Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

22.11.2007. a esitas BIGBANK AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Jaan Ots (kostja) vastu 17.04.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600721/15st, 12.09.2006. a sõlmitud kokkuleppe nr 1, 01.12.2006. a sõlmitud kokkuleppe nr 2 ja 15.02.2007. a sõlmitud kokkuleppe nr 3 alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 05.07.2007. a avaldusega lepingu üles. Hageja on kohtumenetluse ajal täpsustanud hagis esitatud nõuet, loobudes kostja vastu suunatud kahjuhüvitise nõudest summas 41 778,98 krooni ja leppetrahvi nõudest summas 14 879,19 krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 113 110,12 krooni, millest 74 395,97 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 055,03 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 29 859,12 krooni viivis perioodi eest 05.07.2007. a kuni 10.02.2009. a ning viivis tagastamata krediidisummalt alates 10.02.2009. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,99 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja tasus riigilõivu tagastamata krediidisumma, kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõudelt kokku summas 7 250 krooni, sest hagi hinnaks oli 131 054,14 krooni. Kuna hageja loobus kahju hüvitise ja leppetrahvi nõudest, on tsiviilasja tegelikuks hinnaks on 74 395,97 krooni, millelt kuuluks tasumisele riigilõiv summas 4 000 krooni. Hageja palub tagastada ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu summas 3 250 krooni hageja arvelduskontole nr 10002006454004 SEB Pangas viitenumbriga 206007211531.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lõike 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. 10.02.2009. a kohtuistungil taotles hageja antud asjas tagaseljaotsuse tegemist, kuna kostjale on kohtukutse toimetatud kätte kutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 88) kutsus kohus 22.12.2008. a kohtukutse avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded Jaan Ots’a kostjana eelistungile 10.02.2009. a kell 10.00. Muu hulgas teavitas kohus kostjat, et hagimaterjalid saab kostja kätte kohtu kantseleist. Kohus kohustas kostjat õigeaegselt teatama kohtusse mitteilmumise seaduslikust takistusest. Samas kohus hoiatas kohtukutses kostjat, et istungile mitteilmumisel võib kohus hageja nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. TsMS § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus kohtukutse kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud piiranguid. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga (tl 13-14), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 15-17), BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 18-20, 26-28, 34-36, 42-43), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 1 (tl 21-22), kokkuleppega nr 1 kehtestatud maksegraafikuga (tl 23-25), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 2 (tl 29-30), kokkuleppega nr 2 kehtestatud maksegraafikuga (tl 31-33), tarbijakrediidilepingu kokkuleppega nr 3 (tl 37-38), kokkuleppega nr 3 kehtestatud maksegraafikuga (tl 39-41), 19.03.2007. a, 23.05.2007. a ning 14.06.2007. a meeldetuletuskirjadega (tl 44-46), 05.07.2007. a lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 48), BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga (tl 47), hageja nõude täpsustusega 09.10.2008. a ja 10.02.2009. a ning viivise arvestusega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1, § 416 lg 1 ja TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega BIGBANK AS hagi Jaan Ots vastu 113 110,12 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte 10. veebruarist 2009. a, nagu taotleb hageja nõude täpsustuse taotluses, vaid alates 11. veebruarist 2009. a, sest hageja on viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba 10. veebruari 2009. a arvesse. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati 20.11.2007. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja taotluse – enam tasutud riigilõivu tagastamiseks – kohta märgib kohus järgmist. Hageja on hagi esitamisel avaldanud, et TsMS § 133 lõike 1 ja 2 alusel on antud hagihind põhinõude, kahjunõude ja leppetrahvi järgi arvutatuna 131 054,14 krooni. Hageja on hagihinda arvestades tasunud hagi esitamisel õigesti riigilõivu täismääras 7 250 krooni. Seega ei ole hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, mis annaks aluse taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 alusel. Õige ei ole hageja seisukoht selles, et hageja pidi hagi esitamisel tasuma riigilõivu 4 000 krooni, mis on riigilõiv hagilt hinnaga 74 395,97 krooni, sest algselt nõudis hageja kostjalt nii kahjunõude hüvitamist kui leppetrahvi, mis suurendas hagi hinda. Asjakohatu on hageja viide riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lõike 1 punktile 2, mille kohaselt tasutud riigilõiv

tagastatakse, kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist ei taotletud. Hageja on 9. oktoobri 2008. a nõude täpsustuse taotluses loobunud kostja vastu suunatud kahjuhüvitise nõudest summas 41 778,98 krooni ja 10. veebruari 2009. a nõude täpsustuse taotluses loobunud leppetrahvi nõudest summas 14 879,19 krooni. Kohus leiab, et puudub seaduslik alus hagejale 3 250 krooni riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lõike 2 puntki 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kuna hageja ei ole loobunud hagist, vaid on loobunud kahju ja leppetrahvi osas oma nõudest, mistõttu on vähenenud hagihind, siis ei ole võimalik hagejale ka teatud osast riigilõivust poole tagastamine. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse riigilõivu summas 3 250 krooni tagastamiseks. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades hagihinda otsuse tegemise ajal jätab kohus TsMS § 162 lõike 1 ja 4 alusel hagi esitamisel tasutud riigilõivust 3 250 krooni hageja kanda ja muud menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.