2-08-71927/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Võlausaldaja OÜ L esitas 31.10.2008.a Harju Maakohtule avalduse OÜ F pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja L OÜ (OÜ L õiguseellane) müüjana ja võlgnik OÜ F ostjana müügilepingu nr 34-V, mille kohaselt võlausaldaja kohustus müüma tooteid vastavalt võlgniku tellimusele ja võlgnik kohustus ostetud kauba eest tasuma arve-saatelehel näidatud panga rekvisiitidel ühekordse maksena arve kuupäevale järgnevast päevast alates 45 päeva jooksul. Kõik arved on antud võlgnikule üle vahetult peale müügilepingu sõlmimist ja tellimuste täitmist võlausaldaja poolt. Arvetel märgitud kaup on võlgnikule üle antud ja nõue võlgniku vastu on muutunud sissenõutavaks. Kokku on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees arvetest (arve-saatelehed nr LV04403, LV04540, LV04890, LV05306, LV06839) tulenevalt 1 126 950,40 Eesti krooni. Nimetatud summa ei sisalda viiviseid, mis tulenevad pooltevahelise müügilepingu punktist 5. Võlgnik ei ole oma võlgnevust võlausaldajale tasunud. Võlausaldaja on esitanud 28.08.2008.a võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte 05.09.2008.a. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Ajutise halduri aruanne Võlgniku 2007.a. bilansi kohaselt oli 31.12.2007.a. seisuga võlgnikul vara kokku 4 313 403 krooni eest, millest põhivara moodustas 413 100 krooni ja käibevara 3 900 303 krooni. Põhilise osa käibevarast (3 675 000 krooni) moodustasid muud lühiajalised nõuded ja nõuded ostjate vastu (175 730 krooni), raha oli 49 573 krooni. Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 2 857 503 krooni eest, millest enamuse (2 217 724 krooni) moodustasid võlad hankijatele ja maksuvõlad (492 969 krooni). Seega võlad küll olid ca 1 miljoni krooni võrra käibevahenditest väiksemad, mis võib võlgnikust jätta sel ajal mulje kui tugevast ettevõtjast, kuid kuna nii nõudeid ostjate vastu kui muid lühiajalisi nõudeid ei saa reeglina pidada väga likviidseteks varadeks, millede arvel oleks võimalik vajadusel kiiresti oma kohustusi täita, siis taoline varade struktuur võis põhjustada juba enne ehitussektori olulist langust võlgnikule oma kohustuste täitmisel raskusi. Võlgniku juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile esitatud 2008.a. bilansi kohaselt oli 31.12.2008.a. seisuga võlgnikul vara kokku 5 049 150 krooni eest, millest põhivara moodustas 72 530 krooni (mitmesugused masinad ja seadmed) ja käibevara 4 976 620 krooni. Käibevara koosnes peamiselt (4 900 000 krooni) muudest lühiajalistest nõuetest, milleks juhatuse liikme poolt esitatud deebitoride nimekirja kohaselt on laen OÜ-le L. Samas juhatuse liikme poolt esitatud 08.jaan 2007.a. sõlmitud laenulepingu nr 1 p 2.1 kohaselt oli laenatavaks summaks kokku lepituid 4 785 000 krooni ja kassaraamatu väljatrüki kohaselt on 2007.-2008.a. laenu antud kokku 4 770 000 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg saabus lepingu p 3.1 kohaselt 31.12.2008.a. Käibevarast 76 456 krooni on nõuded ostjate vastu ja raha on 164 krooni.

Lühiajalisi kohustusi oli samal ajal 3 980 552 krooni eest, millest enamuse (2 494 875 krooni) moodustasid võlad hankijatele ja maksuvõlad (1 485 677 krooni). Seega võlad olid endiselt ca 1 miljoni krooni võrra käibevahenditest väiksemad ja antud bilansi põhjal arvestatud maksevõime näitajad on head – maksevõime tase rahuldav ja likviidsussuhe hea. Haldur ei ole samuti muud märkimisväärset võlgnikule kuuluvat vara leidnud: ta ei oma ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja kinnistusraamatu andmeil kinnistuid. Võlgnikul on kontod Nordea pangas ja SEB pangas, millistel raha puudub. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. ARK ́I andmeil omab võlgnik RESPO sõiduauto haagist jääkväärtusega 7800.- krooni, samuti amortiseerunud Volvo veokit F12 (1990.a. väljalase). Tegelik võlgnevus on siiski mõnevõrra suurem kui bilansis näidatud, sest kindlasti ei ole seal kajastatud täitekulusid, millised täitur K.Põltsi menetluses olevas täiteasjas nr 025/2008/5604 moodustavad 90 648 krooni. Arvestatud pole ka võlausaldajate poolt arvestatavaid viiviseid. Seetõttu on tegelikud kohustused kokku üle 4,1 miljoni krooni. Võlgniku varade bilansijärgseks väärtuseks on küll 5,049 krooni, kuid arvestades, et sellest 4,9 miljonit krooni moodustab OÜ-le S(reg kood XXX, endine ärinimi OÜ L), kes ei ole Äriregistrisse esitanud 2007.a. majandusaasta aruannet (Lisa 18) ja kelle juhatusse kuuluvad ilmselt välismaa kodanikud N B ja K V (isikukoodid mõlemal puuduvad) ning kes võivad osaühingut esindada vaid ühiselt, siis võib nimetatud laenu tagasisaamine osutuda äärmiselt keerukaks, kulukaks ja aeganõudvaks kui mitte võimatuks. Võlgniku juhatuse liige leidis oma 16.02.2009.a. meilis ajutisele haldurile samuti, et seda raha ei ole võimaslik enam tagasi saada. Seega võib võlgniku varade väärtus sõltuvalt põhivaradeks olevatest kasutatud masinate tehnilisest seisukorrast ja ülejäänud deebitoride maksejõulisusest olla ca 50 000 – 100 000 krooni. Samas on võlgnik majandustegevuse enam kui pool aastat tagasi lõpetanud ning mitte mingit sissetulekut ta ei oma. Seetõttu on ilmne, et võlgnik oma võlgasid lähiajal tasuda ei suuda, samal ajal aga võlad viiviste ja intresside näol kasvavad, mistõttu ta on maksejõuetu ning see maksejõuetus ei ole ajutine. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige suurte summade väljaviimist võlgniku käibevahendite hulgast OÜ-le L laenu andmise näol. Kusjuures seda jätkati veel 2008.a. aprillis- mais, mil võlgniku käive hakkas langema. Nii näiteks anti võlgniku kassast 15.04.2008.a. OÜ-L (tegelikult OÜ S ) 160 000 krooni, 30.04.2008.a. 250 000 krooni, 15.05.2008.a. 250 000 krooni, 20.05.2008.a. 65 000 krooni ja üldse 2008.a. jooksul 1,4 miljonit krooni ehk pool võlgade tasumiseks vajaminevast summast. 2007.a. jooksul oli samuti kassast sularahas välja laenatud 3 370 000 krooni. Arvestades nimetatud laenu andmise asjaolusid (kogu laen anti välja sularahas, laenu saaja juhatuse liikmete, kes tõenäoliselt pärinevad eri riikidest, tegevus on piiratud ühise esindamise klausliga, laenaja ei ole esitanud 2007.a. majandusaasta aruannet, mille eest on teda trahvitud, kusjuures trahvi teadet ei olnud võimalik registrijärgsele aadressil t üle anda, vaid kasutati avalikku kohaletoimetamist, jne), siis on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.

Pankrotihalduriks nimetab kohus K Mõtsniku. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlausaldaja nõude aluseks on müügileping nr 34-V, mille kohaselt võlausaldaja kohustus müüma tooteid vastavalt võlgniku tellimusele ja võlgnik kohustus ostetud kauba eest tasuma arve-saatelehel näidatud panga rekvisiitidel ühekordse maksena arve kuupäevale järgnevast päevast alates 45 päeva jooksul. Arvetel märgitud kaup on võlgnikule üle antud ja nõue võlgniku vastu on muutunud sissenõutavaks. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 28.08.2008. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, mille võlgnik sai kätte 05.09.2008. a. Võlgnik kohustust ei täitnud. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtuotsus või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Kohus leiab, et võlausaldajad on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks lepingu ja arve-saatelehed nr LV04403, LV04540, LV04890, LV05306, LV06839. Kohus leiab, et seega on pankrotiavalduses olemas PankrS § 10 lg 2 p 1 sätestatud pankrotiavalduse aluseks olev asjaolu ning võlausaldajad on esitanud selle kohta tõendid. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi summas 4,1 miljonit krooni, vara on väärtuses 50 000 kuni 100 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur eelkõige suurte summade väljaviimist võlgniku käibevahendite hulgast OÜ-le L laenu andmise näol. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ F juhatuse liige on andnud 08.01.2007. a tagatiseta laenu summas 4 785 000 krooni OÜ-le L. Sularahas laenu väljamaksmist jätkati veel 2008. a. aprillismais, mil võlgniku käive hakkas langema. Võlgniku kassast anti 15.04.2008.a. OÜ-le L (tegelikult OÜ S ) 160 000 krooni, 30.04.2008.a. 250 000 krooni, 15.05.2008.a. 250 000 krooni, 20.05.2008.a. 65 000 krooni ja üldse 2008.a. jooksul 1,4 miljonit krooni. Võlausaldaja nõue oli samal ajal sisenõutavaks muutunud, kuid selle jättis võlgnik tasumata. Kohtu hinnangul on OÜ F juhatuse liige rikkunud temale seadusega pandud kohustusi. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega äriühingu juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Nõutava hoolsuse all ei mõelda mitte keskmise inimese tavapärast hoolsust, vaid kõrgemat standardit – hoolsust, mida