Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvele nr 221013921094 AS Hansapank, viitenumber 3100057484 kautsjoni 3000 (kolm tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Hageja võib esitada Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse 1 (3)

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi J.A.`i vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 28017,24 krooni ning menetluskulud: riigilõiv 1750 krooni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles kohtult kostja vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohtul puudub alus arvata, et kohtuotsus täidetakse väljaspool Eesti Vabariiki. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 101, § 102, § 108; § 113 lg 1; § 158, § 159, § 161, § 396, § 397. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

2 (3)

Hageja on kohtule esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on tasunud riigilõivu 1750 krooni ning 09.02.2009 esitas hageja õigusabikulude nimekirja, mille kohaselt juriidilise teenuse eest on tasutud 5 900 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Esindaja kulude hüvitamine Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule, lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Hageja esindaja esindusõigus tuleneb vastavalt TsMS § 218 lg 2, mida tõendab Era Liisingu Inkassoteenused AS ja A. N. vahel sõlmitud 2007 aastal tööleping nr 070801 /tl. 22/. Kuna tsiviilasja lahendatakse kirjalikus menetluses, ei ole hageja esindajal sõidukulusid tekkinud. Hagiavalduses ei kajastu, et OÜ Tallinna Õigusbüroo on hageja esindaja. OÜ Tallinna Õigusbüroo arve on hagejale esitatud 28.07.2008 ning üheks toiminguks oli hagiavalduse koostamine. Seega pidi hageja hagiavalduse esitamisel olema teadlik õigusabikulude suurusest. Hageja poolt ei ole kohtule esitatud dokumente, mis tõendaks, et teda esindab menetluses OÜ Tallinna Õigusbüroo. Samuti ei ole esitatud menetluskulude nimekirja ,vaid ainult arve , mille esitamisest ei nähtu selle tasumine. Kohus rahuldab hageja menetluskulud tasutud riigilõivu summas 1750 krooni.

Marge Tamme Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.