Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-09-1790/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

TAGASELJAOTSUS

kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 19.veebruar 2009 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi ASH hagi MU’i vastu 1 887.83 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises hagi hind - 1 887.83 krooni kohtuistungi

aeg - 19.veebruar 2009

hageja ASH, reg. XXX, asub XXX, istungil osales volitatud esindaja A Suuder kostja MU, i.k. XXX, elab XXX, istungil ei osalenud asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja aktsiaselts Hansapank - 14.oktoobril 2005 arvelduskrediidilepingu, millega kostja omandas kasutada krediiti 2 500 krooni ulatuses.

võimaluse

- 24.jaanuaril 2006 järelmaksukaardi kasutamise lepingu, millega kostja omandas võimaluse kasutada krediiti 4 000 krooni ulatuses. - 24.jaanuaril 2006 laenulepingu, mille täitmiseks andis hageja kostja kasutusse 30 000 krooni. Hageja väidab, et on kostjaga sõlmitud lepingud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu üles öelnud. Hageja on arvestanud kostjale võlgnevuse kogusummas 1 887.83 krooni. Hageja palub tuvastada kostja kohustus tasuda maksetega viivitamise korral viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras.

Kostja on kohtukutse kätte saanud. Kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid ei ole esitanud. kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse, et kostja on hageja faktilised väited omaks võtnud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi lepingus ettenähtud suuruses. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel lepingul põhinev võlasuhe. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud teenuseid, jättes selle eest osaliselt tasumata. Hageja on arvestanud kostjale võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivitusintressi alusele ega arvestusele. Seega on hageja nõue hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg. 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse tegemisel kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja palus kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 1 250 krooni. Hageja on 31.märtsi 2008 maksekorraldusega nr. 02942 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 250 krooni ja 14jaanuari 2008 maksekorraldusega nr. 23913 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 000 krooni. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 1741 lg. 3; 405 lg. 1; 413 lg. 1; 415; 420; 637 lg. 21 ja VÕS §-st 3 p. 1; 76 lg. 1; 101 lg. 1 p. 1 ja 6 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja MU’ilt ASH kasuks 3 137.83 (kolm tuhat ükssada kolmkümmend seitse) krooni, s.h. 1 887.83 krooni kohustuse täitmiseks ja 1 250.00 krooni menetluskulude katteks. Tunnustada MU’i kohustust maksta põhivõla tasumisega viivitamisel viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi (VÕS § 113) määras alates 15.jaanuarist 2009 kuni põhivõla (428.54 krooni) täieliku tasumiseni.