2-09-2093
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunikuabi
Liivi Suursoo
Määruse tegemise aeg ja koht
18.02.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-2093
Tsiviilasi, avaldaja nõue
L G taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetlus ja kohtus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja: L G (isikukood xxx, aadress xxx) Sidevahendite numbrid (telefon, faks): xxx Eestkostja: OK(isikukood xxx, aadress xxx) riigi õigusabi andmise otsustamine
Menetlustoiming
Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
2-09-2093 L G eestkostja OK on esitanud Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja õigusabi kohtumääruse (võlgnevus korterit puudutavate maksete osas) täitmisega seotud probleemide lahendamisel. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, Sotsiaalkindlustusameti teatise, Maksu- ja Tolliameti teatise isiku sissetuleku puudumise kohta, AS Eesti Väärtpaberikeskus teatise, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. L G on raske puudega invaliid, tema eestkostjaks on määratud õetütar O K . L G makstava töövõimetuspensioni suurus on 2920 krooni ja puudega inimese sotsiaaltoetus 560 krooni. Saadud sissetulek kulub taotleja vältimatute püsikulutuste ja võlgnevuste katteks. Muud alalised sissetulekud ja säästud taotlejal puuduvad. Taotlejale kuulub korteriomand xxx, mis on ka taotleja eluruumiks. Muu registrisse kantud vara, mida oleks võimalik müüa õigusteenuse kulude katteks, taotlejal puudub. Eeltoodu alusel asub kohtunikuabi seisukohale, et L G ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovib L G õigusabi kohtumääruse (võlgnevus korterit puudutavate maksete osas) täitmisega seotud probleemide lahendamisel. Taotleja on märkinud, et taotleb riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Eeltoodu põhjal on kohtunikuabi seisukohal, et antud juhul on mõistlik, et riigi õigusabi osutaja esmalt hindab asja perspektiivi isiku muu õigusnõustamisena. Riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi seaduse § 4 lõikes 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud § 17 lg 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. Kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Kohaldatud õigusnormid Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 9, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 9, § 14, § 15 lg 2, lg 5 ja lg 8, § 17 lg 1, § 18 lg 2, § 27 lg 1 p 1.
Liivi Suursoo kohtunikuabi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.