Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Võlgnik MTÜ esitas 25.11.2008.a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 13.01.2009. a algatas kohus MTÜ pankrotimenetluse. Ajutise halduri aruanne MTÜ Infonet on registrisse kantud 04.03.2005.aastal, mittetulundusühingu põhitegevusaladeks on 2007.aasta majandusaasta aruande andmetel väikeettevõtluse ja mittetulundusliku iseloomuga tegevusalade toetamine erinevate tugiteenuste kaudu. MTÜ asutajaks ja idee initsiaatoriks, samuti ainukeseks juhatuse liikmeks on olnud Eero Viigimäe. Sisult on ühingu tegevus olnud suunatud erinevate klaveritega seotud tegevuste (muuseum, restaureerimine, müük jne) abistamiseks ja toetamiseks. 2008.aasta juulis on alustatud likvideerimismenetlust, likvideerijaks on T R. Võlgnik on esitanud kohtule oma pankrotiavalduses põhjaliku selgituse maksejõuetuse kujunemise ja põhjuste kohta, ajutine pankrotihaldur nõustub sellega täies ulatuses. Mittetulundusühing oli asutatud eesmärgiga osutada sarnases valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele ja mittetulundusühingutele ühiselt tarbitavat teenust. Põhiliselt oli selleks oskusteave, bürooteenus, raamatupidamisteenus, internetiteenus jne. Tegevuste koondamisega oli eesmärgiks ka kulusid kokku hoida. Nagu võlgniku seletusest võib lugeda, oli eesmärk organiseerida ka klaveritega seotud kultuuripärandi säilitamist ja edendamist. Äriregistri andmetele tuginedes oli ja on juhatuse liikmel EV kehtiv seos näiteks MTÜ-ga EKK ja S E R K . Seega võib lugeda igati loogiliseks, et sooviti kujundada ühte tüüpi tegevuse jaoks optimaalset süsteemi. Ajutine haldur on tutvunud ühingu pangakonto liikumistega alates 2007.a. jaanuarist, ühingu senise tegevuse suhteliselt väikest mahtu iseloomustab asjaolu, et kahe aasta kogu käive moodustas kokku 150 tuhat krooni. Maksejõuetuse põhjused said alguse 2007.aastal, kui seoses Eestit haaranud kinnisvara - ja sellega seotud ehitusbuumiga kujunes välja suur puudus klaveritega tegelevatest spetsialistidest. Majanduses toimus kiire palkade tõus, millega antud valdkonna ettevõtjatel kaasa minna ei olnud võimalik. Selle tagajärjel seiskusid erinevad plaanid. Käesoleval ajal on ühing oma tegevuse täielikult lõpetanud, ühtlasi on selge, et majanduse praegust seisu arvestades ei ole sellise ühingu jätkusuutlikkus võimalik. Võlgnik on kohtule esitatud avalduse lisas näidanud ka võlgade loetelu, ajutise menetluse käigus on võlgade summat täpsustatud ja see on mõnevõrra väiksem, kõik kokku moodustab 96 314,45 krooni, sealhulgas suuremad: Maksu- ja Tolliamet 78 296,82 krooni, Baltek Arendus OÜ 8 290,42; Registrite ja Infosüsteemide Keskus 5 357,20. Ühingul pangakontodel raha ei ole, kassas on 4 500 krooni. Võlgnikul kinnisvara puudub, kinnistusregistri andmetel ei ole tal kunagi kinnisvara olnud. Ühingul on bilansis debitoorne nõue OÜ R K vastu summas 18 190 krooni. Likvideerija hinnangul on tegu ebatõenäoliselt laekuva arvega, kuna kõnealune äriühing oleks tasunud arve klaverite müügist, kuid klaverid seisavad laos ja nende järele puudub nõudlus. Hetkel on turg selles valdkonnas praktiliselt seiskunud. Tagasivõitmisvõimalusi haldur ei näe, kuna tegu on olnud ülimalt väikese käibe ja varadeta ühinguga.

MTÜ Infonet kinnitab, et ta on maksejõuetu, see ei ole ajutise iseloomuga. Makseraskused algasid 2007. seoses kinnisvara- ja ehitusbuumiga, mais-juunis, maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2008.a. sügisel. Kokkuvõtvalt saab teha järeldused, et maksejõuetus ei ole tekkinud võlgniku juhtimisvigadest, vaid eelkõige seoses üldise majanduse langusega maailmas ja riigis. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise halduri hinnangul ei ilmnenud. Kohtuistung Kohtuistungil 09.02.2009. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ühingul pangakontodel raha ei ole, kassas on 4 500 krooni. Võlgnikul kinnisvara puudub, kinnistusregistri andmetel ei ole tal kunagi kinnisvara olnud. Kohustused moodustavad 96 314,45 krooni. Maksejõuetuse põhjused said alguse 2007.aastal, kui seoses Eestit haaranud kinnisvara - ja sellega seotud ehitusbuumiga kujunes välja suur puudus klaveritega tegelevatest spetsialistidest. Majanduses toimus kiire palkade tõus, millega antud valdkonna ettevõtjatel kaasa minna ei olnud võimalik. Selle tagajärjel seiskusid erinevad plaanid. Maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2008.a. sügisel. Käesoleval ajal on ühing oma tegevuse täielikult lõpetanud. Maksejõuetus ei ole tekkinud võlgniku juhtimisvigadest, vaid eelkõige seoses üldise majanduse langusega maailmas ja riigis. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise halduri hinnangul ei ilmnenud. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad olla tagasivõitmise hagid. Käesolevaks ajaks pole selgunud selliseid asjaolusid, mis annaksid pankrotihaldurile võimaluse käituda PankrS § 109 kohaselt. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlusega seoses lisakulutusi teha. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 4 500 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § § 1 lg 7 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu ja kulutused summas 4 500 krooni M Armi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale

hoiule E V .

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.