohus arvestamata kostja poolt esitatud tõendi - logistik K H poolt koostatud selgituse hageja töötulemuste kohta, kuna kohus otsustas jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. . Juhindudes TsMS § 33 lg 3 jätab kohus tähelepanuta hageja poolt esitatud 2 inglisekeelset dokumentaalset tõendit, sest hageja nende tõlget eesti keelde vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud. Menetluskulude jaotamine.
22.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud – kostja esindaja kulu täies ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
23.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, §-st 124, mille kohaselt on rahalise nõude hagihinnaks nõutav rahasumma ja TsMS § 132 lõikest 1, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15.000.- krooni. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks oli hagi esitamise ajal 15.000.- krooni; hageja tööle ennistamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks oli hagi esitamise ajal 15.000.- krooni; välja mõista palk sunnitud töölt puudutud aja eest 373 krooni päevas 5 tööpäeva eest üldsummas 1865.- krooni, mille hagihind on nõude suurus; kohustada tööandjat esitama haigekassale hageja haiguslehed 00122984 ja 09503224, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks oli hagi esitamise ajal 15.000.- krooni; välja mõista kostjalt 120.- krooni autojuhi kohustusliku tervisliku kontrolli läbiviimise kulu, mille hagihind on nõude suurus ja välja mõista kostjalt 11.858.- krooni, mille hagihind on samuti nõude suurus

ning, et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 58.843.- krooni.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium