(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2009. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-19457
Hagihind
224 720,00 krooni
Tsiviilasi
AS M hagi KOÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS M (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja: vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo OÜ ); Kostja: KOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx).
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel istungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on taotlenud käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 318 lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 322 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel 19.11.2007 sõlmitud tööettevõtulepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 224 720,00 krooni ja viivise 11 685,44 krooni, kokku 236 405,44 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingutest tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 236 405,44 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista esindaja tasu 26 516,96 krooni advokaadi poolt kulutatud 11,5 tunni eest (materjalide läbitöötamine, tõendite hankimine, õigusliku positsiooni koostamine ja kooskõlastamine, hagiavalduse koostamine ja täpsustamine, kokkusaamised, telefonivestlused ja kirjavahetus kliendiga), 2 000 krooni tunnis, millele lisandub käibemaks 360 krooni, kokku 2 360 krooni tunnis. Õigusabilepingu kohaselt on advokaaditasude ülempiiriks 10% hagihinnast, millele lisandub käibemaks, s.o 26 516,96 krooni, mistõttu hageja jaoks reaalselt kantavad kulud on selle summaga piiratud. Kohus, tutvunud käeoleva tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja
tasuga, milline ei vasta esindaja tegelikule töömahule. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 5 000,00 krooni. Lisaks eeltoodule kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 11 750,00 krooni ning kohtutäituri tasu summas 295,00 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 17 045,00 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas AS-is SEB Pank (konto nr 10220034799018) või AS-is Hansapank (konto nr 221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.
Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.