2-08-87945/3 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

I Asjaolud ja menetluse käik R OÜ(edaspidi OÜ) seaduslik esindaja juhatuse liige R P esitas 19.12.2008 avalduse R OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt pankrotiavaldusele on võlgniku 10.12.2008 majandusaasta aruande kohaselt võlgnikul kohustusi 356 745.74 krooni, millest maksuvõlad on 106 074 krooni. eeltoodust tulenevalt ja juhindudes ÄS § 180 lg 51 esitas võlgnik pankrotiavalduse. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt 2007.a aprillikuu rahutused, millest tulenevalt oli kauplus pikka aega suletud. 2008.a globaalse majanduskriisi tagajärgedest tulenevalt hakkas võlgniku käive langema. Harju Maakohtu 30.12.2008 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. 02.02.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Aruande kohaselt on võlgniku kohta tehtud äriregistrisse esmakanne 01.04.2005, äriühing registreeriti nimega M OÜ, alates 19.04.2005 registreeriti äriühing nimega R OÜ. Äriühingu asutaja oli äriühing C OÜ (XXX). Osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Alates 30.11.2006 on äriühingul üks osanik R P . Äriühingu peamiseks tegevusalaks on olnud kasutatud riiete müük. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnikul vara väärtuses kokku 13 796 krooni. 2007. majandusaasta aruande Lisas 4 (Varud) toodud arvandmed seisuga 31.12.2007 on samad, mis 2008. aasta lõppbilansis, mille alusel peaks olema müügiks ostetud kaupa summas 309 228.92 krooni ja lõpetamata toodangut summas 191 275 krooni, seega varud kokku 500 503.92 krooni. Ajutine pankrotihaldur on teinud korduvaid järelepärimise võlgnikule välja selgitamaks varude olemasolu seisuga 31.12.2008 ja ajutise menetluse ajal. Ajutisele pankrotihaldurile on näidatud garaaži ladustatud kastides kaupa. Võlgnikul on kastides K OÜ-st ostetud kaup. Kaubanimekiri puudub, kauba kaal ei ole teada, kauba väärtus on raskesti määratletav. Vaatluse tulemusel oli 10 kasti kaupa. Realisatsioonikeskus on teinud suusõnalise pakkumise kogu võlgniku varale hinnaga 5900 krooni, s.h ka kaubajääk ehk varud. Samuti ei ole suutnud võlgnik vaatamata korduvatele pärimistele selgitada, mis on konkreetselt kajastatud lõpetamata toodangu all. Vaadates võlgniku poolt esitatud OÜ K ostudokumente, selgub, et kaup soetatakse kilohinnaga vahemikus 40 krooni kuni 130 krooni kilo. Keskmine hind jääb vahemikku 50 krooni kilo. Ajutine pankrotihaldur kahtleb, et äriühingul sai 31.12.2007 seisuga olla varuna arvel 10 tonni kaupa. Seega ei ole varude all kajastud kaup õiglaselt kajastatud. Juhatuse liige ei ole esitanud ka inventuuriakte kaubajäägi kontrolli kohta 31.12.2007 ja november 2008. Kohustusi on võlgnikul kokku 454 916 krooni, sellest suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu summas 103 566.04 krooni, võlgnevus Kaarli pst 11 korteriühistu ees on 100 198.21 krooni. Hansa Liising aktsiaseltsi ees on võlgnikul kulutusi eelduslikult 114 104.66 krooni. 2005. ja 2006. aastal olid võlgnikul soetatud kaubakulud suured, vastavalt 433 581 ja 425 150 krooni, 2007. aastal oli vastav number 190 130 krooni, millest võib järeldada, et

2-08-87945 2007. aastal võidi realiseerida eelmiste aastate kaubajääke, samas on 2008. aasta kasumiaruandes näidatud kaubakulud samuti suured 346 064 krooni. Kui 2005. aastal suudeti ettevõtte tegevuskulud hoida kontrolli all, tegevuskulud kokku olid suurusjärgus 66 836 krooni ja ettevõte lõpetas majandusaasta sisuliselt nullis, siis järgnevatel aastatel (2006.a, 2007.a, 2008.a) on ettevõtte tegevuskulud märkimisväärselt suured (stabiilselt enam kui 300 000 krooni), mistõttu juba 2006. aasta lõpetas ettevõte suure kahjumiga 331 286 krooni. 2008. aasta lõppbilansis on näidatud ettevõte kahjumiks 310 351.63 krooni. 2008. aastal on ettevõte majandanud kõik kuud kahjumiga, v.a. oktoober. Igakuiselt on kulud ületanud tulusid, kahjum on olnud kõige suurem novembrikuus. Ettevõtte finantssuhtarvude alusel on ajutine pankrotihaldur hinnanud ettevõtte finantsmajanduslikku olukorda aastatel 2006.a ja 2007.a. Juba 2006.a ja 2007.a oli ettevõttel reaalne pankrotioht ja finantsseis väga halb, maksevõime oli nõrk. Likviidsussuhe oli 2006.a. 0.022 ja 2007.a. 0.027, mis annab tunnistust sellest, et ettevõttel olid reaalselt olemas likviidsusraskused. Võlakohustuste osakaal on äärmiselt kõrge. Varade tootlus näitab, kuidas on varad koormatud ja kajastab juhtkonna töö efektiivsust kõigi varade kasutamisel. Varade tootlus on madal. Äriseadustiku netovara nõue oli äriühingul täidetud. Kui lähtuda 2007. majandusaasta aruande omakapitali muutuste aruandest, siis on osakapitali saldo kajastatud alljärgnevalt: seisuga 31.12.2005 40 000 krooni; seisuga 31.12.2006 370 000 krooni (aazio 330 000 krooni); seisuga 31.12.2007 370 000 krooni. eeltoodust tulenevalt oleks äriühing pidanud aktsiaid juurde emiteerima või aktsiakapitali suurendama, seda aga tehtud ei ole, aktsiakapital on endiselt 40 000 krooni. Vaatamata korduvatele päringutele esitada 330 000 krooni sularahas sissemaksmist tõestavad dokumendid, juhatuse liige seda senini teinud ei ole, mistõttu on ajutisel halduril tekkinud kahtlus, et tegelikult raha sissemaksmist toimunud ei ole. Bilansi kohaselt oli võlgnikul seisuga 31.12.2006 vara kokku 279 590 krooni, kohustusi kokku 240 875 krooni ja netovara kokku 38 715 krooni, seisuga 31.12.2007 vara kokku 615 234 krooni, kohustusi kokku 575 234 krooni ja netovara kokku 40 000 krooni, seisuga 30.12.2008 vara kokku 560 726.99 krooni, kohustusi kokku 831 078.62 krooni ja netovara kokku 270 351.63 krooni. Kuna varude osakaal ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul nii suur, nagu on võlgnik raamatupidamisaruannetes näidanud, eelduslikult on kaubajäägi maht maksimum 200 000 krooni, sest on kaupa 4 tonni, siis muutus kogu vara näitaja. Korrigeeritud näitajate põhjal on võlgnikul seisuga 31.12.2006 vara kokku 279 590 krooni, kohustusi kokku 240 875 krooni ja netovara kokku 38 715 krooni, seisuga 31.12.2007 vara kokku 314 730 krooni, kohustusi kokku 575 234 krooni ja netovara kokku - 260 504 krooni, seisuga 30.12.2008 vara kokku 560 726.99 krooni, kohustusi kokku 831 078.62 krooni ja netovara kokku -270 351.63 krooni. Seega ei vasta äriühingu netovara äriseadustiku nõuetel juba 2007. aasta lõpus. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud juba 2007. aasta lõpuks. 2008. aastal äriühing tegutses ning iga kuu tootis vaid kahjumit. Rendivõlg on tasumata enam kui poole aasta eest, kuigi osaliselt on tasutud ka 2008. aasta jooksul ruumide rendileandjale. Maksuvõla vabatahtlikku tasumist 2008. aasta jooksul ei toimunud. Kuid kuna võlgniku juhatuse liikmel puuduvad elementaarsed arusaamad äriühingu tuludest ja kuludest, siis ei suuda juhatuse liige lugeda finantsaruandeid, ega aru saada kuidas kajastuvad äriühingu aruannetes varad ja kohustused, siis ei saanud ta ka aru, et äriühing on juba ammu maksejõuetus seisus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võlgniku juhatuse liikmel igasugune äriühingu juhtimisoskus. Pärast 2008. aasta maikuud on äriühing teinud oma arveldused sularahas. Maksuameti korraldus alusel on äriühingu arveldusarved arestitud maksuvõlgnevuse pärast. Vastavalt

2-08-87945 ajutise pankrotihalduri aruandele on 2008.a 12 kuu jooksul kassasse laekunud sularaha kokku 578 584 krooni, kassast on välja makstud 837 567.37 krooni. Kassa kaust ei kajasta nimeliselt, mida ja kelle on makstud ja kuidas. Selleks, et teada, kas koondandmed on õiged, peaks analüüsima kas kuu kassa väljamaksed on seotud arvete maksetega. Novembris on toimunud 72 000 kroonise laenu tagasimakse, kuid kellele selgitust ei ole. Äriühingu juhatuse liige on selgitanud, et äriühingu kassast võttis ta raha ja pani oma arveldusarvele, et maksata tarnijatele. Kassa kausta on ka juhatuse liikme füüsilise isiku konto, kus ka nähtub, et maksed on tasutud ja kajastub ka kassa koondis (olemas ka koonddokumendid). Ajutine pankrotihaldur tegi kassa kaustale pistelist kontrolli ning selle kontrolli tulemusel ei nähtunudki, kelle tasuti 72 000 kroonine laen. Juhul kui selgub, et laenu tagastus on juhatuse liikme endale, on võimalus raha tagasi küsida. Juhatuse liige ei ole selgitanud, kes tasub ajutise halduri kulud osas, mida ei kata vara müük. Juhatuse liige väidab, et tal igasugused rahalised vahendid puuduvad. Äriühingu põhiliseks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet, kellel on maksukorralduse seadusest tulenevalt võimalus esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitisnõue, kui maksuhaldur leiab, et juhatuse liige on jätnud tasumata tahtlikult või raske hooletuse tagajärjel maksud. (Maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 ja § 40). Juhatuse kohustuseks tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 51 tulenevalt esitada pankrotiavaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas lubab antud säte juhatusel teha makseid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Äriühing on olnud maksejõuetu juba 2008. aasta algul, ka 2007. aasta lõpus äriühingu netovara ei vasta äriseadustikule. Samas ei ole õiglaselt kajatatud ka finantsaruannetes äriühingu aktiva ja omakapitali pool. Varana ei ole varusid nii suures mahus olnud ning kapitali ei ole tehtud 330 000 kroonist sissemakset. Tegemist on raskete juhtimisvigadega juhatuse liikme poolt ning eelpool toodu on kvalifitseeritavad kuritegudena: pankrotiavalduse mitteõigeaegne esitamine, netovara negatiivsus ning majandusaastaaruandes vara ja omakapitali ebaõige kajastamine . Eeltoodust tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on maksejõuetu ja ei suuda täita maksukohustusi. Võlgnik ei oma vahendeid edaspidise pankrotimenetluse jätkamiseks. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud vale äriplaan, ebasoodsad ja kallid rendipinnad kaubandusega tegelemiseks, samuti põhjendamatult suured tegevuskulud aastate lõikes. Maksejõuetuse üheks põhjuseks on ka asjaolu, et juhatuse liikmel puuduvad elementaarsed juhtimisoskused ja arusaamad äriühingu tulude ja kulude juhtimisest. Juhatuse liige ei ole täitnud äriseadustiku nõudeid esitada viivitamatult pankrotiavaldust, ei ole jälginud netovara vastavust äriseadustikus nõutule ning on kajatanud majandusaastaaruannetes ebaõigeid andmeid vara ja omakapitali kohta.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 155 lg 2 p 1 sätestab, et põhikirjas võib ette näha osaühingu õiguse lasta osasid välja hinnaga, mis ületab nende nimiväärtust (ülekurss). Sellisel juhul on osanik kohustatud tasuma ka ülekursi. Ülekurssi korrigeeritakse rakendatava raamatupidamistavaga ettenähtud juhtudel. Ülekurssi võib kasutada osaühingu kahjumi katmiseks, kui seda ei ole võimalik katta eelmiste perioodide jaotamata kasumi ja põhikirjas ettenähtud reservkapitali ning muude põhikirjas ettenähtud reservide arvel. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seadus (edaspidi RpS) § 16 p 8 sätestab, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: konservatiivsuse printsiip –

2-08-87945 raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. R OÜ seaduslik esindaja juhatuse liige R P esitas 19.12.2008 avalduse R OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgniku tegevusega seotud kaupluseruumide rendilepingud on lõpetatud ja ruumid vabastatud. Võlgnikul on vara kokku 13 796 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 454 916 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta seaduses esitatud nõuetele. Võlgnik on püüdnud realiseerida olemasolevat vara, kuid see ei ole õnnestunud. Võlgnikul on tasumata üüritud ruumide eest enam kui poole aasta eest. Maksuvõla vabatahtlikku tasumist võlgniku poolt 2008. aasta jooksul ei toimunud. Võlgnik tunnistab enda maksejõuetust ja on esitanud kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, töötajatega on töölepingud lõpetatud, võlgnikul kohustused ületavad võlgniku vara 441 120 krooni, võlgniku omakapital ei vasta nõuetele, võlgnikul puuduvad kaupluseruumid, kus tegevust jätkata, siis sellest tulenevalt puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte tervendamiseks. Eeltoodust tulenevalt ja hinnates asjas kogutud tõendeid – ajutise pankrotihalduri aruanne, järelepärimiste vastused registritest, krediidiasutustest ja võlgnikult, 2006.a, 2007.a majandusaasta aruanne, bilanss seisuga 30.12.2008 ja kasumiaruanded jaanuar – detsember 2008, – leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku 2007. majandusaasta aruande kohaselt on seisuga 31.12.2005 võlgniku omakapital 40 000 krooni; seisuga 31.12.2006 370 000 krooni (aazio (ülekurss) 330 000 krooni); seisuga 31.12.2007 370 000 krooni (tl 65). Tulenevalt võlgniku 2007.a majandusaasta aruande lisaks olevast omakapitali muutuste aruandest on võlgnik 2006.a teinud osakapitali rahalise sissemakse summas 330 000 krooni ning on nimetatut kajastanud osa ülekursina (aazio). Võlgniku 2007.a omakapitali muutuste aruandest nähtuvalt on võlgnik ülekursiga katnud aruandeperioodi kahjumi. 2006.a aruandeperioodi kahjum oli 331 286 krooni. Omakapitali aruandest nähtuvalt on võlgnik tulenevalt ÄS § 155 lg 2 p 1 kasutanud ülekurssi osaühingu kahjumi katmiseks. Kuna võlgnik ei ole ajutise pankrotihalduri korduvatele päringutele vaatamata esitanud 330 000 krooni osakapitali sularahas sissemaksmist tõestavaid dokumente, on tõendamata osakapitali sissemaksena näidatud 330 000 krooni tasumine, millest tulenevalt leiab kohus, et 2006.a aruandeperioodil tekkinud kahjumit ei ole kaetud osakapitali ülekursi arvelt. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2005 40 001 krooni ja pole tõendatud osakapitali rahaline sissemakse summas 330 000 krooni, siis tuleb eelmise perioodi (31.12.2005) osakapitalist lahutada aruandeperioodi kahjum (-331 286 krooni) ja tulemuseks -291 285 krooni näitab võlgniku osakapitali suurust seisuga 31.12.2006. Eeltoodust tulenevalt ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele juba seisuga 31.12.2006. Tulenevalt ÄS § 1961 vastutavad osaühingu juhatuse liikmed solidaarselt osakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega osaühingule tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige, kelle ülesandeks tulenevalt ÄS § 183 on äriühingu raamatupidamise korraldamine, pidi olema teadlik äriühingu bilansis ja omakapitali aruandes osakapitali sissemakse kajastamisest. Kuna pole tõendatud osakapitali sissemakse, siis on võlgniku juhatuse liige esitanud osakapitali

2-08-87945 suurendamise kohta valeandmeid ja kohtu hinnangul tuleb nimetatud tegu käsitleda raske juhtimisveana, sest sellest tulenevalt on võlgniku raamatupidamisdokumentides kajastatud võlgniku majandustulemused tegelikkusele mittevastavatena ja tekitatud ettekujutus maksevõimelisest ettevõttest. Kohus on tuvastanud, et seisuga 31.12.2006 on võlgniku omakapital olnud - 291 285 krooni, mis ei vasta ÄS § 136 nõuetele. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgnik on kajastanud raamatupidamisdokumentides oma vara tegelikkusele mittevastavalt. Bilansi kohaselt oli võlgnikul seisuga 31.12.2006 vara kokku 279 590 krooni, kohustusi kokku 240 875 krooni (tl 53), seisuga 31.12.2007 on võlgnik kajastanud bilansis vara kokku 615 234 krooni, kohustusi kokku 575 234 krooni (tl 64), seisuga 30.12.2008 võlgnik kajastanud bilansis vara kokku 560 726.99 krooni (tl 69) ja kohustusi kokku 831 078.62 krooni (tl 69 pöördel). Kuna varude osakaal ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul nii suur, nagu on võlgnik raamatupidamisaruannetes näidanud, sest on kaupa 4 tonni, mille eelduslikuks kaubajäägi maht maksumuseks on maksimaalselt 200 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik ei ole raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtunud RpS § 16 p 8 sätestatud konservatiivsuse printsiibist ega ole vältinud varade ülehindamist. Kui arvestada võlgniku vara vastavalt ajutise pankrotihalduri toodud hinnangule, siis on korrigeeritud näitajate põhjal võlgnikul seisuga 31.12.2006 vara kokku 279 590 krooni, kohustusi kokku 240 875 krooni ja netovara kokku -291 285 krooni, seisuga 31.12.2007 vara kokku 314 730 krooni, kohustusi kokku 575 234 krooni ja netovara kokku ((–291 285) + (– 260 504)) – 551 780 krooni, seisuga 30.12.2008 vara kokku 560 726.99 krooni, kohustusi kokku 831 078.62 krooni ja netovara kokku ((-551 780) + (-270 351.63)) ligikaudu -822 141 krooni. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik alates 2006.a tegutsenud kahjumlikult ning võlgniku omakapital ei ole vastanud ÄS § 136 nõuetele alates 31.12.2006. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kuna kohus on tuvastanud, et võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 -291 285 krooni; seisuga 31.12.2007 –551 780 krooni ja seisuga 31.12.2008 -822 141 krooni, siis ei vastanud võlgniku omakapital ÄS § 136 nõuetele juba alates 31.12.2006. Võlgniku osanikud ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Kohtul puuduvad andmed, kas võlgniku juhatuse liikmed on seoses võlgniku netovara vähenemisega ja tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p 1 kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku. Vaatamata sellele, kas võlgniku osanikud on otsustanud võlgniku pankrotiavalduse esitamise või mitte, on võlgniku juhatuse liikmetel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja on esitanud pankrotiavalduse kohtule alles 19.12.2008, s.o peaaegu kolm aastat pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Võlgniku juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine on käsitletav raske juhtimisveana, kuna pankrotiavalduse õigeaegse esitamise korral oleks olnud tõenäoliselt võimalik rahuldada võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses kui pankrotiavalduse esitamise järgselt. Seadusandja on äriühingule kehtestanud kohustusliku

2-08-87945 omakapitali määra ja sätestanud äriühingu organitele kohustuse jälgida selle vastavust seaduses kehtestatud määrale, kuna nimetatu tagab, et äriühingu kohustused ei ületaks äriühingu vara, mis peab tagama võlausaldajate nõuete täieliku rahuldamise. Osaühingu juhatuse liikme poolne pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine aga on viinud olukorrani, kus käesoleval ajal ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara 441 120 krooni ja nimetatud osas puudub kate võlausaldajate nõuetele, samuti puudub vara võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks. Pärast 2008. aasta maikuud on võlgnik teinud oma arveldused sularahas. Maksuameti korraldus alusel on äriühingu arveldusarved arestitud maksuvõlgnevuse pärast. Vastavalt ajutise pankrotihalduri aruandele on 2008.a 12 kuu jooksul kassasse laekunud sularaha kokku 578 584 krooni, kassast on välja makstud 837 567.37 krooni. Kassa aruandlus ei kajasta väljamakse saajat ja väljamakse tegemise põhjust. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid põhjaliku analüüsi läbiviimiseks. Ajutine pankrotihaldur on välja selgitanud, et novembris 2008.a on toimunud 72 000 kroonise laenu tagasimakse, kuid puuduvad andmed, kellele laen tagastatud on. Äriühingu juhatuse liige on ajutisele pankrotihaldurile selgitanud, et äriühingu kassast võttis ta raha ja pani oma arveldusarvele, et maksta tarnijatele. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku juhatus täitnud ÄS § 183 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik olnud välja selgitada võlgniku poolt tehtud tehinguid, samuti asjaolu, kas esinevad võimalused võlgniku vara tagasivõitmiseks või –nõudmiseks. Samuti on võlgnik kõrvale hoidunud maksuvõla tasumise kohustusest ning eiranud asjaolu, et võlgniku arveldusarve on maksuvõlgnevuste tõttu arestitud. Samuti ei võimalda nõuetele mittevastavalt peetud kassaarvestus tuvastada võlgniku käivet, millest tulenevalt võib olla võlgniku poolt tasumata kohustuslik käibemaks. Raamatupidamise nõuetekohane korraldamata jätmine ei võimaldanud võlgniku juhatuse liikmel saada ülevaadet võlgniku maksevõimest, millest tulenevalt kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja tunduvalt varem, kui võlgniku raamatupidamisdokumentides kajastatud ning seetõttu puudub ettevõttel vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, samuti raskendas ja tegi osaliselt võimatuks ajutisel pankrotihalduril hinnata võlgniku varalist seisundit ning selgitada välja maksejõuetuse seisukohast olulised andmed, siis on juhatuse liikmed oma raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmata jätmisega teinud raske juhtimisvea. Nimetatud tegu on KarS § 3811 kohaselt süütegu. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku juhatuse liikmel puuduvad elementaarsed arusaamad äriühingu tuludest ja kuludest ning ta ei suuda lugeda finantsaruandeid, ega aru saada kuidas kajastuvad äriühingu aruannetes varad ja kohustused, mistõttu ta ei saanud ta ka aru, et äriühing on juba ammu maksejõuetus seisus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgniku juhatuse liikmel igasugune äriühingu juhtimisoskus. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes kohtu poolt tuvastatud asjaolust, et võlgnik on alates 2006.a kajastanud oma raamatupidamises võlgniku majandusnäitajaid ebaõigesti, leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme poolsed rasked juhtimisvead, mis on käesolevas kohtulahendis eelnevalt välja toodud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna R OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võiimalused ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb R OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.