Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

AS H V esitas 23.10.2008.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse R O vastu 44 423 krooni nõudes. Kohtule 19.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 48 106 krooni. 16.05.2008.a toimus Paldiskis Rae ja Lõuna tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides mootorsõidukit , samas olles alkoholijoobes, sõitis teelt välja, mistõttu põhjustas raskeid kehavigastusi sõidukis kaasreisijana viibinud UP. Kostja tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse hetkel kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu alusel AS H V, mille kohta oli väljastatud poliis. Liiklusõnnetuse fakti osas avas hageja kahjutoimiku . 30.05.2008.a esitas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kindlustusseltsile arve UP ravikulude hüvitamiseks. 26.06.2008.a hüvitas hageja ravikulud, millised kuulusid hüvitamisele vastavalt LKindlS § 31, arve alusel summas 44 423 krooni. 30.07.2008.a esitas hageja kosjale tagasinõude summas 44 423 krooni. 25.08.2008.a sõlmisid hageja ja kostja tagasinõude tunnistamise ja ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt kostja kohustus hüvitama hagejale 44 423 krooni perioodiliste maksetena 20.09.2008-20.05.2009.a. Tulenevalt kostjapoolsest kokkuleppe mittetäitmisest ütles hageja 06.10.2008.a kokkuleppe erakorraliselt üles. Lisaks esitas 18.11.2008.a Eesti Haigekassa hagejale nõudeavalduse töövõimetushüvitise summas 3 683 krooni tasumiseks. Hageja tasus nimetatud summa Eesti Haigekassale 26.11.2008.a. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu kokku summas 3 812 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostjale isiklikult allkirja vastu 28.01.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 7 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad. LKindlS § 48 lg 2 p 2 kohaselt kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. LKindlS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on isikukahju ajutisest töövõimetusest tulenev kahju. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 48 106 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise

2 (3)

esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1 062 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud probleemkrediidi komitee otsuse (t lk 59 ja kulu arvestuse (t lk 60)). Kohus leiab, et nimetatud summa on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 2 305,77 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 444,23 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 3 812 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.