Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

ja

saata

p

osas

täitmiseks

Kohtute

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

20.06.2008.a. esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kaudu hagi Tartu Maakohtule T.M. ja R.N. vastu 50 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjad Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 25.09.2003.a. süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri Jaan Strauss. Erika, Strauss Jaan Straussi ema esitas 21.08.2001.a. Virumaa Pensioniametile hüvitistaotluse. Erika Strauss’ile maksti Virumaa Pensioniameti poolt kuriteoohvri riiklikku hüvitist kokku summas 50 000 krooni. 20.01.2009.a. esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniameti kaudu taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg-st 4 tulenevalt võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade toimetati R.N. ’ile kätte 14.07.2008.a. ning T.M. 10.11.2008.a. Määratud tähtajaks ei ole kostjad kohtule kirjalikult vastanud. Erika Straussile maksti Virumaa Pensioniameti poolt kuriteoohvri riiklikku hüvitist kokku summas 50 000 krooni. Vastavalt Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seadus (KRHMS) § 3 lg 2 p 1 järgi on Erika Strauss isik, keda ohver oli seadusest tulenevalt kohustatud kuriteo toimepanemise ajal üleval pidama. Ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. KRHMS § 25 ja OAS § 31 järgi on riigil regressinõue. Vastavalt Võlaõigusseadus (VÕS) § 65 lg-le 1 on kostjad käesolevas asjas solidaarvõlgnikud. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Arvestades hagiavalduses toodut ning juhindudes kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise seaduse §-st 25 (redaktsioon kuni 31.01.2004), peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostjalt tuleb solidaarselt mõista hageja kasuks välja 50 000 krooni.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannavad antud asjas menetluskulud kostjad solidaarselt.

Arvestades TsMS § 179 lg-t 1, § 124 lg-t 1, RLS § 56 lg-t 1 ja lisa 1 (redaktsioon kuni 31.12.2008) ning menetluskulude jaotust käesolevas asjas, tuleb kostjatelt solidaarselt mõista riigituludesse välja riigilõiv 2750 krooni, mille tasumisest hageja oli TsMS § 145 alusel vabastatud.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.